4-24-1834/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, Tartu Kohtuasja number 4-24-1834 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus T.I-le (T.I; isikukood: XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2024 määrus Määruskaebuse esitaja T.I Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
5. detsembri 2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,19,005607 määrati T.I-le narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Otsus jõustus
6. jaanuaril
8. T.I rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus.
9. mail 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
11. mail 2024 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse T.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. T.I-l oli tasumata kogu trahvisumma. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohus rahuldas
13. juuni 2024 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 alusel T.I-le
14. detsembri 2019 otsusega määratud rahatrahvi 4 päeva pikkuse arestiga. Kohus tuvastas, et T.I pole suutnud trahvi tasuda, tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatus tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. T.I-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna T.I pole varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt täita suutnud, pole tõenäoline, et ta üldkasuliku töö tegemisega toime tuleks. Viimase vastu kõneleb seegi, et tal on narkosõltuvus. On väheusutav, et T.I pärast vanglast vabanemist rahatrahvi ära maksaks, kuna vangla iseloomustuse kohaselt on tal 13 729,48 eurot võlgu. Määruskaebus
16. juunil 2024 esitas T.I Viru Maakohtu määruse peale kaebuse. T.I palub, et talle määratud arest asendataks üldkasuliku tööga. Ta soovib enda elu muuta ega taha vangistuses olla. Ta on maksnud töövõimetuspensionist kohtutäituri kulusid. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et T.I-l on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
18. detsembri 2019 otsusega määratud rahatrahv 180 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna T.I-l ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg -le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
19. T.I palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui puudub alus uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Kuna T.I on varasemalt sõltuvusprobleemist tingitult käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, puudub ringkonnakohtul veendumus, et T.I nõuetekohasel viisil üldkasuliku töö ära teeks. Taolist skepsist süvendab seegi, et T.I-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud – see annab aluse kahelda, kas ta on (tegelikult) motiveeritud kokkulepetest kinni pidama. Määruskaebuses esitatud väide, justkui sooviks T.I enda elu muuta, taolist kartust ümber ei lükka.
20. Ka ei ole
21. aastal tehtud otsuse täitmine aegunud. Tõsi on see, et KarS § 82 lg 4 ls 1 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue siis, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Samas sätestab KarS § 82 lg 4 ls 2, 2 et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. T.I on pärast tema väärteokorras karistamist olnud suure osa ajast vanglas – ehk väärteootsuse täitmise aegumistähtaeg pole veel saabunud.
22. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
23. juuni 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3