4-24-1834/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Taotlus Menetlusosaline Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON: Viru Maakohus

1. juuni 2024, Jõhvi kohtumaja 4-24-1834 Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus R.Y-le asenduskaristuse määramiseks Võlgnik R.Y, isikukood XXX, kannab vangistust XXX Vanglas, xxx, karistuse kandmise algus 20.10.2022 ja lõpp 20.10.2024 11.06.2024 Juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus MÄÄRAS: Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus. Asendada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,19,005607 R.Y-le NPALS § 15´1 lg 1 alusel määratud tasumata rahatrahv 180 eurot, s.o. 45 trahviühikut, arestiga 4 (neli) päeva. Kui käesolev kohtumäärus jõustub enne R.Y poolt praegu kantava vangistuse kandmiselt vabanemist, siis käesoleva kohtumäärusega määratud arest kuulub kandmisele XXX Vanglas viivitamatult pärast R.Y poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist. Kui käesolev kohtumäärus ei jõustu enne R.Y poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist ja käesoleva kohtumääruse jõustumise hetkel ei viibi R.Y enam kinnipidamisasutuses, siis tema on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks 15 päeva jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest XXX Vangla arestimajja (asukoht xxx). Kui R.Y ei ilmu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest aresti kandmisele XXX Vanlasse, siis VTMS § 205 lg 4 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomine ja toimetada ta aresti kandmiseks XXX Vanglasse. Määrus edastada R.Y-le, XXX Vanglale, kohtutäitur Raigo Pärsile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.Y on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,19,005607, NPALS § 15´1 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut s.o. 180 1 eurot. Otsus jõustus 03.01.
2. Rahatrahv on tasumata. Rahatrahvi sissenõudmiseks R.Y suhtes algatati täitemenetlus. Tasumata rahatrahvi jääk on 180 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. 22.05.2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Süüdlane viibis kinnipidamisasutuses ajavahemikul alates 29.07.2021 kuni 28.01.2022 (otsus 1-21-6175) ja alates 20.10.2022 ja kuni käesoleva hetkeni (otsus nr 1-23-524), s.o esinevad nõude täitmise aegumise peatumise asjaolud (karistusseadustik § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik R.Y rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2330,19,005607 tasumata rahatrahv summas 180 eurot asendamine. R.Y selgitas kohtuistungil, et trahv on tema poolt tasumata. Soovib teha üldkasulikke töid. Pole kunagi töötanud ametlikult. ÜKT on varem sooritanud. Kriminaalhooldusega probleeme ei olnud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § -le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lõigetes 1-3 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kusjuures rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ning aresti alammääraks on üks päev. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei suutnud R.Y trahvi tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. R.Y on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.04.2023 kohtuotsusega nr 1-23-524 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 20.10.
3. Varasema Viru Maakohtu 29.09.2021 otsusega nr 1-21-6175 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud. Karistuse kandmise algus oli 29.07.2021 ja lõpp 28.01.2022; 2 Varasema Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3145 R.Y tunnistati süüdi KarS § 346, § 349, § 209 lg 2 p 1,§ 200 lg 2 p 7, § 333-1 lg 1, § 334 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust ja rahalise karistusega 30 päevamäära. Viru Maakohtu 23.08.2019 määrusega vabastati R.Y temale Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusosakonna 11.02.2020 erakorralise ettekande kohaselt R.Y on rikkunud kohustust mitte tarvitama narkootilisi aineid ja Viru Maakohtu 3.03.2020 määrusega ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele. Arvestades seda, et R.Y ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt, puudub kohtul usk, et seekord suudab ta täita temale panevatesse kohustustesse (nt ÜKT-sse) piisava hoolsusega. Seetõttu on suur tõenäosus, et need võivad jääda täitmata. Väheustav on see, et ta alustab trahvi tasumist peale vangistusest vabanemist. Kohtute infosüsteemist on näha, et asjas nr 1-23-524 esitatud vangla iseloomustuse järgi R.Y-l oli 28.09.
4. a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 13 729,48 eurot. Seega, isegi ametlikult tööle asumise korral praeguses asjas esitatud nõude kõrval on R.Y-l veel nii palju teisi võlgnevusi, et selle trahvi tasumine ei ole kohtu arvates lähiajal reaalne. Lisaks sellele, vangla ülalmainitud iseloomustusest nähtuvalt varasema riskihindamise kohaselt R.Y-l oli diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt tarvitas amfetamiini igapäevaselt mh ka introvenoosselt. Viimati karistatud NPALS järgi 2022 augustis. Isik toodi vanglasse 2022 oktoobris, kus meditsiinilisel vaatlusel isikul tuvastati kollased süstimisjäljed. Seega viimati tarvitas narkootikume vahetult enne vangistust. Sõltuvusprobleemid välistavad R.Y tasumata trahvi asendamist üldkasulikke töödega. Senises kohtupraktikas leiti, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist kuulub süüdlane riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191 p 8, 9). Kohtu arvates ei sobi R.Y ka sisult üldkasulikke tööde sooritamiseks. Kohtupraktikas leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. … Varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks (Tallinna rk 23.04.2018 M 1-18-1731 p 7). R.Y on varem korduvalt karistatud, vabaduses oli tal probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mistõttu ei näe kohus alust ega võimalust R.Y-le asenduskaristuseks mõistetava aresti asendamiseks üldkasulikke töödega. Seega R.Y-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.12.2019 otsusega määratud tasumata rahatrahv 45 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 alusel arestiga 4 päeva, mis kuulub ärakandmisele viivitamata peale praegu kantava vangistuse ärakandmist. Kuna praegu kannab R.Y karistust XXX Vanglas, siis seda tulebki lugeda tema praeguseks elukohaks, mistõttu ka aresti peab ta kandma oma praeguse elukoha järgi ehk XXX Vanglas. Kui antud kohtumääruse jõustumise hetkeks R.Y juba vabaneb vangistuse kandmiselt, siis ta peab vabatahtlikult ilmuma aresti kandmiseks XXX Vanglasse 15 päeva jooksul antud kohtumääruse jõustumisest. Vabatahtlikult ilmumata jätmise korral kohaldatakse tema suhtes sundtoomine. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik 3