¹ lg-st 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. 2-25-122797 Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada (
Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. 4.
lg 1¹ sätestab, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses sama paragrahvi lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.
lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui asi on antud üle teisele kohtule, teeb maksekäsu see kohus. 5. Võlgnik on makseettepanekule vastates tunnistanud avaldaja lepptrahvi nõuet 55 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet 10 eurot (võlaõigusseaduse § 113 2), mistõttu tuleb vastavalt
lg-le 1¹ teha tunnustatud nõude osas maksekäsk.
võimaldab vastuväidet tagasi võtta ja nõuet tunnustada, võimalik ei ole aga tagasi võtta nõude (osalist) tunnustamist, millele järgneb (osalise) maksekäsu tegemine. Seoses kogu nõude kohta maksekäsu koostamisega ei ole alust hagimenetlust algatada ega määrata avaldajale tähtaega esitamaks oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis (
6.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
§-st 4842 tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks 2
§-st 4842 tulenev 20 euro suurune menetluskulu on põhjendatud kulu, mis tuleb võlgniku vastuväitest hoolimata avaldaja kasuks välja mõista. Kuna avaldaja põhinõue oli võlgniku vastuväidete puudumise tõttu põhjendatud, ei võimalda eelviidatud õigusnormid jätta maksekäsu kiirmenetluse kulusid põhjendatud nõude esitamisel avaldaja kanda. 7.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.