Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi L.M kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja

§ 175

lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 08.02.2021 määrusega välja L.M-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 11.10.2021 määrusega (jõustus 27.10.2021) lõpetati L.M-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid igal aastal
2. märtsil ja
3. septembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
4. septembril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 31 456,45 eurot. Kõigi nõuete näol oli tegu II järgu nõuetega.
5. Aruanded on esitatud 15.03.2022, 15.09.2022, 15.03.2023, 15.09.2023, 15.03.2024, 13.09.2024, 14.03.2025 ja 09.07.
7. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ning võlgnik ei ole menetluse jooksul töötanud. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste rahaline toetus. Võlgnikul oli menetluse esimesel poolel üks ülalpeetav, kellele võlgnik elatist tasus, kuid alates
8. aasta maikuust ülalpidamiskohustus lõppes. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud ka vabatahtlikke väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnikul vara puudub.
9. Võlgnik esitas kohtule 09.07.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
10. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 2 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist 1.juulist

2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11.10.2021 kohtumäärusega, mis jõustus 27.10.
3. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 1.juulist
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
6. aasta
7. juunini.
8. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. L.M ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ning tulenevalt enda tervislikust seisundist ei ole võimeline töötama. Sellekohase seletuse andis võlgnik ka kohtuistungil 22.09.2025. Ka edaspidiseks ei saa võlgniku terviseseisundi tõttu prognoosida tema töötamist. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kõik aruanded on kohtule esitatud. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste rahaline toetus. Võlgnikul oli menetluse esimesel poolel üks ülalpeetav, kellele ta elatist tasus, kuid alates

1. aasta maikuust ülalpidamiskohustus lõppes. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda tema terviseseisundi tõttu pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 3
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud selles ulatuses, mida lubab tema terviseseisund. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.M tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 15. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata S.X-i nõue summas 405,53 eurot, mis tulenes Tartu Maakohtu 21.07.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-4253 Aivar S.X S.X-i kasuks välja mõistetud elatise nõudest. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata ka Maksu- ja Tolliameti nõue summas 599,47 eurot, mis on osa samast elatise nõudest. Sellest tulenevalt S.X-i ja Maksu- ja Tolliameti nõuded kogusummas 1005 eurot kohustustest vabastamisel ei lõpe. Kohus vabastab võlgniku ülejäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 09.07.2025. Kuna kohus lõpetab L.M-i kohustustest vabastamise 4 menetluse, tuleb L.M vabastada usaldusisiku kohustustest vabastamise menetluses. L.M-i kohustustest /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 5