Obsah (6)

§ 424§ 184§ 65§ 69§ 75§ 50

1-21-6361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-6361 (kohtueelses menetluses 2

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav I.Y, isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx; töökoht: xxx; xxx; verem kriminaalkorras karistatud, viimati: 21.04.2014 Harju maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 65lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 11 kuud ha 28 päeva.

26.05.2016 vabastas kohus karistuse kandmisest ennetähtaegselt katseajaga kuni 11.11.

1. tõkend: puudub Kaitsja Gregori Palm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
2. Tunnistada I.Y

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 ( üheksa) kuud, see on 270 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 270 (kakssada seitsekümmend) tundi üldkasulikku tööd. 3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 4. Võttes aluseks

§ 69

lg 4 on I.Y kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 1-21-6361 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada I.Y käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada I.Y käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta I.Y-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub I.Y 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista I.Y-lt välja riigituludesse menetluskuludena:    määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 172,80 eurot ja kohtumenetluses 118,80 eurot, see on kokku 291,60 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu summas 472 eurot; sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1639,60 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb I.Y-l menetluskulud kokku summas 1639,60 eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 136,65 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 136,45 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § -d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, 2/4 1-21-6361 kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU I.Y süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult  01.03.2020 kella 00.49 ajal Tallinnas Endla 43 asuvas parklas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (vastavalt EKEI uuringuakti nr 325T järgi tuvastati narkojoove amfetamiinist, kokaiinist, 7-aminoklonasepaam /klonasepaami metobiidist);  16.03.2020 kella 21.43 ajal Tallinnas Tehnika 91 asuva maja juures suunaga VäikeAmeerika tn poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (vastavalt EKEI uuringuakti nr 442T järgi tuvastati narkojoove: tetahüdrokannabinooli (THC) metaboliidist THC-COOH ja amfetamiinist). Sellise tegevusega rikkus I.Y liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõies 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega I.Y mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Diana Helila, süüdistatav I.Y ja tema kaitsja Gregori Palm sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. Lähtuvalt

§ 69

lg 1 asendada vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 9 kuud üldkasulikule tööle 270 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustub I.Y üldkasuliku töö tegemisel (ühe aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 ehk: - elama kohtu poolt määratud elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3/4 1-21-6361

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata I.Y-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata I.Y-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt

§ 50lg 1 p 1 lisakaristusena võtta I.Y-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

LS § 127 alusel on I.Y kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Süüdistatavalt tuleb välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel määratud kaitsjatasu, sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot ning joobe tuvastamise kulu 472 eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 võimaldada süüdistataval menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I.Y kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4