KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11421 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Vladislav Gorbik süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Q.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi Pärnu Maakohtu
- mai 2017 otsus lühimenetluses Prokurör Vladislav Gorbiku kaitsja Vladislav Gorbik, ik: 38803130281, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 3 päeva, tõkendit ei ole valitud, kannab karistust Aarne Pruus Kaitsja Vahur Krinal Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vladislav Gorbiku kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:
- Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Vladislav Gorbik`ut selles, et tema: - olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2009 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 17.05.2011 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - KarS § 25 lg 1, 2 ning 07.10.2011 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, tungis ajavahemikul 01.03.2013 kell 17:00 kuni 04.03.2013 kell 16:00 koos Kristjan Ardoni ja Keit Paluga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uksest kinnituskaba väljatõmbamise teel sisse XXX ja XXX vahelisel alal asuvasse K OÜ puutöökotta ning varastas saag-höövelpingi elektrimootori väärtusega 600 eurot. Lisaks tekitasid ukse lõhkumisega kahju 100 eurot ja mootorilt juhtme äralõikamisega 100 eurot. Varastatud elektrimootori müüsid Vladislav Gorbik ja Kristjan Ardon 04.03.2013 Rapla vallas Valtu külas asuvasse F OÜ metallikokkuostupunkti. Varastatud elektrimootor on kannatanule tagastatud. - samuti selles, et ajavahemikul 21.04.2015 kell 20:00 kuni 22.04.2015 kell 14:00, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis koos Q.H-ga ukse lahtimurdmise teel sisse Rapla maakonnas XXX asuvasse KL-le kuuluvasse lauta, kust varastas erinevaid esemeid koguväärtuses,1911.20 eurot ning ukse lõhkumisega 100 eurot. - samuti selles, et 27.-28.03.2016 öösel, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis uste lahtikangutamise teel sisse Rapla maakonnas XXX asuvasse KL-le kuuluvasse lauta, kust varastas kümme kanistrit (koguväärtusega 40 eurot), millesse valas KL-le kuuluvatest mahutitest kokku 420 liitrit erimärgistusega diislikütust, millest 210 liitrit oli koguväärtusega 153.30 eurot (0.73 eur/l) ja 210 liitrit koguväärtusega 201.60 eurot (0.96 eur/l), tekitades KL-le varalist kahju kokku 394.90 eurot. - samuti selles, et ajavahemikul 28.03.2016 kell 19:00 kuni 30.03.2016 kell 20:00, täpselt tuvastamata ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis uste lahtikangutamise teel sisse Rapla maakonnas XXX asuvasse KL-le kuuluvasse lauta, kust varastas kümme kanistrit (koguväärtusega 40 eurot), millesse valas KL-le kuuluvatest mahtutitest kokku 400 liitrit erimärgistusega diislikütust, millest 200 liitrit oli koguväärtusega 146 eurot (0.73 eur/l) ja 200 liitrit koguväärtusega 192 eurot (0.96 eur/l), tekitades KL-le varalist kahju kokku 378 eurot. Ukse lahti kangutamisega tekitatud kahju suurus on 72 eurot. Seega, olles isikuks keda on 21.01.2009, 17.05.2011 ja 07.10.2011 Pärnu Maakohtu poolt karistatud varguste eest, tungides isikute grupis, võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoonetesse, võttes süstemaatiliselt ära võõraid vallasaju, pani Vladislav Gorbik toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava varguse. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
- Maakohus tunnistas Vladislav Gorbiku süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõistis karistuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. Tunnistas Vladislav Gorbiku süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (2014 a novembri, detsembri kuu täpselt tuvastamata ajal toime pandud kuriteod) ja karistas teda kuue
(6)kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis, lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuus kuud vangistust. 2 Tunnistas Vladislav Gorbiku süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 06.11.2016 a toime pandud kuriteos (peale Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsust nr 1-16-8772) ja karistas Vladislav Gorbikut üheksa
(9)kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Vladislav Gorbikule Harju Maakohtu 11.10.2016.a otsusega nr 1-16-8772 mõistetud ja ärakandmata karistuse ühe
(1)kuu ja kuueteistkümne
(16)päeva võrra ning liitkaristuseks mõistis kümme
(10)kuud ja kuusteist
(16)päeva vangistust. KarS 64 lg 1 alusel mõist is, raskeima karistuse, so ühe
(1)aasta ja kuue
(6)kuu vangistuse, osalise suurendamise teel, liitkaristuseks kaks
(2)aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis üks
(1)aasta ja neli
(4)kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas eelvangistuses viibitud aja 04-06.05.2016.a, so kolm
(3)päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks üks
(1)aasta kolm
(3)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus mõistis Vladislav Gorbikult solidaarselt Kristjan Ardoniga välja (tsiviilhagi välja mõistetud Pärnu Maakohtu 01.07.2015.a otsusega nr 1 -15-4406) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu Osaühing K kasuks 200.00 eurot. Mõistis solidaarselt välja Vladislav Gorbikult ja Q.H-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu KL kasuks 2011,20 eurot (21-22-04-2016.a episood). Välja mõistetud 2011,20 eurost on Q.H käesolevaks KL`le hüvitanud 50 €. Mõistis Vladislav Gorbikult välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu KL kasuks 450.00 eurot (28-30.03.2016.a episood).
- Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Q.H , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOON:
- Apellant ei vaidlusta tsiviilhagi rahuldamist OÜ K kasuks ega ka KL kasuks välja mõistetud 450 eurot, kuid leiab, et KL kasuks välja mõistetud vargustega tekitatud kahju summas 2011,20 eurot on tõendamata ja kannatanu hinnang varastatu väärtuse osas on ilmselgelt ebareaalne. Apellant ei nõustu sellisel moel tsiviilhagi rahuldamisega ja palub selles osas kohtuotsuse tühistamist ja asja lahendamist tsiviilkohtumenetluses. Juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4 palub tühistada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsus 18.05.2017.a. osaliselt tsiviilhagi rahuldamise osas. Apellant on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
- Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu 3 apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Kolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteokoosseisu tunnuste tuvastamisega, süüteo kvalifitseerimisega ega süüdistatavale mõistetud karistusega. Kaitsja on kohtuotsust vaidlustanud vaid osas, millega kohus rahuldas KL tsiviilhagi ja mõistis vargusega tekitatud kahju summas 2011,20 eurot V.Gorbikult solidaarselt teise süüdistatavaga välja. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi on tõendamata ja varastatu väärtus ebareaalne. Kolleegium osutab, et kriminaalasja arutamine toimus vastavalt süüdistatavate poolt esitatud taotlusele ja prokuröri nõusolekule, lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kehtestab, et lühimenetluses toimub asja arutamine vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Vastavalt KrMS § 234 lg 5 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Vaidlustatud kriminaalasjas oli süüdistatavale selgitatud lühimenetluse olemust ja süüdistatav ei ole lühimenetluses asja arutamise taotlusest loobunud ( t.lk. 40-58). Kohtuistungi protokolli kohaselt on V.Gorbik tunnistanud ennast süüdi ega taotlenud enda küsitlemist. On kinnitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtueelses menetluses on V.Gorbik kahtlustatavana ülekuulamisel samuti tunnistanud kannatanule kuuluva metalli vargust täies ulatuses ning on tunnistanud ka et on nõus kannatanule kahju hüvitama ( 2 kd. t.lk. 260-263). Kohtuistungil on kannatanu KL jäänud esitatud tsiviilhagi, hagiavalduses esitatud kahjunõude summa juurde. Seega V.Gorbik ega kaitsja ei ole maakohtus vaidlustanud kahjunõude summa suurust ega tõstatanud seoses tsiviilhagi tõendamisega mingeid küsimusi. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui esinevad TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavatelt solidaarselt välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon ja taotlus on õiguslikult asjakohtud ning apellatsioonil puudub igasugune edulootus. 4
- Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5