KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-138348 K

) § 101 lg 7).

1. Kohtuotsuse punktides 2-5 nimetatud elatis kokku summas 3193,68 eurot (213,47 + 181,45 + 1512,85 + 1285,91) tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja K. T. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.
2. Välja mõista S. L.lt R.-L. L. kasuks igakuine elatis alates
3. aprillist 2025 kuni R.-L. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).
4. Välja mõista S. L.lt L.-L. L. kasuks igakuine elatis alates
5. aprillist 2025 kuni L.-L. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 256,48 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest), vähendades sama pere teise lapse puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (

§ 101lg 7).

1. Kohtuotsuse punktides 7 ja 8 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 101

lg 5; kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kui PHS § 17 lg-s 3 ei ole ettenähtud teisiti. 10. Määrata kindlaks kohtuotsuse punktides 7 ja 8 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused –

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejatele makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3).

1. Kohtuotsuse punktides 7 ja 8 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu
2. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja K. T. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is selgitusega „R. ja L. elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2 2-24-138348
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Alaealised lapsed R.-L. L. ja L.-L. L. on seadusliku esindaja (laste ema K. T.) vahendusel esitanud
5. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. L. (laste isa, kostja) vastu elatise saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus
6. novembril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus tegi
7. novembril 2024 puuduste kõrvaldamise määruse, kus palus hagejatel põhjendada oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagejad esitasid
8. novembril 2024 hagiavalduse, milles paluvad mõista kostjalt välja elatis hagejate ülalpidamiseks miinimumsummas alates
9. aasta oktoobrist. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise kohtumääruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud
10. mail 2025 isiklikult e-toimikus (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o
11. maiks 2025 ei esitanud. 3 2-24-138348 TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kohus märgib siiski, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.t käesoleval juhul alates
12. oktoobrist
13. Kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas

§-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates

1. oktoobrist 2023 kuni
2. oktoobrini 2024, kuivõrd alates
3. oktoobrist 2024 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist
4. aasta oktoobrist, s.t tagasiulatuvalt alates oktoobri
5. kuupäevast miinimummääras (

§ 101). Kohus selgitab, et alates 1.

aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli

§ 101alusel hagejate suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot.

Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Alates 1. aprillist 2025 on

§ 101alusel hagejate suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot.

Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Kohus tuvastas, et laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, mistõttu vähendatakse sama pere teise lapse puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (

§ 101lg 7).

Seega hagejate tagasiulatuva elatise suurus alates

1. oktoobrist 2024 kuni
2. oktoobrini 2024 on 213,47 eurot esimese lapse puhul ja 181,45 eurot teise lapse puhul. Edasiulatuv elatis alates
3. oktoobrist 2024 kuni
4. märtsini 2025 on 287,72 eurot kuus esimese lapse puhul ja 244,56 teise lapse puhul ning alates
5. aprillist 2025 on 301,74 eurot kuus esimese lapse puhul ja 256,48 teise lapse puhul. Elatisemäär muutub iga aasta
6. aprillil (esimest korda
7. aprillil
8. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest. Ts

MS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 4 2-24-138348 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 5