) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on 31.12.2023 sõlmitud krediidikonto leping nr KK4036057, mille alusel sai kostja hagejalt 1500 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping
Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning andnud kostjale kokkulepitud summa. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus kasutatud krediit hagejale tagasi maksta vastavalt lepingule. Laenu krediidi kulukuse määr oli 48,37%, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal
lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (lubatud piirmäär 17,36%, kolmekordne 52,08%). 9.
lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 08.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja pole võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul tasunud, ütles hageja lepingu üles 27.08.2024. Vaidlust ei ole, et kostja sai lepingu järgi kasutada krediiti summas 1500 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja lepingu kehtivuse ajal ühtegi tagasimakset ei teinud. Seega on kostja tagastamata krediit 1500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega
10.
tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb
sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud 4 kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64). 11.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 12.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 13. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 4.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt põhistanud. Hageja väitel on krediidiandja veendunud kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, kontrollides kostja varasemat maksekäitumist ning võimalikke maksehäireid, teostades päringuid Creditinfo.ee’sse, Taust.ee’sse, Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja poolt krediidikonto lepingu taotluses märgitud andmete kontrollimiseks esitas kostja 12.12.2023 hagejale pangakonto nr XXX väljavõtte (periood 30.06.2023 – 23.12.2023). Vastavalt analüüsitud pangakontole arvestati kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 932,04 eurot. Taust.ee päringu alusel tuvastati Julianus Inkasso OÜ nõue summas 44,11 eurot. Andmete kontrollist nähtub, et Placet Group OÜ on tarbijale varem laenu andnud (leping nr TL4034050), kuumaksega 14,91 eurot ning mis ei ole veel tagasi makstud. Hageja tuvastas konto väljavõttelt tarbija igakuised kohustused Primero Finance OÜ ees ning Bondora AS ees, kusjuures Bondora laen on võetud 17.12.2023 ehk siis vaid paar nädalat enne käesolevat laenu. Primero Finance OÜ ja Bondora AS kohustustena arvestati kokku 113,67 eurot. Kokku arvestati laenusaaja igakuisteks kohustusteks 172,69 eurot. Konto väljavõttelt nähtub ka, et laenajal on ka kodulaen, mille igakuine makse on 177,60 eurot. Laen on võetud eraisikult ning ei ole teada, milline on selle kestus või kui suur on laenatud summa. Seega on laenusaaja igakuisteks kohustusteks 350,29 eurot. Hageja arvestas laenaja majapidamiskuludeks 340 eurot ühe liikmega leibkonna kohta ning käesoleva laenu (KK4036057) kuumakseks 80 eurot. Hageja enda arvutuskäigu kohaselt jääks tarbija igakuiseks reserviks 161,75 eurot (932,04-350,29-340-80 = 161,75). Elatusmiinimum aastal 2023 oli 338,23 eurot ja 2024. aastal (laenu väljamakse aasta) 345,80 eurot. Tegelikkuses nähtub konto väljavõttelt, et kostja tegelikud majapidamiskulud (toit, side, transport, sularaha väljavõtmine) ületavad hageja arvestuslikku summat (juulis olid kulutused 493,52 eurot ja septembris 390,92 eurot, kui arvesse võtta vaid toidule, sidele ja transpordile tehtud 6 kulutusi + sularaha väljavõtmist). Seega on tegelik reserv veelgi väiksem. Samuti on Creditinfo.ee väljavõttelt näha, et kostja on eelnevalt olnud inkassofirmade huviorbiidis (OK Incure OÜ ja Nord Collect OÜ), mis samuti viitab, et kostjal on raskusi kohustuste täitmisega olnud ka varem. Kuna kostja oli võtnud korduvalt eelnevaid kohustusi (laene) erinevatelt krediidiandjatelt, sh hagejalt endalt ning viimane laen (Bondora AS) oli võetud vaid kaks nädalat enne käesolevat laenu ning krediidiandja jättis tähelepanuta, et laenusaajal on tegelikult ka kodulaen, mida ta on kohustatud igakuiselt maksma (miski ei viita, et see kohustus oleks olnud täidetud ja seda ei ole ka kontrollitud), siis leiab kohus, et on tõenäoline, et laenaja suure tõenäosusega ei suuda kõiki kohustusi täita. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud
Vastavalt
4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Hageja ei ole ka tõendanud, et kirjade saatmisega kahju just sellises ulatuses tekkis. Kohus selgitab, et
lg 1 ja 2 näol ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. Seega nõudmaks konkreetset summat meeldetuletuskirja eest, peab see summa olema kas lepingus kokku lepitud või hageja poolt selle summa ulatuses tõendatud kahju tekkimine. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtu ette toonud meeldetuletuskirjade saatmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning kohus jätab nõude rahuldamata. 8. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist määraga 40,26% aastas (0,11% aastas) alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.08.2024 kuni 31.10.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 31.10.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 107,25 eurot.
lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1500 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. 9. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla
4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). 10. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 25,23 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt
Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.