Obsah (8)

§ 26§ 28§ 30§ 32§ 35§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-10020 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M-L K maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Võlg

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

1. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajate seisukohad. Ümberkujundamiskavaga olid nõus xxx (põhinõude suurus 3 634,37 eurot), xxx (põhinõude suurus 3 407,97 eurot), xxx (kaubamärk xxx) on kirjalikult kinnitanud, et loobub oma nõude esitamisest. Sellest tulenevalt ei ole nende nõue ümberkujundatav ning tabelis kajastub see nullsummana. Ülejäänud võlausaldajad omapoolseid seisukohti ümberkujundamiskava osas ei esitanud. xxx nõude puhul on toimunud mitmekordne nõude edasiandmine ja tagastamine (algul xxx-le, seejärel tagasi xxxle). Lõplikuks võlausaldajaks on kinnitatud xxx., mistõttu nõue kajastub tabelis nende nimel. xxx ei esitanud oma nõuet tähtajaks. Korduvpäringu järel kinnitati, et nõuded on edasi antud xxx-le. Sellest tulenevalt on ümberkujundatavates kohustustes arvestatud xxx kui kehtiva võlausaldajaga ning xxx eraldi ei kajastu. xxx esitatud vastusest nähtub, et krediidivõimekust hinnati põhjalikult
2. aastal ning sellel hetkel vastasid võlgniku sissetulekud ja kohustused vastutustundliku laenamise põhimõtetele. Siiski
3. aasta jaanuaris toimunud kohustuste refinantseerimisel lähtuti üksnes
4. aasta andmetest ning krediidivõimet uuesti ei hinnatud. Tegelikult oli võlgniku maksevõime selleks ajaks oluliselt 3 halvenenud ning tema igakuised kohustused olid sisuliselt võrdsed sissetulekutega. Sellest tulenevalt ei vastanud refinantseerimine enam vastutustundliku laenamise põhimõttele. xxx nõuete puhul tuleb eristada kahte ajaperioodi.
5. aastal antud esimese laenu korral võis võlgnik olla veel maksevõimeline ning krediidivõime hindamine vastas sel hetkel seaduse nõuetele.
6. aasta novembris sõlmitud uue laenulepingu puhul oli võlgniku tegelik maksevõime aga juba oluliselt vähenenud. Oktoobri sissetulekute hulka kuulusid töötasu summas 286 eurot, Tervisekassa väljamakse summas 487 eurot ja elatis 200 eurot, kokku 973 eurot. Laenude tagasimakseid tasus võlgnik samal perioodil 763 eurot, mistõttu jäi vaba raha ca 200 eurot. Sellest hoolimata anti võlgnikule uus laen. Tegemist oli olukorraga, kus võlgnik oli faktiliselt juba maksevõimetu ning vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei järgitud. xxx vastus piirdub üldise protsessi kirjeldusega (päringud EMTA-sse, maksehäireregistrisse, krediidireitingute kasutamine, kliendi enese sisestatud andmed), kuid ei kajasta adekvaatselt võlgniku tegelikku finantsseisu lepingu sõlmimise ajal. Kõigi esitatud ja arvestatud nõuete puhul on kavas ette nähtud nende osaline rahuldamine 60 kuu jooksul, proportsionaalselt võimalustele, arvestades võlgniku igakuist vabalt jaotatavat summat (ca 200 eurot). Tabelist nähtub, et ümberkujundamiskava kohaselt rahuldatakse 50% põhinõuete mahust, mis on võlausaldajate ja võlgniku huvide tasakaalustatud lahendus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Maakohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.
8. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlausaldajatele täidetakse võlausaldajate põhinõuded 50% ulatuses osamaksetega 60 kuu (5 aasta) jooksul, viiviseid, intresse, vms. teisi kõrvalkulusid ei tasuta. Võlgniku esitatud vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgniku kuusissetulekuks on 1 210 eurot (peretoetus, vanemahüvitis, elatis). Võlgnikule kuulub sõiduauto väärtusega 1 200 eurot ja kinnisvara väärtusega 10 000 eurot. 13.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 14. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise 4 menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas (

§ 26lg 4).

15. Kohus leiab, et kuna kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse 50% 60 kuu jooksul, on võlausaldajaid koheldud võrdselt. 16.

§ 26

lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. 17. Võlgniku igakuised sissetulekud on stabiilsed, koosnedes vanemahüvitisest, peretoetusest ja elatisrahast summas kokku 1 210 eurot. Jooksvad vältimatud elamiskulud (eluasemekulud, toidukulud, lastega seotud kulutused, esmatarbekaubad) moodustavad keskmiselt ligikaudu 1 000 eurot kuus. Sellest jääb igakuiselt vabaks umbes 210 eurot, mida on võimalik kasutada võlgade teenindamiseks. Kava näeb ette, et võlgnik maksab igakuiselt 196,69 eurot 60 kuu jooksul, mille tulemusel rahuldatakse hinnanguliselt 50% kõigist ümberkujundatavatesse kohustustesse kuuluvatest nõuetest. See osamaksete suurus on kooskõlas võlgniku tegelike sissetulekute ja kuludega ega sea ohtu tema ega tema alaealiste laste esmavajaduste rahuldamist. Arvestades, et senised laenumaksed ulatusid 860–1160 euroni kuus ning olid võlgniku sissetulekute kõrval jätkusuutmatud, välistab ümberkujundamiskava rakendamine uute makseraskuste tekkimise. Kava loob realistliku võimaluse, et võlgnik täidab oma kohustused ulatuses, mida tema varaline seisund ja igakuised sissetulekud võimaldavad, ning välditakse tema edasist maksejõuetust. Seetõttu võib pidada ümberkujundamiskava rakendamist põhjendatuks, teostatavaks ja võlgniku olukorras kõige otstarbekamaks abinõuks. 18.

§ 28

lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1). 20. Kohtu selgitused: - Tulenevalt

§ 28

lg 1 määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5 - Tulenevalt

§ 30

lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. -Tulenevalt

§ 32

lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. - Tulenevalt

§ 35lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel. USALDUSISIKU TASU 21.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
2. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud:  võlausaldajate nõuete kindlakstegemine – päringute koostamine, edastamine, vastustega tutvumine;  vastutustundliku laenamise järgimise analüüs;  võlgniku maksevõime analüüs, andmekogudesse päringute esitamine;  vara- ja võlanimekirja koostamine;  võlgade ümberkujundamise kava koostamine;  kava arvamuse andmiseks võlausaldajatele edastamine, vastustega tutvumine;  kokkuvõtte koostamine ja kohtule edastamine. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. Usaldusisiku tasu on kokku 886 eurot. Nimetatud summast on võlgniku poolt makstud kohtu deposiiti 664,50 eurot (3x221,50).
3. Lahendi tegemise seisuga oli võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud 3 makset, kogusummas 664,50 eurot. Neljanda makse tasumise tähtaeg on 11.11.2025, mis ei ole veel saabunud. Seega, 6 puuduolev summa 221,50 eurot tuleb välja mõista võlgnikult KesKes Consulting OÜ kasuks ning kuulub tasumisele alljärgnevalt: 221,50 eurot (
4. osamakse, s.o võlgnikul puudub kohustus teostada makset kohtu deposiiti), kuulub tasumisele vastavalt 29.07.
5. a määruses märgitud tähtajale, s.o hiljemalt 11.11.
6. a. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7