Obsah (4)

§ 251§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3492 Määruse kuupäev 17. oktoober 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. aprillil 2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendusel, et ta on sõjavastane, osales
3. a meeleavaldusel ning ta kahtlustab, et on Venemaa Föderatsioonis jälgimise all. Ta vajab kaitset nii tema isiklike veendumuste pärast kui ka võimude kohta öeldu ja Ukrainas toimuva tõttu. Ta kardab ähvardusi Venemaa Föderatsiooni politsei ja sõjaväekomissariaadi poolt.
4. PPA luges
5. septembri
6. a otsusega nr 12504100019-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (resolutsiooni p 1). Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 6 ja 7 alusel (resolutsiooni p 2). PPA tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele X-i seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni p 3). PPA jättis taotlejale VSS § 7 4 lg 4 alusel sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata (resolutsiooni p 4). 3-25-3492
7. Taotleja esitas
8. oktoobril 2025 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks abikaasa juurde. Taotlus on käesoleval hetkel PPA menetluses.
9. Taotleja esitas
10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub ajatada PPA
11. septembri
12. a otsus nr 12504100019-1 ning anda taotlejale luba viibida Eesti Vabariigis kuni elamisloa saamise taotluse otsuse tegemiseni. Taotleja põhjendab, et saabus Eesti Vabariiki
13. detsembril 2024 selleks, et lõpetada oma abielu. Tal oli tähtajaline elamisluba abikaasa juurde kehtivusega
14. august 2024 kuni
15. august
16. Tema abielu lõppes
17. märtsil 2025 ja tema tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates
18. aprillist
20. oktoobril 2025 registreeris taotleja abielu teise isikuga ning elab abikaasaga koos alates
21. detsembrist
22. PPA hinnangul ei vasta taotleja rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumitele. Taotleja esitas
23. oktoobril 2025 PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks, mida PPA menetleb kahe kuu jooksul, kuid taotleja peab PPA
24. septembri
25. a otsuse nr 12504100019-1 kohaselt Eesti Vabariigist lahkuma juba
26. oktoobril 2025, kuna ta sai viimati nimetatud otsuse kätte
27. oktoobril
28. Venemaa Föderatsioonis esineb reaalne oht, et taotleja vahistatakse. Seetõttu on elamisloa saamisel taotleja tagasitulek Eesti Vabariiki raskendatud või välistatud. Taotleja on järginud Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austab riiki ning ühiskonna korraldust, keelt ja kultuuri. KOHTU SEISUKOHT
29. Taotleja eesmärgiks on viibida Eesti Vabariigis kuni tema tähtajalise elamisloa taotluse osas otsuse tegemiseni, kuid tal on PPA
30. septembri
31. a otsuse nr 12504100019-1 resolutsiooni p 3 järgi kohustus Eesti Vabariigist lahkuda Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtaja 14 päeva jooksul ning lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele tema seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Seega tõlgendab kohus, et taotleja nõuab

§ 251lg 1 p 1 alusel PPA 10.

septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1 resolutsiooni p 3 täitmise peatamist. Kui kohus rakendaks selliselt esialgset õiguskaitset, siis ei oleks taotleja kohustatud esialgse õiguskaitse kehtimise ajal Eesti Vabariigist lahkuma. 6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuigi taotleja on esitanud PPA-le

1. oktoobril 2025 tähtajalise elamisloa taotluse, siis ei toimu tema tähtajalise elamisloa osas vaidemenetlust ega kohtumenetlust. Haldusorgan ei ole taotleja tähtajalise elamisloa taotluse osas veel sisulist otsust teinud, mida taotlejal oleks võimalik vaidlustada. Samuti ei ole taotleja õigusaktides sätestatud korra järgi vaidlustanud PPA
2. septembri
3. a otsust nr 12504100019-1 tervikuna ega osaliselt (nt lahkumisettekirjutust puudutavas osas), s.t esitanud otsuse peale halduskohtule kaebust, kuivõrd vaidemenetluse korras ei saa otsust vaidlustada (VRKS § 251 lg 1, VSS § 13 lg 3). Seega ei toimu käesolevalt vaide- ega kohtumenetlust, mille raames oleks kohtul võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada, ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
4. Eeltoodut arvestades jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

2 3-25-3492

1. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui taotleja oleks esitanud PPA
2. septembri
3. a otsuse nr 12504100019-1 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, siis oleks tal olnud kuni lõpliku otsuse tegemiseni õigus Eesti territooriumil viibida (VRKS § 25 1 lg 2). Eeltoodut on taotlejale selgitatud ka PPA
4. septembri
5. a otsuse nr 12504100019-1 vaidlustamisviites.
6. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud maksekorralduse riigilõivu summas 70 eurot tasumise kohta, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on vastav riigilõiv tasutud tsiviilasjas nr 2-15-17445 seoses taotleja hagi tagamise taotlusega. Seega ei saa halduskohus käesolevas haldusasjas otsustada riigilõivu tagastamise põhjendatust seoses taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega.
7. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3