Obsah (5)

§ 152§ 43§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2611 Määruse kuupäev 20. oktoober 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Luhaheinamaa kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsioon

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luhaheinamaa (kaebaja) esitas
2. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse ning
3. novembril 2023 taotluse muudatusavalduse, millega taotles mh noore põllumajandustooja toetust.
4. PRIA jättis
5. detsembri
6. a otsusega nr 12-1/23/31960 rahuldamata noore põllumajandustootja toetuse taotluse 16 taotlejal, sh kaebajal. Taotlus jäetakse rahuldamata, kuna juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed või 3-24-2611 prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele; füüsilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejal või juriidilisest isikust taotleja igal osanikul, aktsionäril, liikmel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmel või prokuristil puudub nõuetekohane põllumajandusalane haridus või töökogemus; juriidilisest isikust taotleja iga osanik, aktsionär või liige ei ole sama juriidilise isiku juhatuse liige.
7. Kaebaja esitas
8. jaanuaril 2024 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide. PRIA rahuldas
9. juuli
10. a vaideotsusega nr 12-1/24/2741-9 kaebaja vaide osaliselt. PRIA tunnistas vaidlustatud otsuse kaebaja osas kehtetuks ning teeb uue otsusega, millega arvestab kaebaja juhatuse liikme Mirjam Miku põllumajandusalase töökogemuse vastavaks maaeluministri
11. detsembri
12. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 8 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudele. Vaideotsuse kohaselt on eelkirjeldatud osas PRIA
13. detsembri
14. a otsus nr 12-1/23/31960 vale ning otsust tuleb selles osas muuta.
15. PRIA tunnistas
16. juuli
17. a otsusega nr 12-1/24/24584 PRIA
18. detsembri
19. a otsuse nr 12-1/23/31960 kaebaja osas kehtetuks (resolutsiooni p 1). Sama otsusega jättis PRIA rahuldamata kaebaja noore põllumajandustootja toetuse taotluse (resolutsiooni p 2). Taotlus jäetakse rahuldamata, kuna juriidilisest isikust taotleja iga osanik, aktsionär või liige ei ole sama juriidilise isiku juhatuse liige; juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimisja kontrollorgani liikmed või prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele.
20. Kaebaja esitas
21. juulil 2024 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis
22. augusti
23. a vaideotsusega nr 12-1/24/25455-1 rahuldamata.
24. Kaebaja esitas
25. septembril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA
26. juuli
27. a otsuse nr 12-1/24/24584 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebaja taotlus noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse saamiseks. Kaebaja taotleb kaebuse alusel algatatud haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-24-2329, mis on sama kohtu menetluses olev samade poolte vahel toimuv vaidlus. Ka vaidluse sisu on kattuv.
28. Tartu Halduskohus võttis
29. septembri
30. a määrusega menetlusse Luhaheinamaa kaebuse PRIA
31. juuli
32. a otsuse nr 12-1/24/24584 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus jättis kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-2611 ja 3-24-2329 liitmiseks rahuldamata.
33. Vastustaja esitas
34. oktoobril 2024 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
35. Vastustaja tunnistas
36. märtsi
37. a otsusega nr 12-1/24/25455-2 kehtetuks PRIA
38. augusti
39. a vaideotsuse nr 12-1/24/25455-1, millega PRIA jättis kaebaja vaide rahuldamata, rahuldas kaebaja
40. juuli
41. a vaide PRIA
42. juuli
43. a otsuse nr 12-1/24/24584 peale, tunnistas vaidlustatud otsuse kaebaja osas kehtetuks ja otsustas kaebaja taotluse uuesti läbi vaadata.
44. PRIA rahuldas
45. aprilli
46. a otsusega nr 12-1/25/1288 kaebaja
47. a esitatud noore põllumajandustootja toetuse taotluse. 2 3-24-2611
48. Vastustaja esitas
49. oktoobril 2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.
50. Kohus palus
51. oktoobri
52. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada menetluskulude tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
53. Kaebaja esitas
54. oktoobril 2025 kohtule vastuse, milles nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja, mida täiendas
55. oktoobril
56. Kaebaja palub tema poolt kantud menetluskulud summas 309,75 eurot jätta vastustaja kanda. Menetluskulusid tõendab
57. septembri
58. a maksekorraldus riigilõivu summas 20 eurot tasumise kohta ning Osaühingu Advokaadibüroo Namm
59. septembri
60. a arve nr 20241006 summas 289,75 eurot. KOHTU SEISUKOHT 14.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna PRIA on
2. märtsi
3. a otsusega nr 12-1/24/25455-2 tunnistanud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks ning rahuldanud
4. aprilli
5. a otsusega nr 12-1/25/1288 kaebaja
6. a esitatud noore põllumajandustootja toetuse taotluse, siis on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 16. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 17. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ja nõutud haldusakti andmine on seotud kaebuse esitamisega ning on tingitud PRIA varasemate seisukohtade muutumisest (vt PRIA 27. märtsi 2025. a otsus nr 12-1/24/25455-2), siis kuuluvad menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele. 18.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 289,75 eurot (237,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 52,25 eurot). Õigusabikulud moodustuvad

1. septembri
2. a 3 3-24-2611 kaebuse koostamisest ja PRIA
3. augusti
4. a vaideotsusega nr 12-1/24/25455-1 tutvumisest, mille peale kaebaja esindajal kulus kokku 1,25 tundi. Kaebaja esindaja tunnitasu määr on 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt kaebaja menetluskulude osas seisukohta, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa õigusabiteenuse tunnihinda pidada ülemääraseks ning kohus on veendunud, et kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei ole kohtul võimalik kaebajale välja mõista õigusabikulusid koos käibemaksuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi viidatud säte ei kohaldu halduskohtumenetluses (vt

§ 108lg 12), siis pidas Riigikohtu halduskolleegium 2022.

a vajalikuks ühtlustada menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades, sest võimalikud probleemid sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega ja selle tõendamisega on tsiviil- ja haldusasjades samasugused. Kokkuvõtlikult asus halduskolleegium seisukohale, et menetlusosaline peab ka haldusasjades kohtule kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-20-633, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei ole esitanud kohtule kinnitust, et tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti nähtub kohtule Maksu- ja Tolliameti veebilehelt leitavalt käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsingust, et kaebaja on
3. aprillil 2022 registreeritud käibemaksukohustuslasena (registreerimise number EE102484391). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta ehk summas 237,50 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Kohus ei mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot, kuna selle tagastab kohus ise kaebajale (

§ 104lg 5 p 4 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4