) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja vastusest, et kostja võttis kohtule 23. septembril 2025 esitatud avalduses hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuigi
lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 287,76 euro suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2 ja § 99 alusel. 2 2-24-12212 Hageja on tõendanud, et tema isa on kostja. Hageja elab koos emaga, kes osaleb üksinda hageja ülalpidamisel. Hageja on täisealine, kuid õppis (õpingute lõpetamise eeldatav aeg oli 30. juuni 2025) Tallinna XXX gümnaasiumis. Kostja kinnitas, et pärast õpingute jätkamist tõendavate dokumentide esitamist tasub hagejale elatise nõutavas summas 287,76 eurot. Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega välja toonud oma igakuised vajadused ning tõendanud, et tema igakuiste eluvajaduse ülalpidamisele kulub vähemalt 887 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja kasuks 287,76 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud. Kohus määrab
PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis tuleb kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja kontole. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.
Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 287,76 eurot kuus. Seega on hagi hind
lg 2 alusel kokku 2589,84 eurot (287,76 eurot x 9 kuud).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus
lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.