Obsah (4)

§238§188§179§175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 17.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja 1-09-891 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI

§238

lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Q WLE lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Q W eelvangistuses viibitud aeg perioodil 21.08.2008 – 22.08.2008, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §74 lg.2 alusel määrata, et vangistus 1 (üks) kuu kuulub Q W poolt kohe ärakandmisele. Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et vangistus 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jäetakse Q W suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 alusel on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.4 alusel kohustatud omandama üldhariduse. on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal Määrata Q W katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Q W suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Q WLT,

§188alusel temal vahendite puudumisel E WLT (sünd.

xxx, elukoht xxx) M MI (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks tsiviilhagi katteks 1984 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni. V V poolt esitatud tsiviilhagi summas 3370 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni jätta läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista Q WLT,

§188alusel temal vahendite puudumisel E WLT (sünd.

xxx, elukoht xxx)

§179

lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni,

§175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Artur Umuršadjants) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Artur Umuršadjants) kohtulikus menetluses osalemise eest 944 (üheksasada nelikümmend 2 neli) krooni ning

§175

lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 160 (ükssada kuuskümmend) krooni 50 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Q WL või E WL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.xxx SEB või nr.xxx Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri xxx ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 03.03.

1. Süüdistus Q W on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ühiselt koos G Gi ja J Jiga, kes võeti vastutusele teise kriminaalasja raames, 29.07.2008 ööl vastu 30.07.2008 eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal võttis xxx eest M Mile kuuluva sõiduauto Xxx Xxx (reg.nr. xxx) ajutiseks omavoliliseks kasutamiseks ning sõitis sellega ringi. J J tungis auto pagasiluugi kaudu autosse ning valmistas auto ette käivitamiseks. Kuivõrd auto käivitamisega kardeti inimesi äratada, lükkasid Q W, J J ja G G sõiduauto eemale ning seejärel käivitas G G sõiduauto. Kordamööda sõitsid Q W, J J ja G G autoga Keilas ja Vasalemmas ringi ning 30.07.2008 õhtul, umbes kella 22 paiku lõpetasid nad sõiduauto ajutise omavolilise kasutamise, jättes sõiduauto xxx küla lähedale metsa. Toimunu tagajärjel olid autol kahjustatud süütelukk (maksumus 884 krooni), vasakpoolne esiratas, summuti (maksumus 1580 krooni), suunatuli (maksumus 114 krooni), esistange (maksumus 1660 krooni), velg 14’’ (maksumus 662 krooni) ja paagikork koos võtmega (maksumus 524 krooni). Q W viskas sõiduautost välja ka M Mi isiklikud esemed – kõlarid (maksumus 388 krooni) ning laste turvatooli (maksumus 140 krooni). Seega oli M Mile kuriteoga tekitatud kahju 5952 krooni. Peale selle läks Q W ajavahemikul 29.08.2008 kella 21.15-st kuni 30.08.2008 kella 02.00-ni auto ärandamise eesmärgil koos S S, A Ai ning süüvõimetute alaealiste B Bi ja R Rga xxx maja juurde pargitud ja N Nle kuuluva sõiduauto xxx Xxx (reg.nr. xxx) juurde. Nähes, et sõiduauto juhipoolne uks ja juhtmed on lahti, lükkasid nad kõik koos auto maja otsa juurde välja, peale mida üritas S S auto juhtmed ühendada, et mootor käima panna. Kui automootor käivitus, istus Q W rooli, S S istus tema kõrvale, A A, R R ja B B aga tagaistmele ning kõik viis sõitsid autoga algul majade vahel ringi, pärast aga suunduti xxx poole. Seal sai kütus otsa ning nad lükkasid auto võsa vahele ja lahkusid. Järgmisel päeval lõuna paiku läks Q W auto juurde, kaasas 5 liitrit bensiini. S S ja A A olid ka seal, nad tankisid auto, lükkasid selle võsast välja, Q W istus rooli ning nad kolmekesi sõitsid pisut ringi ja seejärel põldu mööda karjääri juurde, kuhu auto jätsidki. Toimunu tagajärjel olid autol kahjustatud esipaneel (välja kistud), juhtmed katki, numbrimärgid maha kistud, aku maha kistud ja välja visatud, bensiinipaagi kork minema visatud, kalts sisse 3 topitud. Samuti kadusid autost kruvikeerajate komplekt, võtmed, näpitsad, kaks paari prille, sõiduauto esinumber, kahju summas 1200 krooni. Kokku on kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 16 850 krooni. Seega pani Q W toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupi poolt selle omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o. KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu istung Maakohtu istungil tunnistas Q W ennast temale esitatud süüdistuse mõlemas episoodis täielikult süüdi, kahetses ja nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras. Tsiviilkostja seletas maakohtu istungil, et probleemid pojaga tekkisid seepärast, et tema käis tööl vahetustega ning järelevalvet ei olnud. Pojal tekkisid sellised sõbrad, kooli ei mindud, hakkas suitsetama ja alkoholi tarvitama. Alates detsembrist õpib xxx koolis, nüüd püüab koolis käia ja kodus ööbida. Iseloom on pojal äkiline ja ta vihastab kergesti. M Mi tsiviilhagiga tsiviilkostja nõustus, kuid V ja N Nte poolt esitatud summaga mitte, kuna vigastused ei saanud olla nii suured. Prokurör leidis maakohtu istungil, et Q W süü on tõendatud. Prokurör leidis, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei ole. Prokurör tegi ettepaneku mõista Q Wle KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, KrMS §238 lg.2 alusel vähendada seda 1/3 võrra, KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all oldud 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS §74 ja §75 lg.1, 2 alusel allutada ta 18kuulise katseaja jooksul täitma käitumiskontrolli nõudeid ja määrata lisakohustuseks üldhariduse omandamine. Tsiviilhagid palus prokurör rahuldada täielikult ja need summad välja mõista tsiviilkostjalt. Kaitsja leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon õige. Kaitsja nõustus prokuröri ettepanekuga karistuse ja M Mi tsiviilhagi põhjendatuse osas, kuid leidis, et N N tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Ei N N ega V V ülekuulamise protokollidest ei nähtu, et nad oleksid esitanud tsiviilhagi ja palunud mingit summat kelleltki välja mõista. Ka summa ei ole lahti kirjutatud. Kahju hüvitamist sisuliselt nõutud ei ole. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdistatav Q W pani toime talle inkrimineeritava süüteo KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4 KarS §215 lg.2 p.1, 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise grupi poolt. Maakohus leiab, et süüdistatava Q W poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses KarS §215 lg.2 p.1, 2 õigesti kvalifitseeritud. Peale süüdistatava Q W poolt süü omaksvõtu on süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja asja kohtulikul arutamisel avaldatud tõenditega: - kannatanu N N ütlustega selle kohta, et tema perele kuulub sõiduauto xxx Xxx, mis ärandati maja juurest ja mille ta leidis ise karjääri juurest rikutuna (I kd. t.l.1-2) - kahtlustava S S ütlustega selle kohta, et tema koos Bi, Ai, Ri ja Quga lükkasid maja juurest ära sõiduauto xxx Xxx, sõitsid sellega ringi ja jätsid karjääri juurde (I kd. t.l. 10-11) - kannatanu V V ütlustega selle kohta, et ajavahemikul 30.08.2008 – 31.08.2008 ärandati maja sissekäigu juurest temale kuuluv sõiduauto xxx Xxx (reg.nr. xxx), mis hiljem leiti vanalt prügimäelt avariiseisundis. Ütluste kohaselt on auto ärandamisega tekitatud kahju suurus 15 650 krooni ja asjade kadumisega autost 1200 krooni. Kokku on kahjusumma 16 850 krooni (I kd. t.l.15-17) - kahtlustatava A Ai ütlustega selle kohta, et tema koos Bi, Si, Ri ja Quga sõitis xxx xx ringi, algul xxx, siis xxx. Kütus sai otsa, järgmisel päeval tankisid nad auto ja sõitsid uuesti edasi. Roolis oli kogu aeg Q. Auto jätsid nad maha xxx juurde metsa (I kd. t.l. 24-26) - süüvõimetu B Bi ütlustega selle kohta, et augustis tegi S ettepaneku minna autoga sõitma, Q ütles, et teab sobivat autot. Tema maja sissekäigu ees seisis punane xxx Xxx, Q istus rooli, sõitsid xxx, kus sai bensiin otsa. Pärast nad tankisid ja sõitsid edasi (I kd. t.l.29-34) - süüvõimetu R R ütlustega selle kohta, et läks koos oma sõprade Si, Ai, Bi ja Quga viimase maja juures seisva sõiduauto xxx Xxx juurde, Qul oli nuga, ta hakkas juhtmetega midagi tegema. Q istus rooli, läksid mööda linna sõitma, pärast tankisid ja sõitsid xxx (I kd. t.l.35-37) - kannatanu M Mi ütlustega selle kohta, et tema on sõiduauto Xxx Xxx (reg.nr.xxx) omanik, auto oli sõidukõlbulik ja pargitud xxx hoovis. 30.07.2008 avastas kannatanu naaber, et auto oli ärandatud (II kd. t.l.2-5) - sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega, millest nähtuvad sündmuskoht, kuhu oli sõiduauto Xxx Xxx pargitud ja kust ta hiljem leiti, samuti sõiduauto vigastused (II kd. t.l.7-32) - asitõendite vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud sõiduauto Xxx Xxx (reg.nr. xxx) roolisamba plastmasskatet ning esemeid, mis ei kuulunud kannatanu M Mile – plastikust kanister, kirves, töökindad ja džemper (II kd. t.l.38) - tunnistaja I V ütlustega selle kohta, et Q, G ja J rääkisid talle, et neil on vaja sõiduautot vanametalli äraveoks ja tegid ettepaneku osaleda valget värvi Xxx Xxx ärandamisel (II kd. t.l.41-42A) - kahtlustatava J Ji ütlustega selle kohta, et Qu sõnade kohaselt on tema maja lähedal valge sõiduauto Xxx Xxx, mida saab võtta, et sellega sõita. Nad lükkasid auto tee peale, roolis istus Q, kelle ettepanekul sõideti xxx. Hiljem viis Q tema koju, ise sõitis edasi (II kd. t.l.47-52) - kahtlustatava G Gi ütlustega selle kohta, et Q teadis, missugust autot saab ärandada, auto oli valget värvi Xxx, nad lükkasid selle käsitsi 100 m kaugusele 5 majast, seal käivitasid ja sõitsid ringi, roolis olid kõik kordamööda, nii tema, J kui Q. Auto jätsid xxx lähedale metsa (II kd. t.l. 64-68) - kannatanu M Mi täiendavate ütlustega selle kohta, et talle oli tekitatud kahju summas 5952 krooni ja selles summas esitab ta ka tsiviilhagi (II kd. t.l.88-91) - kahtlustatava J Ji ütlustega selle kohta, et tema pani koos G Gi ja Q Wga toime sõiduauto Xxx Xxx ärandamise ning autost leitud džemper ja sõrmkindad kuuluvad Qule (II kd. t.l.94-99). Vastavalt KarS §56 lg.1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Q W karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus (I kd. t.l.5-6, II kd. t.l.153), tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Süüdistatav Q W on alaealine, varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 6 korda (II kd. t.l.120-121), mõistetud rahatrahve tasub ositi süüdistatava ema. Kiviõli 1.Keskkoolist iseloomustatakse süüdistatavat enamuses negatiivselt – loomu poolest kinnine, tasakaalutu, rikkus tunnis distsipliini, segas tundi, puudus põhjuseta eelmisel õppeaastal 359 tundi (II kd. t.l.115). Iseloomustuse kohaselt on ema lapse probleemidest teadlik, kuid aidata ei oska, sest Q ei kuula teda, ei ööbi kodus. Kohtueelse ettekande kohaselt on süüdistatav kergesti mõjutatav, riskiva ja hoolimatu elustiiliga, rikub korduvalt seadust, suitsetab, tarvitab alkoholi, kinnine, tasakaalutu, ei suuda osaleda vestluses ega taluda silmsidet, tema käitumine on impulsiivne, kordab vigu ega suuda varasematest kogemustest õppust võtta, oma tegudesse ei suhtu kriitiliselt, võimalikku karistamisse suhtub ükskõikselt, kriminaalhooldusametnikuga koostööst keeldus ja väljendus ebatsensuurselt, ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohtueelse ettekande kohaselt on Q Wle väärtegude eest 2007 – 2008 määratud rahatrahv 11 korda (II kd. t.l.158-162). KarS §215 lg.2 järgi kvalifitseeritav süütegu on vastavalt KarS §4 lg.3 teise astme kuritegu, mille eest karistusena on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine Q Wle ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on tegemist alaealisega, kellel iseseisev regulaarne sissetulek puudub ja kes on oma ema ülalpidamisel (II kd. t.l.161). Ema 5 kuu keskmine töötasu on 5553 krooni, lisaks lastetoetus 600 krooni. Perel on pangalaen, kommunaalvõlad, lisaks tasub ema võimaluse kaupa süüdistatavale väärtegude eest mõistetud rahatrahve. On ilmne, et rahalise karistuse mõistmisel jääb selle tasumine süüdistatava emale, mis tegelikkuses halvendab veelgi pere olukorda. Ka leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine ja selle tasumine ema poolt ei avalda mingit mõju süüdistatavale ega hoia teda tagasi uute seadusvastaste tegude toimepanemisest. See tuleneb ka asjaolust, et süüdistatav on korduvalt rahatrahvidega karistatud väärtegude toimepanemise eest ja kuigi rahatrahve tasub võimaluse järgi ema, ei ole see hoidnud süüdistatavat neid uuesti toime panemast. 6 Eeltoodu alusel tuleb Q Wt karistada vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Maakohus leiab, et Q Wle tuleb mõista vangistus 9 kuud, mis kuulub KrMS §238 lg.2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks antud kuriteo eest tuleb Q Wle mõista 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Q W peeti kahtlustatavana kinni 21.08.2008 (II kd. t.l.75-77) ja vabastati 22.08.2008 (II kd. t.l.86). Seega tuleb Q Wle mõistetud karistusajast maha arvata 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 5 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga selles osas, et arvestades eelkõige süüdistatava alaealisust, on põhjendatud, et karistus tema suhtes jäetakse tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §75 lg.1 p.1 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tähendab süüdimõistetu jätmist kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kes jälgib süüdimõistetule määratud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist ning ühtlasi teeb ka sotsiaaltööd ning osutab sotsiaalset abi, tuleb KarS §74 kohaldamisel alati kaaluda, kas tegurid, mis viisid isiku kuritegude toimepanemisele, on tuvastatavad ja kõrvaldatavad sotsiaaltööga. Isiku karistusest tingimisi vabastamist tuleb pidada otstarbekaks, kui süüdlase suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatav sotsiaaltööga. Arvestades Q W isikut, tema käitumist nii enne kuritegude toimepanemist (II kd. t.l.115, 120-121) kui ka peale seda (II kd. t.l.158-162), samuti kuriteo toimepanemise süstemaatilist viisi (kahte kuriteoepisoodi, mis ajaliselt ei olnud ligistikku), leiab maakohus, et ei ole põhjendatud kogu mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmine. KarS §74 lg.1 alusel kuulub Q Wl mõistetud karistusest kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust. Maakohus leiab, et kandes reaalselt ära vangistuse 1 kuu, on ülejäänud karistusaeg (4 kuud 28 päeva) Q Wle võimalik jätta tingimisi kohaldamata, kuna šokivangistus omab suurt preventiivset toimet, mille mõju ei tohi alahinnata alaealise süüdlase puhul. Paigutatuna lühiajaliselt kinnipidamisasutusse tajub süüdlane vahetult ise oma õigusvastase käitumise tagajärgi ning saadud kogemuse mõjul võib edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus leiab ka, et Q W puhul aitab mõistetud karistuse ühe osa kohene täitmisele pööramine vältida ka võimalikku karistamatuse tunnet. Lisaks KarS §75 lg.1 p.1 ettenähtud käitumiskontrolli nõuetele (elada alalises elukohas Viru 11 – 28 Kiviõli linn Ida-Virumaa; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks) leiab maakohus, et põhjendatud on Q Wle lisakohustuse panemine (üldhariduse omandamine) vastavalt KarS §75 lg.2 p.
2. 7 Mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmise obligatoorseks tingimuseks on katseaja määramine. Katseaja kestuse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada ka kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks kuluvat aega. Arvestades eelkõige lisakohustuse sisu ja süüdlase isikut ning käitumist, leiab maakohus, et antud kriminaalasjas on põhjendatud katseaja pikkuseks määrata 24 kuud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu M M on esitanud tsiviilhagi summas 5952 krooni, mis koosneb sõiduauto uute varuosade maksumusest summas 5424 krooni ja sõiduautost kadunud asjade maksumusest summas 528 krooni (II kd. t.l.88-90). Asja materjalidele on lisatud on vahetatavate sõiduauto detailide maksumuse hinnapakkumine xxx-st (II kd. t.l.91). Maakohus leiab, et kannatanu M Mi tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna Harju Maakohtu 07.01.2009 otsusega on J Jilt ja G Gilt solidaarselt mõistetud M K kasuks välja 3968 krooni (II kd. t.l.124-127), kuulub käesolevas kriminaalasjas väljamõistmisele M K kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ja esitatud tsiviilhagi katteks 1984 krooni (5952 krooni : 3). Vastavalt KrMS §188 kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Eeltoodu alusel tuleb 1984 krooni M Mi kasuks tsiviilhagi katteks välja mõista Q Wlt, temal vahendite puudumisel E Wlt. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu V V on 09.09.2008 toimunud ülekuulamisel nimetanud, et kahjusumma on suuruses 16 850 krooni, mis koosneb sõiduauto remondist summas 15 650 krooni ja sõiduautost kadunud asjade maksumusest summas 1200 krooni (I kd. t.l.15-17). Samas ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kannatanud V V (I kd. t.l.15-17) või N N (I kd. t.l. 1-2) oleksid esitanud selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt selle summa peale tsiviilhagi ja palunud see summa süüdlas(t)elt välja mõista. Asja materjalidele lisatud remondiaktist sõiduauto O Xxx kohta ei nähtu konkreetselt, missugused tööd ja detailid on sõiduautol vaja teostada ja vahetada (I kd. t.l. 18-19). Nimetatud remondiakti kohaselt maksavad vaid esipaneeli, starteri ja generaatori vahetustööd 10 000 krooni, missugustest teistest sõlmedest on jutt, ei ole aru saada. Samuti on selles aktis ära märgitud keretööde hinnaks 5000 krooni, kuid missugused keretööd ja millises kohas on vaja teostada, aktist ei nähtu. Kuna kannatanu V V poolt nimetatud kahjusummale vaidleb lisaks eeltoodule vastu ka tsiviilkostja, pidades summat põhjendamatult suureks, leiab maakohus, et nimetatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS §310 lg.3 kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kaitsja taotlusega jätta tsiviilhagi rahuldamata maakohus ei nõustu. Kuna asja materjalide ja süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu V V sõiduautole siiski vigastused tekitati, leiab maakohus, et kannatanul on võimalik kahjusumma suurust tõendada tsiviilkohtumenetluse korras. 8 Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Q Wlt, vastavalt KrMS §188 temal vahendite puudumisel E Wlt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub Q Wlt, vastavalt KrMS §188 temal vahendite puudumisel E Wlt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas 1935,20 krooni (s.h. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses 944 krooni) ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 160,50 krooni. Anne PALMISTE Kohtunik 9