← Eesti

2-25-114332/6

Obsah (10)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 138§ 139§ 144§ 4842§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114332 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 18.02.2022 Elisa Eesti AS liitumisleping nr 12326671 telefoninumbrile 54664643 ja 12.10.2022 liitumisleping nr 13882746 telefoninumbrile 56684345 mobiilsideteenuse osutamiseks. Nimetatud lepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: arve nr 2041404056 summas 77,25 eurot, arve nr 2041843352 summas 77,41 eurot, arve nr 2042181440 summas 58,09 eurot ja arve nr 2042529441 summas 51,88 eurot. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.

  1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus leping, sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.04.2024, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 258,42 eurot, viivist summas 78,54 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt alates 09.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivist 0,065% päevas. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte toimetatavaks avaliku e-toimiku kaudu alates 10.07.
  2. Kohus edastas dokumendid kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx ning postiga aadressile xxx. Kostjale on dokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.08.
  3. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 05.09.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas

§ 144p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (

§ 4842

).

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

§ 172

lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud, et tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest on õigusabikulu 85 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on see mõistlik. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 245 (140+20+85) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 245 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.