Obsah (7)
§ 121§ 199§ 66§ 68§ 74§ 75§ 781-16-8466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2016. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-16-8466 Kriminaala
§ 121
lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru Prokurör Mariken Arro Süüdistatav N.E Isikukood: XXX; elukoht: XXX; EV kodanik; emakeel: mustlaskeel, valdab eesti keelt kõnes ja kirjas; algharidus; XXX. Kriminaalmenetluse korras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 21.05.2015. a otsusega
§ 199
lg 2 p 7,9 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 480 eurot.
§ 66
lg 1 alusel võimaldati rahalist karistust tasuda ositi 1 aasta jooksul, tasudes iga kuu
- ndaks kuupäevaks 40 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tõkendit kohaldatud ei ole. Oli kahtlustatavana kinni peetud 15.-17.05.
- a. Kaitsja adv. Marko Paabumets (määratud; loobumine) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: süüdi tunnistada N.E
§ 121
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 68alusel arvata karistusaja hulka 3 (kolm) päeva, s.o 15.-17.05.2016.
a, kui N.E oli kahtlustatavana kinni peetud ja mõista N.E-le ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 74
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.E ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1
(5)1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel on N.E kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel on N.E kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
§ 78
p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse § 127, 1043, 1045 alusel välja mõista N.E-lt kannatanu J.P. kasuks 356 eurot (kolmsada viiskümmend kuus eurot) arveldusarvele a/a XXX. Menetluskulud Välja mõista N.E-lt 200 eurot (kakssada eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99916700077043. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-16-8466 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2
(5)Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab N.E kasutas 15.05.
- a kella 14.00 paiku Tartu linnas Staadioni 34 maja taga asuvas hoovis füüsilist vägivalda J.P. suhtes, mis seisnes selles, et N.E lükkas selja tagant kannatanut, mille tõttu kannatanu pikali maha kukkus, vigastades enda parema jala hüppeliigest. Seejärel hüppas N.E samal ajal kui kiirabi osutas kannatanule esmaabi kahe jalaga kannatanu vasaku jala hüppeliigese piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas N.E J.P. tugevat füüsilist valu, parema pindluu külgmise pekse murru, parema ülemise hüppeliigese põrutuse ning pehmete kudede turse mõlema hüppeliigese välisküljele. Sellise tegevusega pani N.E toime
§ 121
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kokkuleppe sisu
§ 121
lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus N.E-le karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 15.05.-17.05.2016. a, millal N.E oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.E ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.E on kohustatud katseajal järgima järgmisi
§ 75
lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustada N.E-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada N.E-d käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt kas VÕIDA – 3
(5)motivatsiooniprogramm naistele, Eluviisitreening õigusrikkujatele või Kuritegeliku käitumise muutust motiveeriv individuaalprogramm „Õige hetk“). Kriminaalmenetluse kulud kokku 946,00 eurot, millest: - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 61,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 240,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645,00 eurot. Süüdistatav elab Tartu linna sotsiaalkorteris, millele kulub igakuiselt 60 eurot. Süüdistatav tööl ei käi ja ütleb, et seda takistab tema puudulik haridus. Süüdistataval on ülalpidamisel 10-aastane poeg, kelle pealt ta saab lasteraha 45 eurot kuus. Süüdistatav on oma isa hooldaja, mille eest ta saab tasu 45 eurot kuus. Võimalusel teeb süüdistatav juhutöid, kuid sealt saadav sissetulek ei ole püsiv. Süüdistatavat ja tema poega toetavad võimalusel vanemad. On ilme, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.E-lt menetluskuluna välja 100,00 eurot sundraha ja 100,00 eurot kaitsjatasu, kokku 200,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 545,00, kaitsjatasu summas 140,00 eurot ja ekspertiisitasu summas 61,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 200,00 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed ja tsiviilhagi Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi: Tsiviilhagi on esitanud J.P. N.E vastu. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistataval tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. N.E-l tuleb J.P. hüvitada 356 eurot arveldusarvele a/a XXX. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertiisitasu 61 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 24+72+72+48+24, s.o 240 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 946 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud kokkuleppest lähtuvalt N.E kanda KrMS § 180 alusel 200 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. 4
(5)Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)