lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Riina Bogens Süüdistatav H.Q , isikukood XXX, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 29.11.2019, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määratud korras Kannatanu esindaja vandeadvokaat Anu Vilt määratud korras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.Q
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning H.Q karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
H.Q ’l kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, kui H.Q ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse 2 Kannatanu P.L tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. Välja mõista H.Q-lt kannatanu P.L kasuks tsiviilhagi summas 539,91 (viissada kolmkümmend üheksa eurot ja 91 senti) eurot, mis kanda P.L arvelduskontole nr xxxx. Kannatanu P.L tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 12 300 eurot rahuldada osaliselt. Välja mõista H.Q-lt kannatanu P.L kasuks tsiviilhagi summas 7000 (seitse tuhat) eurot, mis kanda P.L arvelduskontole nr xxxx. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lion Law (asukoht Põrgupõhja tee 3, Vaila küla, 76917 Harku vald, Harju maakond) kasuks 298,32 (kakssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 32 senti, sh on käibemaks 20%, s.o 49,72 eurot) eurot vandeadvokaat Mirjam Frey poolt määratud korras süüdistatava H.Q kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 248,28 (kakssada nelikümmend kaheksa eurot ja 28 senti, sh on käibemaks 20%, s.o 41,38 eurot) eurot vandeadvokaat Anu Vilt poolt määratud korras kannatanu P.L esindajana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta H.Q menetluskuludest ekspertiisitasud kokku summas 384 eurot, kaitsjatasud kokku summas 861,07 eurot kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, kannatanu esindajale kohtumenetluses makstud tasud kokku summas 665,04 eurot ja kannatanule hüvitatud menetlusest osavõtuga seotud kulud kokku summas 97,90 eurot riigi kanda. Välja mõista H.Q-lt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada H.Q-l tasuda sundraha summas 876 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 73 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest. Tõendid Süüdistatav H.Q tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Tsiviilhagidega ta ei nõustunud ja enda mittenõustumist ta põhjendada ei osanud. H.Q ütlustest nähtub, et vedeliku, mida ta müüs kannatanu P.Lle, leidis ta Aqva SPA juures olnud kahekordse rohelise maja lammutamise käigus. Lõhna järgi sai ta 4 aru, et on nagu piiritus. Seda ta ei mõelnud, et on midagi muud. Peale tema olid maja lammutamas veel R.R, H.K ja V.T, kellega nad elavad Rakveres koos ühes majas. Leitud vedeliku viis ta endale koju. Kokku oli liitrises pudelis ja kanistris seda mingi 4 liitrit. Kodus oli tal ülemuse ehitaja keegi poolakas A., kes elas tema noorema õega ja tarbis seda vedelikku, juues liitri jagu ja midagi ei juhtunud. A. ei lahjendanud seda vedelikku ega söönud vahepeal. A. jõi kogu aeg, ta oligi alkohoolik. R.R, H.K ja V.T arvasid tema sõnul samuti, et tegemist on piiritusega. V.T tarbis seda vedelikku mingist läbipaistvast pudelist otse lammutusobjektil ja ainult ühe lonksu ning tal oli kolm päeva pea uimane. Peale seda ei olnud V.Tel midagi viga, ta tegi tööd. H.Q avaldas, et ise ta seda vedelikku ei proovinud. Kui ta nägi, et V.T proovis seda ja oli uimane, siis peale seda ta ise ei hakanud puutumagi seda. H.Q tunnistas, et ta kartis tarbida seda vedelikku, kui ta nägi, et V.Tel hakkas sellest halb. Kannatanu P.L helistas R.Rile ja küsis, kas on jooki. R.R ütles, et rääkigu H.Q-ga , et tal on kindlasti ja siis kannatanu võttis temaga ühendust. Ta ütles kannatanule, et tal on jooki, tehes ettepaneku saada turutare juures kokku. Kannatanu tahtis osta ühe pooleliitrise pudeli. Kannatanu küsimuse peale, et mis see on, vastas ta, et see on piiritus. Kannatanule müüs ta pooleliitrise pudeli 9 euroga. Ta mõtles, et teenib raha ka selle pealt. Ta oli valmis teinud mingi 4 pudelit, ülejäänud vedelik oli tal kanistris. Esialgne plaan oli tal võtta vedelik lammutuselt kaasa enda tarbeks ja panna see väikestesse pudelitesse, et hoida seda jõuludeks või jaanipäevaks, et pidu panna. Peale seda ei ole tema kannatanut näinud. Nüüd ta saab aru, et ta ei oleks pidanud müüma seda jooki. H.Q avaldas, et käib vahepeal majaperemehel M.S abis mingitel objektidel, kus teenib mingi paarsada eurot kuus. Töövõimetuspensioni saab ta igakuiselt 450 eurot. Kannatanu P.L jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagide juurde. P.L ütlustest nähtub, et enne seda kuriteosündmust nägi ta suurepäraselt kõike, hetkel on aga tema nägemine hägune, udune. Ta ei õpi ega tööta, tal on osaline töövõime. Kannatanu avaldas, et saab igakuiselt töövõimetuspensioni, mis on natuke üle 300 euro. H.Q süüd talle esitatud süüdistuses tõendavad lisaks veel alljärgnevad kohtueelses menetluses kogutud tõendid: - tunnistaja T.L 29.11.2019 antud ütlused (I kd, tl 4), millest nähtub, et ta oli 29.11.2019 patrullis tööl koos E.L, kui nägid kella 10.40 paiku infosüsteemis Apollo infot, et RakvereVäike-Maarja-Vägeva mnt 19. km-l sõidab ema koos 18-aastase P.Lga Rakvere Haigla poole, sest pojal iiveldas ja nägemine oli halb, mis oli tingitud mõni päev tagasi joodud alkoholist. P.Lga vesteldes ütles ta, et esmaspäeval, s.o 25.11 ostis ta Rakvere bussijaama tagant kellegi 45-aastase H.Q käest alkoholi, mis pidi olema 96-kraadine piiritus. P.L rääkis, et alkoholi jõi ta koos sõber H ning eelnevalt lahjendati alkoholi veega ning Coca Colaga tehti kokteilid ja et alkoholi tarvitati Väike-Maarja bussijaama juures. Ühel hetkel tuli P.L juurde tema ema K.L, kes näitas P telefonist pilti, mis oli tehtud sellest pudelist. Jook oli Carriba Negro rummipudelis. P.L ütles, et tegemist oli 0,5 liitrise pudeliga. Telefonis nägid nad selle H.Q nime taga telefoninumbrit xxxx ja ilmnes, et telefoninumber kuulub H.Q-le (sündinud 1987). - 29.11.2019 valdusesse sisenemise protokoll (I kd, tl 2) ja 29.11.2019 vallasasja hoiulevõtmise protokoll (I kd, tl 3), millistest nähtub, et siseneti kannatanu P.L elukohta aadressil xxxx, kust võeti kaasa 2 tühja 2 liitrist Coca Cola sildiga plastikust pudelit. - kannatanu P.L 29.11.2019 ja 03.07.2020 antud ütlused (I kd, tl 5-6 ja tl 58-60), millistest nähtub, et 25.11.2019 ostis ta Rakvere bussijaamas H.Q nimelise isiku käest 0,5 liitrises Carriba rummi pudelis 9 euro eest mingit jooki (läbipaistev helesinist värvi vedelik), mille kohta H.Q ütles, et selles pudelis on puhas piiritus, et see jook on väga kange ja sellest saab 2-3 pudelit alkoholi, kui seda veega lahjendada. H.Q selle kohta, et see jook võib olla 5 ohtlik, midagi ei öelnud. Ta sõitis ostetud pudeliga Väike-Maarjasse oma üürikorterisse. Tal oli kodus 2 liitrine Coca Cola pudel, milles oli umbes kolmveerandi ulatuses Coca Colat ja ta valas Carriba rummi pudelist umbes poole Coca Cola pudelisse. Mingil hetkel tuli H.K tema juurde ja nad jõid selle pudeli tühjaks. H jõi ka õlut selle joogi kõrvale. Jook lõhnas kuidagi vastikult ja kibedalt. Seejärel valas ta ülejäänud vedeliku tühja Coca Cola pudelisse ja peale vett. Kokku tuli vedelikku umbes 1 liitri jagu, millest ta valas 0,5 liitrit klaasist Grossi poe Oma viina sildiga pudelisse. Nad võtsid selle pudeli ja Carriba rummi pudeli, milles oli veel natuke seda vedelikku, kaasa ja läksid Väike-Maarja bussijaama, kus tarvitasid koos seda segu. Carriba rummi pudeli koos selle põhjas oleva vedelikuga viskas ta sinna bussijaama taga asuvate müüride juures olevatesse põõsastesse. Järgmisel päeval oli tal kõva peavalu. Kolmapäeval ei olnud peavalu ära läinud ja ta hakkas oksendama. Ta helistas oma emale K.Lle, kes sõitis tema juurde Väike-Maarjasse ning viis ta Rakvere EMO-sse. Haiglas hakkas ta halvasti nägema. Rakverest tulid nad ära ja läksid Pärnu Haiglasse, kuna ta tundis ennast halvasti. P.L ütlustest nähtub, et silmade seisund on kehv, ta ei näe peenikesi detaile ja peenikest kirja lugeda ei saa. Ta tarvitab homöopaatilisi ravimeid. Mingisugust kindlat vastust arstid talle ei anna. Ta ei saa jätkata õpinguid Rakvere Ametikoolis valitud erialal. - AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr xxxx (I kd, tl 7-10), millest nähtub, et 28.11.2019 kell 10.55 saabus AS Rakvere Haigla EMO-sse P.L, kellel oli halb enesetunne. Patsient oli käinud 27.11.2019 Rakvere Haigla EMO-s. Kaebused väidetavalt ei ole möödunud ning lisandunud ka silmade ees virvendus. Neuroloogi diagnoos – nägemisnärvipõletik. - SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaart nr xxxx (I kd, tl 11-12), millest nähtub, et 29.11.2019 kell 10.15 saabus SA Pärnu Haigla EMO-sse P.L üldseisundi hindamiseks. 25.11.2019 tarvitanud tundmatu päritoluga alkoholi. Pärast seda uimasus, loid, nägemine udune. Kontrolliti nägemist – OU pupillid laiad, valgusele reageerivad loiult. Silmade liikuvust raske hinnata – liikuvat objekti ei jälgi. OU diskide kahvatu turse, rohkem üla- ja alasektorites. Nägemise osas suunatud silmaarsti/perearsti jälgimisele. - tunnistaja K.L 29.11.2019 antud ütlused (I kd, tl 13 -14), millest nähtub, et 25.11.2019 läks ta Väike-Maarjasse oma poja P.L juurde, kuhu jõudis umbes 22.30 ajal. P rääkis, et oli joonud salaviina. Järgmise päeva õhtul oli P loid, kogu aeg magas. Hiljem P ütles, et tal iiveldab ja ta oli oksendanud. Kolmapäeval käis ta koolis planeeritud kohtumisel, kus põrkas juhuslikult kokku Pga, kes ütles, et tal on halb ja ta tahab koju tulla. P oli nõus EMO-sse tulema, kus andis uriiniproovi, keeldudes kategooriliselt vereproovist ja kanüülist. P lubas järgmisel päeval tagasi tulla, kui paremaks ei lähe ja nad läksid koju. Neljapäeval ütles P, et ta ei näe ja nad sõitsid koheselt Rakvere EMO-sse, pärast seda sõideti Pärnusse. Järgmise päeva hommikul läksid nad Pärnus silmaarsti juurde, sest Pl olid silmad turses. Pl oli silmanärvi kahjustus. P sõnul osteti alkoholi esmaspäeval peale kooli Rakverest H.Q käest. Seda, et H.Q müüb alkoholi, kuulis P R.Ri käest. P väitis, et nad olid selle joogi lahjendanud pooleks. H jõi mingeid väikseid legaalseid alkohoolseid jooke ka. - läbiotsimisprotokoll 29.11.2019 väärteoasjas nr: xxxx ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 16-20), millest nähtub, et H.Q kodust aadressil xxxx, leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära sinise korgiga 1 liitrine plastikust pudel, milles läbipaistev vedelik; klaasist pudel 0,5 liitrine sildiga Moskovskaya suletud metallist korgiga, milles läbipaistev vedelik; 5 liitrine plastikust (valge) kanister, mille põhjas läbipaistev vedelik. - asitõendi vaatlusprotokoll 02.12.2019 väärteoasjas nr: 2590,19,005223 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 23-34), milles on vaadeldud 29.11.2019 Xxxx läbiotsimisel ära võetud pudeleid ja kanistrit ning Xxxx-12 ära võetud 2 liitrist Coca Cola sildiga 2 liitrist punase korgiga suletud plastikpudelit, mille põhjas väike kogus läbipaistvat vedelikku. - tunnistaja R.Ri 03.12.2019 antud ütlused (I kd, tl 40-41), millest nähtub, et see võis olla 25.11.2019, kui ta seisis kesklinnas Grossi poe juures ja P (P) koos koolivend H tulid tema 6 juurde. Nad soovisid H.Q telefoninumbrit. Ta elab koos H.Q-ga xxxx asuvas majas. Ta andis neile H.Q numbri. Nende elukohast leitud alkoholi pudelid on H.Q omad, kelle sõnul on need pärit kuskilt lammutamisele kuuluvast majast. - tunnistaja H.K 06.12.2019 antud ütlused (I kd, tl 42-43), millest nähtub, et P.Lt tunneb ta 2019 sügisest, kui nad hakkasid koos R.A käima, kus nad mõlemad õppisid rehvitehnikuks. 25.11.2019 hommikul leppisid nad Rakveres Pga kokku, et saavad õhtul P juures VäikeMaarjas kokku ja joovad koos alkoholi. P ütles, et hangib ise alkoholi, Grossi poe juures ostab piiritust või midagi sellist. P pidi selle saama kellegi H.Q käest, kelle perenime ei tea. Peale kella 12 helistas P ning rääkis, et tal on alkohol õhtuks olemas. Väidetav alt 90 kraadine, vist piiritus. P korteris Väike-Maarjas nägi ta, et Pl oli kotis Carriba Rum pudel, milles oli süütevedeliku sarnase lõhnaga vedelik, mida P lahjendas maitsmise teel. Alguses pani alkoholi ja siis vee peale. Enne kange alkoholi tarvitamist jõid nad kumbki ära ühe pudeli õlut. Tema maitses kanget alkoholi umbes 5 lonksu. Rohkem ta seda ei võtnud, sest talle see ei maitsenud. P jõi selle kange alkoholi ära üksi, peale võttis Coca Colat. Järgmise päeva õhtul kirjutas P talle, et tal on räme peavalu. Ülejärgmisel päeval oli Pl koolis paha olla. - alkoholiekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx 06.12.2019 (I kd, tl 38-39). Eksperdiarvamusest nähtub, et 1-liitrises plastpudelis olev läbipaistev värvusetu vedelik mahu ga 0,93 liitrit on 47% etanooli ja 20% metanooli vesilahus, mis on valmistatud kasutades pehmendamata vett; 0,5-liitrises klaaspudelis etiketiga Moskovskaya Osobaya Vodka 40% vol 0,5 L olev läbipaistev värvusetu vedelik mahuga 0,50 liitrit on 52% etanooli vesilahus, mis on valmistatud kasutades pehmendamata vett; 5-liitrises plastkanistris olev läbipaistev sinaka värvusega vedelik mahuga 0,40 liitrit on 75% metanooli ja 25% etanooli segu; 2-liitrises plastpudelis Coop Cola olev vedelikujääk on vesi, mis sisaldab jälgedena metanooli ja etanooli. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi ekspertiisiakt nr xxxx 13.05.2020 (I kd, tl 52-57). Eksperdiarvamusest nähtub, et P.Ll esines metanooli toksilise toime tagajärjena tekkinud mõlema nägemisnärvi diskide atroofia, mis põhjustas nägemisteravuse languse; AS IdaTallinna Keskhaigla ambulatoorse epikriisi nr xxxx kohaselt on nägemisteravus 31.01.2020.a seisuga paremas silmas 0,2 (e 20%), vasakus silmas 0,2 (e 20%). Tervisekahjustus on tekkinud metanooli kaudsest toksilisest toimest. Kannatanul esinev tervisekahjustus ei ole eluohtlik ning põhjustab püsivat nägemisteravuse langust. - AS Ida-Tallinna Keskhaigla ITK Silmakliiniku silmaarsti M.L tõend 13.08.2020 P.L kohta (I kd, tl 71,73), millest nähtub, et P.L nägemisteravus paremas silmas 0,1 (10%) pole korrigeeritav prilliklaasiga ja vasakus silmas 0,1 (10%) pole korrigeeritav prilliklaasiga. Arvamus: mõlema silma nägemisnärvid kärbunud, prognoos nägemisteravuse paranemisele puudub. - tunnistaja H.K 14.08.2020 antud ütlused (I kd, tl 65 -66), millest nähtub, et nad elavad koos H.Q-ga xxxx. See oli eelmise aasta talvel, kui M.S, kes neile vahel tööd annab, ütles, et Kastani ja Adoffi nurgal asub puumaja, mis tuleb maha lammutada. Temaga koos tulid sellele lammutusele veel V.T ja H.Q . H.Q leidis kuskilt majast ühe kanistri, milles oli vedelik ja see lõhnas nagu piiritus. Lisaks leidis H.Q veel mingid pudelid, milles oli samuti piiritus sees. H.Q viis kanistri ja pudelid koju, hiljem võttis politsei need ära. V.l oli just enne jõule sünnipäev tulemas ja H.Q mõtles, et saab pidu panna. V. vist proovis seda vedelikku ja tal oli mitu päeva halb olla. See vedelik oli tõesti piirituse lõhnaga ja põles ka hästi. Nad panid selle põlema, et kontrollida. P.L küsis ise H.Q-lt alkoholi. - perearsti L.K. tõend 24.08.2020 nr xxxx (I kd, tl 72), millest nähtub, et patsiendil P.Ll teostatud 14.09.2017 üldine tervisekontroll. Patsient prille ei vajanud. 7 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatava H.Q temale esitatud süüdistuses leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. süü
lg 1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatav H.Q, teadmata tema poolt varem vana maja lammutamise käigus leitud 5 liitrises plastist valges kanistris olnud alkoholilõhnalise vedeliku täpset päritolu ja sisaldust, müüs seda 25.11.2019 Rakvere linnas xxxx juures 0,5 liitrises pudelis, millel kirje Caribba Rum, kannatanu P.Lle 9 euro eest. H.Q sõnade kohaselt oli tegemist piiritusega. Samal päeval lahjendas kannatanu P.L ostetud vedeliku 2 liitrises Coca Cola plastpudelis veega ja tarbis seda oma elukohas Väike-Maarja alevikus xxxx koos sõbra H.K. Lahjendatud vedeliku tarvitamise tagajärjel halvenes järgmisel päeval P.L enesetunne, tekkis peavalu, iiveldus ja silmade turse ning nägemise kadumine. 06.12.2019 teostati alkoholiekspertiis, mis tuvastas, et H.Q poolt leitud ja P.Lle müüdud piirituse lõhnaga värvusetu vedelik sisaldas metanooli ja etanooli. 13.05.2020 teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt tekkis P.Ll metanooli toksilise toime tagajärjena mõlema nägemisnärvi diskide atroofia, mis põhjustas nägemisteravuse languse. AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse epikriisi kohaselt oli nägemisteravus 31.01.2020.a seisuga P.L paremas silmas 0,2 (e 20%) ja vasakus silmas 0,2 (e 20%). Tervisekahjustus on tekitatud metanooli kaudsest toksilisest toimest. Kannatanul esinev tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid põhjustab püsivat nägemisteravuse langust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis sisaldab suvalist tegu, mis põhjustab mõne
H.Q põhjustas oma teoga kannatanule P.Lle raske tervisekahjustuse, sest eksperdiarvamuse kohaselt tekkis P.Ll metanooli toksilise toime tagajärjena mõlema nägemisnärvi diskide atroofia, mis põhjustas püsiva nägemisteravuse languse. Subjektiivne koosseis eeldab ettevaatamatust nii teo kui ka tagajärje suhtes. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud hooletusest. Kohusetundliku suhtumise korral oleks süüdistatav H.Q pidanud ette nägema, et müües kannatanule tundmatu päritolu ja sisaldusega piirituselõhnalist vedelikku, mille värvus oli helesinine ja mille lõhn oli vastik, võib kannatanul selle tarbimise tagajärjel tekkida raske tervisekahjustus. Süüdistatava H.Q ja tunnistaja H.K ütlustega on tõendatud, et seda piirituselõhnalist vedelikku jõi ka V.T lammutusobjektil ühe lonksu ja tal oli kolm päeva halb olla. Ka eeltoodust oleks pidanud H.Q järeldama, et selle vedeliku tarbimisel võib tekkida oht tarbija tervisele. Liiatigi, nähes seda, kui halb oli V.Tel, kartis H.Q ise seda vedelikku proovida. Mis puutub H.Q ütlustesse kellegi poolakas A.i kohta, kes väidetavalt olevat joonud seda vedelikku 1 liitri ja midagi ei juhtunud, siis need ütlused jätab kohus kõrvale, kuna ükski teine tõend nimetatud väidet ei kinnita. Seega ei veendunud H.Q mitte kuidagi selles, et tema poolt P.Lle müüdud tundmatu päritoluga piirituselõhnaline vedelik on tervisele ohutu. Kui H.Q oleks täitnud hoolsuskohustust, siis ei oleks ta vana maja lammutamise käigus leitud tundmatu päritolu ja sisaldusega piirituselõhnalist vedelikku P.Lle edasi müünud. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kannatanu P.L tervis halvenes oluliselt just peale seda, kui ta oli joonud 25.11.2019 H.Q käest ostetud piirituselõhnalist vedelikku. Ehkki H.Q käest ostetud piirituselõhnalist vedelikku tarbis ka H.K, jõi tema P.Lga võrreldes seda oluliselt vähem. Kohtu hinnangul 8 esinevad süüdistatava H.Q käitumises
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu P.L esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 74-96 ja tl 211-240), mille kohaselt soovib talle tekitatud raske tervisekahjustusega tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist alljärgnevalt: − varalise kahju nõudes summas 539,91 eurot; − mittevaralise kahju nõudes summas 12 300 eurot või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Varalise ja mittevaralise kahju tekkimine kannatanule H.Q tegevuse tõttu on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, lisaks on kannatanu P.L esitanud koos tsiviilhagiga kohtule ka dokumentaalsed tõendid (kviitungid ja arved) kulutuste kohta kütusele, transpordile ja ravimitele, mis tõendavad varalise kahju nõuet summas 539,91 eurot. Kohtu hinnangul on varalise kahju tekkimine kannatanul täielikult tõendamist leidnud ning varaline kahju summas 539,91 eurot kuulub VÕS § 130, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel täies ulatuses välja mõistmisele kahju tekitanud isikult H.Q-lt. Lisaks soovib kannatanu saada mittevaralise kahju eest hüvitist summas 12 300 eurot või alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab mh, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et H.Q müüs P.Lle alkoholi nime all vedelikku, mis sisaldas metanooli ning mille tarbimise järel sai P.L raske tervisekahjustuse. Eksperdiarvamuse kohaselt tekki s P.Ll metanooli toksilise toime tagajärjena mõlema nägemisnärvi diskide atroofia, mis põhjustas püsiva nägemisteravuse languse. Vastavalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku silmaarsti Mari Levini 13.08.2020 väljastatud tõendile on P.L nägemisteravus paremas silmas 0,1 (10%), vasakus silmas 0,1 (10%) ning see pole prillidega korrigeeritav, mõlema silma nägemisnärvid kärbunud, prognoos nägemisteravuse paranemisele puudub. Võttes arvesse asjaolu, et H.Q poolt kannatanule müüdud vedeliku tarbimise järgselt tekkis kannatanul raske tervisekahjustus – püsiv nägemisteravuse langus, millest paranemine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju väljamõistmine süüdlaselt põhjendatud. Raske tervisekahjustuse tõttu oli kannatanu sunnitud jätma pooleli oma õpingud Rakvere Ametikoolis, kus ta õppis rehvitehnikuks, ning käesolevalt ta ei õpi ega tööta ning sobiva töö leidmine on raskendatud. Samuti vajab ta käesoleval ajal jätkuvalt ema abi . Ta saab küll üldjoontes hakkama tubaste tegevustega, kuid mitte päris iseseisva eluga. Tõendamist on leidnud nii see, et H.Q poolt müüdud vedeliku tarvitamine tekitas P.Lle kannatusi vahetult peale vedeliku tarbimist kui ka see, et tema elu on selle järgselt pöördumatult muutunud, sest tervenemine ei ole võimalik. Väheoluline ei ole see, et kannatanu puhul on tegemist noore inimesega, kes omandas eriala ning kelle elu on alles ees. 9 Samas tuleb kohtu hinnangul möönda, et ka kannatanul endal oli osa tervisekahjustuse tekkimises, sest ta otsustas hankida võõralt inimeselt teadmata päritoluga alkoholi, selle asemel, et osta alkoholi poest. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et mittevaralise kahju väljamõistmine süüdlaselt on põhjendatud, kuid arvestades toimunu tehiolusid, sh kannatanu enda osa tervisekahjustuse tekkimisel, samuti süüdlase majanduslikku olukorda ja mittevaralise kahju väljamõistmisel kujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et õiglaseks ja mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks on 7000 eurot. Seega rahuldab kohus P.L tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Karistus Karistuse mõistmisel peab kohus juhinduma
§ -st 56 lõikest 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole keskmisest suurem. H.Q tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, samas andis sisuliselt oma süüd täielikult omaksvõtvaid ütlusi. Karistust kergendavad
lg 1 p 3 järgi seega süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid
H.Q näol on tegemist isikuga, kes on kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
lg 1 on teise astme tervisevastane kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvestades eeltoodut ja H.Q süü suurust, mis ei ole väike, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse mõistmine H.Q-le põhjendatud ka veel seetõttu, et tal puuduvad võimalused selle tasumiseks, kuna ta ei tööta ja on töövõimetuspensionär (100% töövõimetu), lisaks ei saa jätta arvestamata temalt välja mõistetud tsiviilhagisid ja menetluskulu. Kõike eeltoodut arvestades leidis kohus, et H.Q-le tuleb mõista
lg 1 järgi karistuseks vangistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, milleks on 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 4 kuud vangistust. H.Q oli VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 29.11.2019 (I kd, tl 21), mistõttu tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistus 29.11.2019, s.o 1 päev karistusaja hulka ja H.Q-l kuulub ärakandmisele 3 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui H.Q ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul kohus arvestanud ka üldpreventiivseid eesmärke. 10 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava H.Q menetluskuludeks sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasud kokku summas 384 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kokku summas 861,07 eurot kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, kannatanu esindajale kohtumenetluses makstud tasu kokku summas 665,04 eurot ja kannatanule hüvitatud menetlusest osavõtuga seotud kulud kokku summas 97,90 eurot. Arvestades H.Q-lt kannatanu kasuks välja mõistetud tsiviilhagide kogusummat, milleks on 7539,91 eurot, mõistab kohus temalt menetluskuluna välja üksnes sundraha ja jätab ülejäänud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus võimaldab H.Q-l tasuda sundraha KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda 73 eurot. Asitõendid Asitõendid – süüdistatava H.Q elukohast aadressil Xxxx läbiotsimisel 29.11.2019 leitud ja äravõetud sinise plastikkorgiga suletud 1,0 liitrine plastikpudel, mis täidetud läbipaistva vedelikuga – pakend nr 1, metallist korgiga suletud 0,5 liitrine klaaspudel, millel silt Moskovskaya ja mis täidetud läbipaistva vedelikuga – pakend nr 2 ja valget värvi korgiga suletud valgest plastikust 5,0 liitrine kanister, mille põhjas umbes 1 cm jagu läbipaistvat vedelikku – pakend nr 3 ning kannatanu P.L elukohast aadressil Xxxx-12 29.11.2019 hoiule võetud punase korgiga suletud 2,0 liitrine Coop Cola sildiga plastikpudel, mille põhjas väike kogus läbipaistvat vedelikku – pakend nr 4, millised on hoiul PPA LB Ida majandustalituse hoidlas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 520, 28.08.2020). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 9. novembri 2021 otsus. Riigikohtu 09.05.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata 09.11.2021 kohtuotsus 1-21-5167 jõustus osaliselt 09.05.2022 Riigikohtu kohtumäärusega. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis Referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.