1-25-4290/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-25-4290 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Jaak Reinomägi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Jaak Reinomägi (isikukood 36803165228), e-kirjana esitatud määruskaebusena pealkirjastatud apellatsioon septembri 2025 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohus karistas
4. septembril 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Jaak Reinomäge karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, millest pööras KarS § 74 lg 2 alusel koheselt täitmisele 4 kuu 8 päeva pikkuse vangistuse, mille kandmise alguseks luges
5. mai
6. Kohus jättis KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ülejäänud 1 aasta 22 päeva pikkuse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Reinomägi ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. J. Reinomäe suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse kuulutamisel ning vabastatakse J. Reinomägi vahi alt peale kohtuotsuse kuulutamist.
7. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus J. Reinomäelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kokku 2400 eurot (kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus 1072 eurot ning sundraha 1329 eurot). Kaitsjatasust 494,20 eurot jäi riigi kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldas kohus J. Reinomäel tasuda menetluskulud kokku 2400 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 200 eurot.
8. Maakohtu otsuse vaidlustas J. Reinomägi määruskaebusena pealkirjastatud e-kirjaga, mis oma sisult on apellatsioon. Süüdistatav ei ole rahul menetluskuludega ning leiab, et kaitsjakulud tekkisid, kuna talle esitati ebaõige kahtlustus ning need tuleks jätta riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kuigi süüdistatav on pealkirjastanud oma e-kirja määruskaebusena, on tegemist oma sisulist apellatsiooniga. J. Reinomägi esitas apellatsiooni e-kirjana. Kuigi apellatsioon ei vasta sellele esitatavatele nõutele, nt on see allkirjastamata, siis menetlusökonoomiast lähtuvalt ei jäta ringkonnakohus seda käiguta, kuna see jääks ka nõutele vastavuse korral kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
10. Kuna maakohus lahendas J. Reinomäe kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
11. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
12. peatüki
13. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
14. Apellatsioonis ei viita J. Reinomägi sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. J. Reinomägi leiab üksnes, et menetluskulud on vastuolus KrMS § 180 lg-ga
15. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. J. Reinomägi kinnitas kohtuistungil maakohtule, et ta on kokkuleppe allkirjastanud, on kokkuleppega nõustunud, jääb selle juurde ning muuhulgas on olnud nõus menetluskuludega. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole J. Reinomäel apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle. (allkirjastatud digitaalselt) 2