Obsah (9)

§ 29§ 6§ 23§ 110§ 30§ 19211§ 28§ 39§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18204 Tsiviilasi LEEKRE OÜ (likvideerimisel) pankrotia

§ 29lg 4).

11. Lugeda käesolev määrus kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

12. Edastada määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule, R.O-le registriosakonnale. ja Tartu Maakohtu Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib menetluse lõpetamise kohta tehtud määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 7).

Ajutise pankrotihalduri tasu osas võivad käesolevale määrusele esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine pankrotihaldur 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LEEKRE OÜ (likvideerimisel) esitas 02.12.2024 kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 23.01.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas LEEKRE OÜ (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Z.M. Sama kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja arestis kogu võlgniku vara, sh pangakontod, väärtpaberikontod ja nõuded kolmandate isikute vastu.
2. Ajutine pankrotihaldur esitas 09.03.2025 kohtule aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, mida täiendas 11.06.2025 aruandega. Ajutise halduri aruande kohaselt on ainus võlgniku vara haagis RESPO 750M351L150, reg. märk xxxxx, esm. reg. aasta 2021, mille väärtus 11.10.2025 aruande täienduse kohaselt on 1138 eurot. Võlgniku kohustusteks on maksuvõlad summas 21 106,84 eurot. Maksuvõlad tekkisid
3. aasta alguses, millist perioodi võib pidada ka maksejõuetuse tekkimise ajaks. Samas juba
4. aastaaruandes oli aruandeaasta kahjum 100 316.00 eurot. Võlgniku omandis olnud ja võõrandatud sõidukeid on kolm: SEAT EXEO ST, reg. märk xxxxx, esm. reg. aasta 2011, alates 06.06.2023 uus omanik K. A.B (IK xxxxxxxxxxx, A.B poeg), võimalik turuväärtus 2000.- eurot; HONDA TRX xxxx ratasmaastikusõiduk, reg. märk xxx, esm. reg. aasta 2012, alates 24.11.2023 uus omanik K. A.B (IK xxxxxxxxxxx, A.B poeg ), võimalik turuväärtus 3000.- eurot; Faresin 6.28 laadur, reg. märk xxxxx, esm. reg aasta 2007, alates 25.11.2023 uus omanik Tädirutt Nokitseb OÜ, äriühingu juhatuse liige ja ainuomanik R. A.B (IK xxxxxxxxxx, A.B abikaasa), antud teleskooplaaduri hind võib olla väga suur, seega ei riskeeri summat välja pakkuda. Kõigi kolme sõiduvahendi osas on A.B väitel sõlmitud ostu-müügilepingud ning tasutud sularahas, tõendanud ta seda aga kuidagi ei ole.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Tagasivõitmisvõimalusi saab tõlgendada järgmiselt – pankrotihalduril on juhul, kui menetluses raha või kohtudeposiit puudub, hagide esitamise perspektiivi osas kaalutlusõigus. Kui haldur esitab kohtusse tagasivõitmishagid ja kohus teeb negatiivsed lahendid, jääb kaks alternatiivi – pankrotipesa pankrot või haldur rahastab pankrotimenetlust oma isiklikest vahenditest. See oleks aga põhiseaduse rikkumine, milline näeb ette töö tasustamise, mitte töö tegemise rahastamise. Kui haldur oleks täiesti kindel, et tagasivõitmishagid leiavad positiivse lahenduse, ei pruugi sama arvata kohus. Seega rahata/kohtudeposiidita ei ole võimalik hagisid esitada, sest vastaspoole kohtukulud, k.a. advokaadikulud peab sellisel juhul kinni maksma pankrotihaldur oma isiklikust rahast, sest seadus lisaks kohtudeposiidile ei ole muid võimalusi ette 2 näinud. Pankrotiseaduses ei ole alates selle vastuvõtmisest 10.06.1992 ehk 33 aasta jooksul suudetud reguleerida probleemi, kes tasub negatiivse lahendi puhul deposiidi puudumisel vastaspoole advokaadikulud. Kahju esitamise nõuded saavad tulla kõne alla seejärel, kui on teostatud audiitorkontroll ning menetluses on raha, mille eest kahju esitamise nõuded esitada ning negatiivse lahendi puhul tasuda kostja advokaadikulud, sest pankrotihaldur ei tohi tekitada juurde uusi kohustusi. Ettevõtte tegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik. Haldur on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, milleks on maksuvõlad. 3. Haldur leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusest huvitatud isik tasub kohtu deposiiti ettemaksuna pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu määratud deposiidi. Ajutise halduri hinnangul peaks deposiit olema vähemalt 2000 eurot. 4. Kohus määras 11.03.2025 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks makstavaks summaks 2000 eurot ja avaldas samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate (

§ 30lg 2) tähtajaga 01.04.2025.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole ükski isik deposiiti ei tasunud. 5.

§ 19211

lg 1 alusel tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus esitas 29.04.2025 taotluse kuulata kohtuistungil ära võlgniku endine osanik ja juhatuse liige A.B ning kohustada ajutist pankrotihaldurit täiendama aruannet. Ajutine haldur esitas 11.06.2025 täiendatud aruande. Kohus kuulas võlgniku endise osaniku ja juhatuse liikme ära 16.09.2025. Maksejõuetuse teenistus andis kohtule 19.09.2025 teada, et ei esita kohtule ettepanekut algatada LEEKRE OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. 7.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi, mistõttu ei esita maksejõuetuse teenistust avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 8. Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude (sh pankrotihalduri esialgse prognoositava tasu) katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud perspektiivikaid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 16.09.2025 toimunud endise juhatuse liikme A.B ärakuulamise tulemusel on maksejõuetuse teenistus 19.09.2025 oma vastuses kohtule avaldanud seisukoha, et võlgniku endine juhatuse liige A.B on teinud raskeid juhtimisvigu jättes korraldamata raamatupidamise ja esitamata majandusaasta aruande ning pankrotiavalduse õigel ajal. Võlgnikul probleemide tekkimisel viis endine juhatuse liige tegevuse üle oma teise äriühingusse. 3 Kohus ei nõustu ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, milleks on maksuvõlad. Kohus nõustub maksejõuetuse teenistuse poolt esitatuga, et võlgniku endine juhatuse liige A.B on teinud raskeid juhtimisvigu jättes korraldamata raamatupidamise ja esitamata majandusaasta aruande ning pankrotiavalduse õigel ajal. Võlgnikul probleemide tekkimisel viis endine juhatuse liige tegevuse üle oma teise äriühingusse. Kirjeldatud rikkumiste näol on tegemist raske juhtimisveaga

§ 28lg 2 tähenduses, mis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks.

9.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kohus selgitab, et likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused (TsÜS § 41 lg 2) ning likvideerimise viib läbi ajutine haldur (

§ 29lg 8).

1. Ajutise halduri ettepanekul määrab kohus LEEKRE OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks võlgniku senise juhatuse liikme R.O (isikukood XXX).
2. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

12. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. Ajutise pankrotihalduri tasu

1. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 15 tunni eest kokku 1138 eurot, millise palub määrata kahes osas: 13.
2. arvestades ajutise halduri tunnitasuks 140 eurot ja töötatud ajaks 2 tundi palub määrata ajutise halduri tasuks võlgniku arvelt kokku 280 eurot Z.M Õigusbüroo OÜ-le (RK 11558053, ei ole käibemaksukohustuslane, arvelduskonto LHV Pangas EE417700771001862408) 13.
3. ajutise halduri tasu summas 858 eurot (13 tundi - alustatud pooltunde 26 x 33.00 = 858.00) palub määrata riigi vahenditest Z.M Õigusbüroo OÜ-le (RK 11558053, ei ole käibemaksukohustuslane) ja kanda üle nimetatu arvelduskontole LHV Pangas EE
4. 14.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3 ls 2, § 65 lg 11).

15. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on vastavuses tehtud töö mahuga ja kooskõlas

§ 29lõikes 5 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu määraga.

Kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1138 eurot (käibemaksuta). Lähtudes

§ 23

lõikest 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult büroo kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Tasu kuulub väljamaksmisele võlgniku vara realiseerimisel saadud vahendite arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk 4 Kohtunik 5