Obsah (7)

§ 113§ 416§ 1§ 402§ 403§ 4034§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-126785 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi X v

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Välja mõista Xilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel 07.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014221016 alusel tekkinud põhivõlgnevus 317,53 eurot, intressivõlgnevus 4,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,39 eurot, edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 317,53 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista Xilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel 07.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014527231 alusel tekkinud põhivõlgnevus 776,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 52,30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 776,32 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi Xi vastu Inbank Finance AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010870348 tulenevalt põhinõude 69,02 euro, intressinõude 3,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 4,31 euro, järelmaksulepingust nr L89014221016 tulenevalt põhinõude 26,37 euro, intressinõude 33,34 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 8,68 euro, järelmaksulepingust nr L89014527231 tulenevalt põhinõude 21,67 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 52,35 euro nõuetes.
2. Jätta menetluskulud Xi kanda.
3. Välja mõista Xilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 485,59 eurot ning menetluskuludelt 485,59 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 19.12.2022.a järelmaksulepingu nr L89010870348 (leping I), mille alusel sai kostja kauba (maksumusega 288,90 eurot) järelmaksuga. Lepingu I kohaselt on krediidikulukuse määr 29.49% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 288.90 eurot, igakuine osamakse 19.52 eurot, intressimäär 12% aastas, 0.10 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 15.01.202315.06.2024 (lõpptähtaeg), laenulepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Igakuine osamakse 19,52 eurot, osamaksete kogusumma 351,27 eurot, krediidi kogukulu 62,37 eurot. Lepingujärgseks viivisemääraks on 12% aastas, 0,03% päevas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja krediidiandja edastas 09.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise kohta hoiatuse, milles anti kostjale

§ 416lg-st 1 tulenevalt täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

29.04.2024 lepingu ülesütlemise teatisega öeldi leping üles, kuna kostja pärast täiendava tähtaja möödumist võlgnevust ei tasunud. Krediidiandja loovutas 30.04.2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjalt laekus põhiosa katteks 199,51 eurot, seega on põhiosa 89,39 eurot (288,90-199,51=89,39 eurot). Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 16.07.2024 21,66 eurot ning vastav makse on arvestatud sissenõudmiskulude katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus 89,39 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 14. osamaksest (so 15.02.2024) kuni 29.04.2024 lepingu ülesütlemiseni kokku summas 4.17 eurot (1.69+1.27+1.03+0.18). Kostja intressivõlgnevust 4,17 eurot tasunud ei ole. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 5,68 eurot (põhivõlalt 89,39 eurolt, periood 30.04.2024 lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 15.11.2024, hagi esitamiseni, lepingujärgse intressimääraga 12% aastas). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 16.11.2024 lepingujärgses määras 12% aastas, põhinõudelt 89,39 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 07.11.2023 järelmaksulepingu nr L89014221016 (leping II), mille alusel sai kostja kauba (maksumus 343,90 eurot, järelmaksuga. Lepingu II kohaselt on krediidi kulukuse määr 36.32% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 343.90 eurot, igakuine osamakse 19.70 eurot, intressimäär 16.% aastas, 0.15 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 20.12.2023 kuni 20.11.2025, laenu II sõlmimise tasu 15 eurot. Osamaksete kogusumma 472,60 eurot ja krediidi kogukulu 128,70 eurot. Kostja ei täitnud lepingust II tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja 09.04.2024 edastas krediidiandja kostjale lepingu II ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

§ 416lg 1 alusel täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

29.04.2024 teatisega öeldi leping II üles ning krediidiandja loovutas 30.04.2024 lepingust II tulenevad nõuded hagejale. Kostja tasus pärast lepingu ülesütlemist 16.07.2024 21,67 eurot, milline summa arvestati sissenõudmiskulude katteks. Kostja põhivõlgnevus on hageja ees 343,90 eurot. Intressivõlgnevus on alates 2. osamaksest, lepingu järgne intressimäär 16% aastas, 0,15 % päevas. Intressivõla periood on 15.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.04.2024, intressivõlgnevus on kokku summas 37,48 eurot (14.21+7.79+7.04+7.23+1.21). Kostja intressi tasunud ei ole. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 30,07 eurot (periood 30.04.2024 kuni 15.11.2024, lepingujärgne viivisemäär 16% aastas, 0,15 % päevas, põhinõudelt 343,90 eurolt). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 16.11.2024 põhinõudelt 343,90 eurolt, lepingujärgse viivisemääraga 16% aastas kuni põhinõude täitmiseni. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 07.12.2023 järelmaksulepingu nr L89014527231 (leping III), mille alusel sai kostja kauba (maksumus 797.90 eurot) järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 0% aastas. Kostja lepingust III tulenevaid kohustusi ei täitnud ja krediidiandja edastas kostjale 09.04.2024 lepingu III ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

§ 416lg 1 alusel täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

29.04.2024 teatisega öeldi leping III üles ning krediidiandja loovutas 30.04.2024 lepingust III tulenevad nõuded hagejale. Pärast lepingu III ülesütlemist tasus kostja 16.07.2024 21,67 eurot, milline summa arvestati sissenõudmiskulude katteks. Seega on põhivõlgnevus on 797,99 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,65 eurot (põhivõlgnevuselt 797,99 eurolt, viiviseperiood 30.04.2024 kuni 15.11.2024, lepingujärgne viivisemäär 24% aastas, 0.07% päevas). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 16.11.2024 põhinõudelt 797,99 eurolt, viivisemääraga 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja selgitas, et kõikide krediidilepingute (I-III) sõlmimisel on järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ja kostja oli enne eelviidatud lepingute sõlmimist krediidivõimeline. Eeltoodu tõendamise aluseks võttis hageja kostja laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtted, mille põhjal koostati krediidianalüüsid. Maksehäireid krediidilepingute sõlmimise eel ei olnud. Kostja igakuine sissetulek oli esimese lepingu sõlmimise eel kostja laenutaotlusest nähtuvalt 540 eurot, kohustused 0 eurot, millele lisati lepingust I tulenev igakuine osamakse 19,52 eurot ning pärast finantskohustuste tasumist jäi kostjal reservi 520,48 eurot (540-19,52). Teise krediidilepingu sõlmimise eel kontrolliti kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtete alusel. Kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja laenutaotluse pinnalt teostati krediidianalüüs (ka teiste lepingute sõlmimise puhul), kostja sissetulek oli 860 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, millele lisati lepingust II tulenev igakuise osamakse summa 19,70 eurot. Pärast nimetatud finantskohustuse tasumist jäi kostjale reservi 840,30 eurot (860-19,70). Lepingu III sõlmimise eel ei olnud kostjal maksehäireregistri väljavõtete järgi maksehäireid. Kostja laenutaotluses toodult oli tema igakuine sissetulek 780 eurot, kohustused 0 eurot, millele lisati lepingust III tulenev igakuine osamakse 33,25 eurot. Pärast nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 746,75 eurot (780-33,25). Seega on enne lepingute (I-III) sõlmimist kontrollitud kostja majanduslikku seisu (sissetulekud, vara, kohustused). Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: -lepingust nr L89010870348 tulenevalt põhivõlgnevus 89,39 eurot, intressivõlgnevus 4,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 5,68 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 89,39 eurolt 12% aastas kuni põhinõude täitmiseni. -lepingust nr L89014221016 tulenevalt põhivõlgnevus 343,90 eurot, intressivõlgnevus 37,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30,07 eurot, edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 343,90 eurolt 16% aastas kuni põhinõude täitmiseni. -lepingust nr L89014527231 tulenevalt põhivõlgnevus 797,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,65 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 797,99 eurolt 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited

1. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult posti teel kätte toimetatud 12.12.
2. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.12.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-126785 Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: -lepingust nr L89010870348 tulenevalt põhivõlgnevus 89,39 eurot, intressivõlgnevus 4,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 5,68 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 89,39 eurolt 12% aastas kuni põhinõude täitmiseni. -lepingust nr L89014221016 tulenevalt põhivõlgnevus 343,90 eurot, intressivõlgnevus 37,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30,07 eurot, edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 343,90 eurolt 16% aastas kuni põhinõude täitmiseni. -lepingust nr L89014527231 tulenevalt põhivõlgnevus 797,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,65 eurot ning edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 797,99 eurolt 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
6. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 19.12.2022 järelmaksulepingust nr L89010870348, 07.11.2023 järelmaksulepingust nr L89014221016, 07.12.2023 järelmaksulepingust nr L
7. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

§ 403

4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 9. 30.10.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 6, 11 ja 15 (kostja laenutaotlused) ja lisa 7 (krediidianalüüs). Hagis viidatult maksehäireregistrite väljavõtteid tõenditena esitatud ei ole. Kohus leiab, et hagi lisad 6, 11 ja 15 (kostja laenutaotlused), lisa 7 (krediidianalüüs) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingute (I kuni III) sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingute (I kuni III) sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingute (I kuni III) sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6).

11. Riigikohus on osundanud, et

§ 4034

lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks.
3. Lepingust nr L89010870348 (leping I) on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhinõue 20,37 eurot (kauba maksumus 288,90 eurot; kostja tagasimaksed 199,51 eurot ja 21,66 eurot; tasutud intressiosamaksed 1-13 kokku 47,36 eurot; kokku on tasumised 199,51+21,66+47,36=268,53 eurot; põhivõlgnevus on seega 288,90-268,53=20,37 eurot); -intressivõlgnevus 0,19 eurot (hagis toodud periood 15.02.2024-29.04.2024,

§ 94

lg 1 seadusjärgses intressimääras 4,5% aastas, põhinõudelt 20,37 eurolt, intressivõlgnevus on 0,19 eurot); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,37 eurot (põhinõudelt 20,37 eurolt, viiviseperiood hagis toodult 30.04.2024-15.11.2024, seadusjärgne viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 1,37 eurot); -edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 20,37 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Lepingust nr L89014221016 (leping II) on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhinõue 317,53 eurot (kauba maksumus 343,90 eurot, kostja tagasimakse 16.07.2024 21,67 eurot; sissenõudmiskulusid ei ole tõendatud; tasutud esimene intressiosamakse 4,70 eurot (hagis toodult on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest; 343,90-21,67-4,70=317,53 eurot). -intressivõlgnevus 4,14 eurot (põhinõudelt 317,53 eurot, periood 15.01.2024-29.04.2024,

§ 94

lg 1 seadusjärgses intressimääras 4,5 % aastas, intressivõlgnevus on 4,14 eurot); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,39 eurot (põhinõudelt 317,53 eurolt, viiviseperiood 30.04.2024-15.11.2024,

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 21,39 eurot); -edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 317,53 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Lepingust nr L89014527231 (leping III) on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhinõue 776,32 eurot (kauba maksumus 797,99 eurot, kostja tagasimakse 16.07.2024 21,67 eurot, põhinõue on 797,99-21,67=776,32 eurot; intressi ja lepingutasu lepingu järgi ei ole ning hagis eelmärgitut ei nõuta); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 52,30 eurot (põhinõudelt 776,32 eurolt,

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, viiviseperiood 30.04.2024-15.11.2024, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 52,30 eurot); -edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 776,32 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Inbank Finance AS ja kostja vahel 19.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010870348 tulenevalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus 20,37 eurot, intressivõlgnevus 0,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,37 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 20,37 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Inbank Finance AS ja kostja vahel 07.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89014221016 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 317,53 eurot, intressivõlgnevus 4,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,39 eurot, edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 317,53 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Inbank Finance AS ja kostja vahel 07.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89014527231 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 776,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 52,30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.11.2024 põhinõudelt 776,32 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: -lepingust nr L89010870348 tulenevalt põhinõude 69,02 eurot (89,39-20,37=69,02 eurot), intressinõude 3,98 eurot (4,17-0,19=3,98 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisenõude 4,31 eurot (5,68-1,37=4,31 eurot). -lepingust nr L89014221016 tulenevalt põhinõude 26,37 eurot (343,90-317,53=26,37 eurot), intressinõude 33,34 eurot (37,48-4,14=33,34 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisenõude 8,68 eurot (30,07-21,39=8,68 eurot). -lepingust nr L89014527231 tulenevalt põhinõude 21,67 eurot (797,99-776,32=21,67 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 52,35 eurot (104,65-52,30=52,35 eurot).

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1011 eurot, mis koosneb järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud 315 eurot, õigusabikulud sisaldavad: maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamist 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsi; hagiavalduse koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning kohtule esitamist 4h x 169=676 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõivud 315 ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 676 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 15,55% ulatuses ja kostja kanda 84,45 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 485,59 eurot.
2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik