lg 7 alusel D.I kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
kohaselt on pankrotimenetluse üks eesmärk anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest, on seadusandja samaaegselt selgelt piiritlenud, et see eesmärk ei saa olla absoluutne.
lg 2 järgi ei lõpe pankrotimenetluse tulemusena kohustused, mis tulenevad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest. Seega ei saa võlgnik sellisest kohustusest vabaneda isegi juhul, kui ta on pankrotimenetluses täitnud kõik oma muud kohustused ja tegutsenud heas usus. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ei vabastataks D.I kohustusest Maksu- ja Tolliametile summas 104 031,57 eurot, mis tuleneb Võru Maakohtu 18.05.2001 .a kohtuotsusest kriminaalasjas 1-113/
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
3 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2/5 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
9. Kohus on D.I taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
10.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. D.I ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik menetluse kestel ei töötanud. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
11.3.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, lähedaste rahaline abi ning omavalitsuse ravimitoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt menetluse jooksul kokku summas 1485,65 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
11.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 3/5 Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
§-st 173 tulenevad kohustused. 13.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 14. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.I tuleb juhindudes
15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 16. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses on üheks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Vastava menetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõude aluseks on Võru Maakohtu 18.05.2001.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-113/2001 rahuldatud tsiviilhagi Eesti Vabariigi kasuks ehk tegu on
Riigikohus on toonud välja, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul võimalik ka kohustustest vabastamise menetlusega oma sellekohasest kohustusest vabaneda (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-1-13, p.11). Kohus on 4/5 käesolevas tsiviilasjas pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise määruses 18.06.2020 selgitanud, et
lg 2 välistab selle, et kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel isik vabaneks tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest ning võlgnik ei saaks menetluse lõppemisel alustada n.ö. puhtalt lehelt, kuid osa kohustusi oleks siiski võimalik kustutada (vt 18.06.2020 määruse p. 18). Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustusest Maksu- ja Tolliameti ees. 17. Võlgnik vabastatakse teistest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sh võlausaldaja Coop Pank AS tunnustatud nõue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 17.07.2025 ja kohus loeb
D.I saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.