4-25-2570/14

(5)4-25-2570 Väärteo kirjeldus 18.05.2025 kell 16.38 X mnt, X alevik, X vald, X maakond, Jaak Jürgens juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 77±5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 10.06.

1. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,002607 karistati J. Jürgensit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 58 trahviühikut, s.o 464 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. J. Jürgens esitas maakohtule 02.07.
2. a kaebuse, milles leidis, et karistus on ebaproportsionaalne ja õigusvastane ning rikkumist ei saa tuvastada. Kiirusepiirang antud teelõigul oli kaebuse esitaja hinnangul õigusvastaselt kehtestatud, kuna teetöid seal ei toimunud. Lisaks ei tutvustatud talle mõõtevahendit ega seda, kuidas tekkis mõõtmistulemus. Kuna ta liikus autode kolonnis, ei ole teada, kas mõõdeti üldse tema kiirust. Lisaks selgitas J. Jürgens, et tegemist oli erandliku olukorraga, kuna oli hilinemas tütre kooli sisseastumisvestlusele. Sellele eelnenud vestlus X venis kaebuse esitajast olenematutel põhjustel ning nad olid X vestlusele hilinemas. Samuti seab J. Jürgens kahtluse alla varasema karistuse kiiruse ületamise eest, mille sai X. Kaebuse esitaja toob välja, et mõistetud karistus seab raskesse olukorda tema perekonna, kuna ta on viie lapse isa ja juhtimisõiguseta kaotaks ta võimaluse mõistlikult pere eest hoolitseda, korraldada pere igapäevast logistikat, toidu ja esmavajaliku hankimist jne. Selline tagajärg on vastuolus ka põhiseaduse § 11 ja laste õiguste konventsiooni artikliga 3, mis sätestavad, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja lapse parimad huvid esmatähtsad. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta J. Jürgensi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab oma seisukohas, et rikkumine pandi toime X ja X tänavate vahelisel alal, kus enne teetöid kehtis lubatud suurima kiirusena 70 km/h. Menetlusaluse isiku sõidukiiruseks mõõdetud 77 km/h +/- 5 km/h oleks samuti suurimast lubatud kiirusest üle. Samuti märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist on laiema ehitusega kui üksiku augu parandamine – X teelõigu neljarealiseks ehitamisega, millega kaasnevaid piiranguid on ka avalikult kajastatud. LS § 14 lg 3 kohaselt tuleb ajutise ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda ajutise liiklusmärgi nõuetest. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus menetlusalune isik teistest liiklejatest oluliselt kiiremini, millega ta seadis ohtu liikluse sujuvuse ja ohutuse. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et J. Jürgensi kaebus rahuldamisele ei kuulu.
3. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis 18.05.2025 väärteoprotokolli (PPA toimik lk 2) kohaselt juhtis J. Jürgens protokolli koostamise kuupäeval X X maanteel X ja X tänava vahelisel alal kell 16.38 mootorsõidukit Mercedes-Benz 2

(5)4-25-2570 kiirusega 77+-5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas J. Jürgens suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. J. Jürgens on väärteoprotokollile andnud ütlused, mille kohaselt ületas kiirust, kuna tütar oli hilinemas kooli vastuvõtukomisjoni, mis oli kindlaks määratud ajal. J. Jürgens toob välja, et varem oli antud teelõigul kiirusepiirang 70 km/h ning tunnistab end süüdi, vabandab ja kahetseb. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (PPA toimik lk 3) kohaselt kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2x, mis oli samal päeval kell 14.15, s.o 2,5h enne rikkumist, testitud ja töökorras. Mõõtmine toimus asulavälisel teel hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta kuiva kattega teel. Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt ning J. Jürgensi juhitud sõiduk lähenes mõõtjale, mõõtmine toimus liikuvast sõidukist. Haakuvalt väärteoprotokollis kajastatuga oli suurimaks mõõdetud kiiruseks 77 km/h, millest arvestati maha laiendmääramatus 5 km/h ning lõplikuks mõõtmistulemiks jäi seega 72 km/h alas, kus oli kiirusepiirang 50 km/h. Kuigi J. Jürgens viitab oma kaebuses, justkui talle ei tutvustatud mõõtmistulemust, nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et tabloole fikseeritud lugemit J. Jürgens näha ei soovinud. J. Jürgens on protokolli omakäeliselt allkirjastanud. Eelneva tõttu jätab kohus J. Jürgensi etteheited mõõtmistulemuse talle mittetutvustamise osas tähelepanuta, kuivõrd on üheselt tuvastatud, et ta ise ei soovinud tulemusega tutvuda. See haakub iseenesest ka J. Jürgensi poolt nii väärteoprotokollis kui ka kaebuses kirjeldatud olukorraga, et nad olid tütrega viimase sisseastumisvestlusele hilinemas – arusaadavalt oli tal kiire õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti on kohtuvälise menetleja esindaja esitanud kohtule nii mõõtmist teostanud politseiniku kohta tõendi mõõtealase koolituse läbimise kohta (PPA toimik lk 8-9) kui ka kiirusmõõturi taatlustunnistuse (PPA toimik lk 10-11). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda mõõtmistulemuses. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja S. S. ütluste kohaselt (PPA toimik lk 4-5) märkas ta tahavaatepeeglist, et üks musta värvi Mercedes-Benz sõidab teistest oluliselt kiiremini ning üritab teha möödasõite. Kui sõiduk jõudis patrullsõiduki taha, fikseeris ta kiiruse 77+-5 km/ h ning andis märguande peatumiseks. Sõidukis oli kaks inimest – juhtis meesterahvas ja kõrval oli noorem tütarlaps. J. Jürgens ütles, et kiirustab lapsega X kooli vestlusele, mis haakub läbivalt J. Jürgensi poolt nii väärteoprotokollis kui ka kaebuses avaldatuga. Kohus märgib J. Jürgensi poolt välja toodud kahtluse kohta, et kuivõrd ta liikus sõidukite kolonnis, ei ole kindel, et fikseeriti just tema juhitud sõiduki kiirust. Samas nii kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka tunnistaja S. S. ütluste kohaselt mõõdeti kiirust politseipatrulli sõidukist hetkel, mil J. Jürgens oli patrullsõiduki taga. Seega ei saanud viidatud sõidukite kolonn kiiruse mõõtmisel olla takistuseks ning tõendikogum kinnitab üheselt, et mõõdeti just J. Jürgensi juhitud sõiduki kiirust. Kohus märgib, et J. Jürgensi poolt esile tõstetud kahtlus sellest, kas antud teelõigul võis üldse ajutiselt kiirusepiirangut teetööde tõttu muuta, jääb tagajärjetuks. Ka kohtule on teada X teelõigul toimunud laialdased teetööd ning asjaolu, et teetöödega kaasneb tavapäraselt ka kiirusepiirang. J. Jürgensi poolt kaebusega saadetud fotode kohaselt küll konkreetses kohas, kus tema kiiruse ületamine fikseeriti, otseselt mingit teetööd (kaevamine vms) ei toimunud, kuid nagu J. Jürgens ka ise enda poolt esitatud teisel fotol viitab, toimusid teetööd parasjagu paralleelselt kulgeval kõrvalteel. Üldteada asjaolu kohaselt on igati tavapärane ja kohtu hinnangul ka õigustatud laiamahuliste teetööde tõttu ka kõrvalteedel kiiruse piiramine, kuivõrd teetöödega seoses liigub piirkonnas tavapärast enam teetöödega seotud (suuri) masinaid, mis suurte koormate ja tavapärasest aeglasema liikumiskiiruse tõttu ohtlikke olukordi tekitada võivad. 3

(5)4-25-2570 Kokkuvõtvalt on eelkirjeldatud tõendikogumiga J. Jürgensi poolt talle väärteoprotokollis ette heidetud süüteo toimepanemine tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud LS § 50 lg 5 p 3 nõude rikkumine ning sellega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohtu hinnangul on J. Jürgens pannud teo toime kavatsetult, kuivõrd seadis endale eesmärgiks õigeaegselt tütre sisseastumisvestlusele jõudmise ning seetõttu ka kiiruse ületamise. Tegemist ei ole õigusvastasust ega süüd välistava asjaoluga, kuivõrd endast mitte sõltuvaid hilinemisi tuleb ette kõigil ja antud olukorra oleks saanud lahendada ka vastavasisulise teavitusega kooli vastuvõtukomisjonile (telefonikõne näiteks) või asuda teele piisavalt aegsasti, kuivõrd tegemist on olulise sündmusega.

1. Karistus Karistuse osas on J. Jürgens esmalt seisukohal, et see on ebaproportsionaalne, seab kahtluse alla varasema karistuse kiiruse ületamise eest ning viitab nii Põhiseadusele kui ka laste õiguste konventsioonile, kuivõrd mõistetud karistus seab raskesse olukorda tema perekonna. Mõistetud rahatrahvi osas, mis ületab LS § 227 lg 2 karistusraami keskmist kaheksa trahviühiku võrra, märgib kohus, et kuigi fikseeritud kiiruse ületamine jäi karistusraami miinimumi lähedale, on teisalt tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis ning keskmist ületav, s.o 464 euro suurune rahatrahv, on seega põhjendatud. Lisakaristust peab kohus samuti igati õigustatuks ja eripreventiivseks, kuivõrd J. Jürgensil on karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 6-7) kolm kehtivat väärteokaristust, sh kaks neist (teod toime pandud 05.11.2024 ja 16.04.
2. a) samaliigilise süüteo eest, s.o LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. Kõige taustal on kehtiv väärteokaristus ka LS § 238 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest. Kuigi J. Jürgens seab kahtluse alla varasema kiiruse ületamise, mille eest ta kehtivat karistust omab, jääb tõstatatud kahtlus tähelepanuta, kuivõrd karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kolm kehtivat väärteokaristust on fakt, mida kohus arvestab ning mida on arvestanud otsuse tegemisel ka kohtuväline menetleja. Perele kaasnevate raskuste osas on kohus seisukohal, et pere ees lasuvate kohustuste olemasolu ei saanud tulla J. Jürgensile üllatusena ning ta võttis süütegu toime pannes teadliku riski sellega kaasneva karistuse näol. Kohtu hinnangul on äärmiselt naiivne eeldada, et juhtimisõiguse äravõtmist põhi- või lisakaristusena ei kohaldata, kui aasta jooksul juba neljandat korda liiklusseaduse nõudeid rikutakse. Põhiseaduse § 11 osas märgib kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine korduvate liikussüütegude toimepanijalt on demokraatlikus õigusriigis igati proportsionaalne, kohane ning vajalik meede, kuivõrd mõistetud karistus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga õiguskuulekas liikleja peab tundma avalikus liiklusruumis piisavat ohutust ja kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima pannakse. Liikluses tuleb ohutaset madalal hoida ja rikkumisele järgnev karistus peab olema piisavalt mõjus, et hoida süüdlast edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemiselt. J. Jürgensile seni väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ei ole olnud piisavalt mõjusad, et hoida J. Jürgensit uute liiklusalaste süütegude toimepanemiselt. Kahtlemata on igati asjakohane ka J. Jürgensi viide laste õiguste konventsioonile ja vajadusele lähtuda just laste parimatest huvidest, kuid seejuures tuleb kaebuse esitajale meelde tuletada, et ennekõike lasub laste huvidest lähtumise kohustus just lapsevanemal ja alles seejärel kõigil teistel. 4

(5)4-25-2570 Seni pole liiklusõiguslikku karistusnormi suudetud J. Jürgensi puhul kinnistada, kuna ühe aasta jooksul on toime pandud mitu väärtegu, sealhulgas samaliigilisi. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid korduva käitumismustriga, mille tulemusel on karistamatuse tunne seni pärast rikkumisi pigem süvenenud. Käesolev õigusrikkumine on toime pandud J. Jürgensi poolt alaealise lapse juuresolekul, mistõttu ei saa pelgalt sõnade „kahetsen“ lausumist pidada siiraks kahetsuseks ja kaalukaks ning sisuliseks karistuse vähendamise argumendiks, arvestades eeltoodud konteksti ja käitumiste narratiivi. Eelnevalt toodud kaalutlustel peab kohus nii J. Jürgensile mõistetud põhi- kui ka lisakaristust põhjendatuks ja vältimatuks õiguslikuks tagajärjeks talle, sest need on seaduslikud, sh nii eri- kui ka üldpreventiivsete kaalutlustega kooskõlas olevad. Seega tuleb jätta J. Jürgensi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 5