← Eesti

2-23-3030/48

Obsah (9)§ 477§ 428§ 430§ 432§ 168§ 172§ 174§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Vanemkohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse kuupäev 21.10.2025, Narva Tsiviilasja number 2-23-3030 Tsiviilasi M.C ja N.E hagi I.N vastu pärandava

) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

  1. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
  2. Pärandaja N.E suri 16.09.
  3. Kohtule esitatud pärimistunnistusest nähtub, et N.E-l on 3 pärijat (dtl 4-6): - M.C, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest; - N.E, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest; - I.N, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest.
  4. Pärandvara inventuuri kohaselt kuuluvad pärandvara koosseisu (dtl 25-27): - pärandaja arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank, mille saldo seis 16.09.2021 oli 7063,66 eurot; - pärandaja abikaasa M.C arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank, mille saldo seis 16.09.2021 oli 1012,11 eurot; - korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Korteriomandi eeldatav turuväärtus оп 56 000 eurot. - kinnistu (suvila) asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kinnisvara eeldatav turuväärtus оп 26 000 eurot; - liikmesus HÜ-s U -A (XXX), liikmemaksumääraga XX, mis võimaldab kasutada garaažiboksi nr XX asukohaga: XXX (registriosa nr XXX). Vara eeldatav turuväärtus on 37 000 eurot; - sõiduauto Audi Аб Avant, registreerimismärgiga XXX, 1994 е.а. Vara eeldatav väärtus on 200 eurot (hageja sõnul on sõiduk utiliseeritud, vt dtl 157, ajamärge 00:17:36).
  5. Kohus selgitab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus) ning pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147). PärS § 152 lg 4 näeb ette, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 3). Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (PärS § 151 lg 1). Pärandvara on võimalik jagada ka osaliselt. Alaealise nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks on vajalik kohtu nõusolek.
  6. Kohtule esitati 11.03.2025 hagejate ja kostja vaheline kompromissileping, mille on alaealise kostja nimel sõlminud tema ema K.I . Kompromissiga jagati pärandvara viisil, et 3

(5)2-23-3030 korter, suvila ja hooneühistu liikmelisus müüakse kohtutäituri kaudu avalikul enampakkumisel ning saadud tulem jagatakse pärijate vahel vastavalt järgmistele osade suurustele: 2/3 M.C-le, 1/6 N.E-le ja 1/6 I.N-ile. Ka arvelduskontodel olev raha jagatakse vastavalt kokku lepitud osade suurustele.
  1. Kohus selgitab, et peab kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealise kostja huve. Kuivõrd hagejatel ja kostja seaduslikul esindajal puudus tehingu tegemiseks kohtu eelnev heakskiit, hindab kohus, kas esinevad alused tehingu hilisemaks heakskiitmiseks.
  2. Kohus tuvastas, et N.E ja M.C olid abielus alates 31.12.1968 kuni pärandaja surmani ning varasuhetele kohaldatakse ühisvararežiimi (vt dtl 4). Kompromissis lepiti kokku erinevalt pärimistunnistuses märgitud pärandiosade suurustest pärandvara jagamise osade suurustes järgmiselt: 2/3 M.C-le, 1/6 N.E-le ja 1/6 I.N-ile. Osade suurused erinevad pärandiosa suurustest põhjusel, et pärandajale kuulunud vara oli ühisvaras M.C varaga. Kohus leiab, et pärijad ei ole kompromissis alaealise lapse kahjuks kõrvale kaldunud pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta pärandvara jagamine kompromissi toodud viisil alaealise kostja õigusi ja huve. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega avaldanud põhjendatud vastuväiteid, mille kohaselt ei saa pärandvara jagada hagis nõutud viisil. Olukorras, kus kostja ei ole hagile põhjendatud vastuväiteid ega vastuhagi esitanud, on kompromissi sõlmimine alaealise kostja huve järgiv, kuivõrd hoiab ära edasiste menetluskulude tekkimise.
  3. XXX (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja Marina Mul esitas kohtule 28.03.2025 seisukoha (dtl 104-106), milles leidis, et tehing peab olema teostatud lapse huvides, mille tagajärjel lapse materiaalne olukord paraneb. Kokkuleppes ei olnud näha seoses lapse huvidega midagi õigusvastast, mistõttu toetas linn avaldust nõusoleku saamiseks alaealise lapse I.N nimel tehingu tegemiseks.
  4. I.N-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja asus 01.04.2025 (dtl 112-113) menetlusdokumendis seiskohale, et kompromissina pärandavara jagamise viis ei ole lapse huvides, sest laps soovib saada korteri XXX omanikuks ja muud vara laps ei soovi. Kohus ei nõustu esindaja seisukohaga. Kohus kuulas alaealise lapse ära 13.10.
  5. Laps avaldas, et soovib raha jagamist, mitte korterit, sest siis saab ta hiljem endale korteri soetada. Kohtu hinnangul asjaolu, et laps soovib pärandvara jagada muul viisil, ei tähenda, et see kuidagi lapse huve kahjustaks. Laps ei arvesta korteri ülalpidamisest tekkivate täiendavate kulutustega ega ole avaldanud soovi korterit tulevikus ise kasutama hakata. Alaealise lapse vara pärandvara jagamise tulemusel ei vähene ja seda saab kasutada tema huvides. Kohus kiidab heaks kostja seadusliku esindaja K.I poolt alaealise lapse nimel kompromissi sõlmimise vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule.
  6. Alaealise lapse esindaja viitas 27.05.2025 (dtl 117), et kompromiss ei kajasta poolte tegelikke tahteid pärandvara jagamise viisi osas, sest M.C avaldas talle, et ei soovi müüa pärandavarasse kuuluvad kinnisasjad enampakkumisel. Samuti on lapse ema K.I öelnud, et ei ole kohtule esitatud kompromissi läbi lugenud ning tema pani kompromissile allkirja kuskil poes. Kohus pidas 13.10.2025 kohtuistungi veendumaks, et pooled (sh kostja seaduslik esindaja) on aru saanud, mis tingimustel nad kompromissi on sõlminud ja millised on kompromissi sõlmimise tagajärjed. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi

§-s 432 mõttes ja selle sundtäitmisega seonduvat. Kohus veendus, et pooled soovivad 11.03.2025 kompromissi kinnitada kokku lepitud tingimustel ja M.C mõistab võimalikke tagajärgi seoses jagatava korteriga aadressil XXX. Kohus selgitas ka võimalust kompromissis märgitud tingimuste muutmiseks ja uue kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkulepet muuta ei soovinud. 4

(5)2-23-3030 15.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 16. Kostja on alaealine. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

17. Pooled on teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 18.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti.

§ 172

lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab alaealisele lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud

§ 172

lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud

§ 168lg-st 3 järgi menetlusosaliste endi kanda.

19. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

  1. Viru Maakohus andis 22.01.2025 määrusega alaealisele lapsele I.N-ile riigi õigusabi alaealise esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1 mõttes, on alaealine laps vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
  2. Hageja on võimalik taotleda

§ 150lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

22.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.