Obsah (12)

§ 1132§ 8§ 76§ 82§ 416§ 4062§ 4034§ 406§ 94§ 101§ 113§ 415

Tsiviilasi nr 2-24-127873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-127873 Ts

§ 1132lg-test 1-3.

Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal kuus tasulist meeldetuletuskirja ja ka pärast lepingu lõppemist kuus tasulist meeldetuletuskirja. Kokku võlgneb kostja tasu 12 meeldetuletuskirja eest. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist samas ulatuses

§ 1132alusel Sissenõudmiskulud on kokku 60 eurot.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 518,64 eurot, intress 71,99 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 60 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 139,90 eurot ning edaspidi põhivõlalt arvestatud viivis 0,0671% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kostja hagile vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 22.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 8251106 ja maksegraafikust nähtuvalt sai kostja kauba ostmiseks krediiti 1023,99 eurot, mis tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.10.2027 (dtl 31-37). 24.10.2022 vähendati krediidisummat 477,25 euro võrra (dtl 44), mille tulemusel oli uueks krediidisummaks 546,74 eurot ning see tuli uue maksegraafiku järgi tagastada 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.10.2023 (dtl 45). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 mõistes. 15.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 16. Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.6.2 näeb ette, et pangal on õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 17.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 3 Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 18. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale 08.10.2023 hoiatuse (dtl 54), millest nähtuvalt on kostjal tasumata 102,37 eurot ehk kolme järjestikuse kuu osamaksed ning tulenevalt üldtingimuste p 5.6.2 ja

§ 416

lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja on 23.10.2023 teatisega (dtl 55) öelnud lepingu erakorraliselt üles (dtl 55), seega on leping loetud ülesöelduks alates 23.10.

2. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega kohustus

§ 82

lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 20. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 21.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 22. Lepingu kohaselt on esialgne krediidikulukuse määr 45,52% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 1 kohaselt tühine.

23. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 24.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et 4 krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Krediiditaotluse väljavõttest (dtl 40) nähtuvalt on kostja sissetulekuks 1300 eurot ja kohustuste suuruseks 100 eurot.
2. Hageja on seisukohal, et kuna osamakse suurus oli väike ja seetõttu ka kostjale jõukohane, ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud teavet ning teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse (dtl 40-41). Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et kostjalt oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
4. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 29. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada

§ 4034

lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.

1. Seega kontrollib kohus ise hagis esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kui suure summa kostja hagejale võlgneb.
2. Kostja sai krediiti 546,74 eurot ja on hagist nähtuvalt teinud lepingu katteks tagasimakseid kogusummas 167,66 eurot. Kuivõrd tagasimaksed tuleb arvestada põhisumma katteks on põhivõlg 379,08 eurot (546,74-167,66). Hageja ei ole esitanud seadusjärgset intressiarvestust. Lepingujärgne intressinõue jääb rahuldamata. 32.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 33. Riigikohus on leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, 5 siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

1. Hageja nõuab lepingujärgset viivist määraga 24,15% aastas ja 0,0671% päevas alates 25.10.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada viivist põhivõlalt s.o 379,08 eurolt alates 25.10.
3. Seega on viivis 25.10.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 29.09.2025 kokku 176,83 eurot ning edaspidi tuleb kostjal tasuda viivist 0,0671% päevas alates otsuse tegemisest s.o 30.09.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4. Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude lepingu üldtingimuste, hinnakirja ning

§ 1132lg 1 ja 2 alusel summas 60 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale enne lepingu lõppemist SMS teel 13.02.2023, 13.03.2023, 13.06.2023, 13.07.2023, 03.08.2023, 09.08.2023, 25.08.2023, 08.09.2023, 03.10.2023, 16.10.2023 ja 20.10.2023 teavitused (dtl 46-47) võlgnevuse kohta ja meeldetuletuskirjad 15.02.

1. 15.03.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, 14.08.2023 ja 13.09.2023 (dtl 48-53) võlgnevuse kohta. Pärast lepingu ülesütlemist on saadetud kostjale võlateatise 05.12.2023, 16.01.2024, 24.01.2024, 16.05.2024, 29.06.2024, 19.07.2024 (dtl 56-61).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude kohaselt jäi kostja ka lepingu kehtivuse ajal osade osamaksete tasumisega viivitusse ning lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist põhjendatud ning hageja sissenõudmiskulude nõue 60 eurot on

§ 1132lõike 1 ja lõike 2 p 3 alusel põhjendatud.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 379,08 eurot, viivis ajavahemiku 25.10.2023 kuni 29.09.2025 eest summas 176,83 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ja edaspidi viivis 0,0671% päevas arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt alates 30.09.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 67% ulatuses kostja kanda ning 33% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Haguavalduse kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 245 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 180 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 134,20 eurot koos käibemaksuga, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
6. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 917,55 eurot tasuda riigilõivu 245 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
7. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse, kostja vastusele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 134,20 eurot (110 eurot + 6 käibemaks 22%). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).
8. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 267,46 (399,20 eurost 67%).
9. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7