Obsah (6)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168

act OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 1154204

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. B2 Impact OÜ esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1914,37 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.04.2025 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule 28.04.2025 maksegraafiku, mistõttu andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja hagimenetlusse läbivaatamiseks üle Pärnu Maakohtule.
2. 14.07.2025 määrusega jättis kohus kompromissi käiguta ning võimaldas pooltel kompromissi ja kompromissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.
3. Hageja esitas 07.08.2025 vastuse ning täpsustas kompromissi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid algselt 20.04.2024 x krediidilepingu ning kostjale väljastati krediiti kokku summas 1525 eurot. Lepingu katteks on kostja poolt tehtud üks tagasimakse, see on 08.06.2024 summas 96,60 eurot. 19.08.2024 sõlmisid kostja ja krediidiandja x refinantseerimislepingu nr. x laenusummaga 1500 eurot, mis on nõude aluseks olev leping ning millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Refinantseerimislepinguga kostjale laenu ei antud, vaid refinantseeriti esimese laenu tagastamata põhiosa summas 1500 eurot. Lepingu kohaselt on viivisemäär 24% aastas (0,07% päevas) ja krediidi kulukuse määr 26,82% aastas. Kostja poolt lepingu katteks tagasimaksed tehtud pole. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 25.11.2024 üles. Hageja esitas selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning selgitab, et krediidiandja on jõudnud järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja on koostanud ümberarvestatud nõudes kostjale uue kompromissi, võttes arvesse kohtu poolsed juhised, edastades selle ka kostjale, kuid kostja kompromissi ei allkirjastanud.
4. Kohus määras asjas istungiaja 20.10.2025 kell 15.
6. Kostja teatas 17.10.2025 kohtule, et on dokumendid kätte saanud, kuid istungile pole võimalik tulla.
7. Pooled esitasid kohtule 17.10.2025 uue kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidianjda järginud vastutustundliku laenamise 3 2-25-107577 põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja krediidvõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja Maksu-ja Tolliameti päringust saadud info põhjal. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kostjal oli rahvastikuregistri päringust tulenevalt neli ülalpeetavat. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.
2. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude 4 2-25-107577 osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.
3. Lepingus nr x märgitud krediidi kulukuse määr 26,82% ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ning krediidi kulukuse määra arvutamise andmed kajastuvad laenulepingu eritingimustes, mille kostja on 19.08.2024 digiallkirjastanud. Seega on hageja krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetanud ja need kostjale lepingu sõlmimisel teatavaks teinud. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
4. Pooled kinnitasid 17.10.2025 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

1. Seoses kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus 20.10.2025 kell 15.00 määratud istungiaja.
2. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 13. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 14.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 15. Pooled lühendavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5