2-25-13192/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Hele Kaldma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-13192 Tsiviilasi T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.M määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja: T.M (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2025 määrus tühistada ja saata T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
5. T.M määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
6. T.M (puudutatud isik) esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIÕK) seoses haldusasjaga nr 3-25-
7. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et puudub EIÕK kaitsealasse kuuluv lubamatu avaldaja õiguste riive. Avaldaja paljasõnalisest avaldusest on ilmne, et T.M on rahulolematu siseriiklike kohtute tulemiga ning see on selgelt põhjendamatu (EIÕK art 35 lg 3 p a). Seega on tegemist vastuvõetamatu kaebusega ning riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-st 3 tulenevalt.
8. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus edastab puudutatud isiku taotluse lahendamiseks vastavalt pädevusele Tartu Halduskohtule.
10. Avaldaja taotleb riigi õigusabi seoses haldusasjaga nr 3-25-2168 Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Riigikohus on selgitanud (vt RKEKm 28.02.2022, 3-21-3011/9 p 4-6, RKEKm 21.04.2022, 222-2054/8, p 4- 6), et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus RÕS § 10 lõikes 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe RÕS § 10 lg 3 alates
11. jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 3¹, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille puhul enne Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lõikes 3¹ sätestatut. Seega ei olnud maakohus pädev puudutatud isiku taotlust sisuliselt läbi vaatama. Ringkonnakohus edastab taotluse läbi vaatamiseks pädevale kohtule (RÕS § 10 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/ 2