Obsah (12)

§ 405§ 144§ 657§ 654§ 651§ 456§ 652§ 175§ 174§ 177§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-

§ 405lg 1 p-st 9 maakohus hagi rahuldamist rohkem ei põhjendanud.

Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1014 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Nõude suurust ja hea usu põhimõtet arvestades ei ole mõistlik mõista kostjalt välja menetluskulusid summas, mis ületab nõuet rohkem kui 14-kordselt. Seetõttu jättis maakohus hagimenetluse õigusabikulu kostjalt välja mõistmata. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Vastavalt

§ 144

p-le 7 koostoimes § 484 2 ja § 172 lg-ga 9 on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 120 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. veebruari 2025 otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastavalt menetluskulude nimekirjale. Muus osas peale menetluskulude rahalise suuruse hageja maakohtu otsust ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus ilmselgelt ja oluliselt diskretsiooni piire. Riigikohtu
3. aprilli 2021 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10324 p-st 19 tuleneb, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus võib ületada tsiviilasja hinda. Hageja esindajal kulus tsiviilasjaga tegelemisele kokku kuus tundi. Lisaks dokumentide koostamisele oli hageja kostja vastuväidetest tulenevalt sunnitud koguma täiendavaid tõendeid Narva Linnavalitsuselt, Google Mapsist ja osalema istungil. Olukorras, kus kõik kostja vastuväited olid asjakohatud ja hagi rahuldati täies ulatuses, ei ole põhjendatud jätta õigusabikulu nõuet rahuldamata. Tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta ei saa inflatsiooni ja üldise elukalliduse tõusu tõttu pidada ebamõistlikult suureks.
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning peab seda alusetuks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt eksis hageja nõude esitamisel, valesti olid märgitud trahvi kuupäev ja summa. Arvestades õigusabikulu 169 eurot tunnis peaksid dokumendid olema laitmatult vormistatud. Nõude esitamise ajaks oli trahvist möödunud ligi kolm aastat. Hageja oleks võinud kostjaga varem ühendust võtta. Kostja oli valmis kompromissiks, kuid hageja keeldus sellest. Õigusabikulu on ebamõistlikult suur. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 360 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 360 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsusest üksnes see osa, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, samuti kostjalt väljamõistetud muude menetluskulude rahalise suuruse osas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

1. Hageja esitas
2. septembril 2025 ringkonnakohtule uue tõendina meeldetuletuse, mille ta on kostjale saatnud
3. novembril 2021, jättes põhjendamata, miks ta ei saanud tõendit varem esitada. Kostja esitas vastuväite, et ei ole trahvikviitungit ega meeldetuletusi kätte saanud, juba maakohtus (dtl 80).

§ 652

lg 2 teise lause alusel jätab ringkonnakohus hageja esitatud uue tõendi tähelepanuta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul sidus maakohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava esindajakulu põhjendamatult hagihinnaga ja ületas seega kaalutlusõiguse piire.
3. jaanuari 2025 istungil selgitas maakohus, et menetluskulu on nõudega võrreldes ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega (dtl 112). Iseenesest on see lähenemine õige, kuid maakohus ei ole kulu väljamõistmisel arvestanud

§ 175

lg-ga 1, mille järgi mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus ei ole kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud, vaid lähtunud ainult nõude summast ja on seega eksinud kaalutluse kohaldamisel. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm

1. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo
2. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo
3. mai 2020 nr 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust (vt nt RKTKm
4. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 14). Kuigi Riigikohus on varem leidnud, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ei tohiks ületada tsiviilasja hinda, on seda seisukohta hiljem muudetud ja leitud, et ei ole põhjendatud siduda väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Lähtuda tuleb kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Seejuures tuleb arvestada menetlustoimingute 4 tegemise tavapärast ajakulu, st menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 14. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 18–19). 11.

§ 174

lg 5 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatava menetluskulu suuruse maakohtus.

1. Menetluskulude nimekirjas palub hageja kostjalt hagimenetluse õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 1014,00 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli kuus tundi, tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja maakohtus nõustus kostja põhivõla tasumisega, ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm
2. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm
3. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm
4. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm
5. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm
6. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm
7. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm
8. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm
9. juuni 2025 nr 2-2413110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm
10. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ka kogu kulunud aeg ei ole põhjendatud. Hagimenetluses kulunud kuuest tunnist kulus hageja lepingulisel esindajal kolm tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule, üks tund kostja
11. oktoobri 2024 vastusega tutvumisele, hageja
12. novembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele, üks tund hageja
13. detsembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele ning üks tund
14. jaanuari 2025 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele. Arvestades, et hagiavaldus ja selle lisad on taolistes vaidlustes tüüpilise sisuga ning hageja osaleb sarnastes vaidlustes tihti, on hagi esitamiseks kulunud aja hüvitamiseks põhjendatud kostjalt välja mõista ühe tunni kulu. Hageja
15. novembri 2024 ja
16. detsembri 2024 seisukohad on mõlemad koostatud vastuseks kostja
17. oktoobri 2024 menetlusdokumendile. Teise menetlusosalise seisukohale vastamiseks ei ole üldjuhul vaja koostada kahte erinevat menetlusdokumenti. Hageja
18. detsembri seisukohale on lisatud Narva Linnavalitsuse vastus liiklusmärkide kohta, mida hageja on linnavalitsuselt küsinud pärast
19. novembri seisukoha kohtule saatmist. Eraldi esitatud seisukohta ei saa seega põhjendada ka linnavalitsuse vastuse viibimisega. Lisaks vaidleb hageja
20. detsembri seisukohas vastu kostja
21. oktoobri 2024 seisukohas esitatud väidetele, mis olid hagejale teada juba
22. novembril ehk esimese vastuse kohtule esitamisel. Mõlema seisukoha koostamiseks kulunud aja hüvitamiseks kokku on põhjendatud kostjalt välja mõista ühe tunni kulu. Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kokku hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus kolm tundi, määrab seega

§ 175

lg 1 alusel hagejale hüvitatava õigusabikulu suuruseks 360 eurot (3x120) ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Sellelt summalt tuleb hageja taotluse alusel

§ 177

lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskulude suurust 5 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Kostja väited kohtueelse suhtluse ja kompromissi pakkumise kohta oleks

§ 163lg 2 järgi asjakohased menetluskulude jaotuse üle otsustamisel.

Menetluskulude jaotust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), millest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6