← Eesti

2-23-16329/23

Obsah (18)§ 187§ 163§ 173§ 174§ 175§ 177§ 407§ 444§ 3111§ 314§ 230§ 311§ 3141§ 410§ 138§ 144§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16329 Tsiviilasi

) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 2-23-16329 Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. HOOVI Rental OÜ esitas 17.11.2023 hagiavalduse kostja I ROMEKS osaühingu, kostja II A ja kostjal III B vastu võla nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja täiendava hagi tagamise taotluse. 27.03.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 10.04.2024 kohtumäärusega esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palub kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt (isikukood XXX), kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja võlgnevus summas 12 268.47 eurot, millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot. Hageja palub kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku 3 2-23-16329 mitte rohkem kui 9697.53 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27 731.53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023 sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-

  1. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21 966 eurot. 19.06.2023 sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B´ga, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot. Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus korduvalt krediidilepingut, siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.
  2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 06.06.2024 menetlusse ning määras kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks. 29.07.2024 esitas kostja II seisukoha, milles toob välja, et ta ei ole laenu võtnud. Kostja II selgitab, et laenu võttis tema poeg Q, kes tegutses kostja II ettevõttes ja tegi ka raamatupidamist. Kostja II poeg lasi kanda laenu kostja I ROMEKS OÜ Coop panga kontole, mille kostja II pidi kandma kohe oma poja LHV kontole. Tal oli kasutada ka eraldi ettevõtte „Romeks OÜ” konto. Kostja II on seisukohal, et lepingu eest peab vastutama Q. Kostja II esitas kohtule kostja I ROMEKS OÜ arvelduskonto väljavõtted. 10.09.2024 esitas hageja seisukoha kostja I vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga, et tema ei ole laenu võtnud ning ta ei tunne käendajat Bt. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana 1 krediidilepingu, mille on allkirjastanud laenusaaja nimel ja eest laenusaaja juhatuse liige ehk kostja II. Kostja II on täna ja on varem olnud laenusaaja ainuke juhatuse liige, st ei ole võimalik, et krediidilepingu oleks saanud allkirjastada kostja II andmeid kasutades mõni teine laenusaaja juhatuse liige. Seega on kostja II esitanud kohtule teadvalt valeväite, kusjuures kostja II tunnistab, et on laenu väidetavalt edasi kandnud oma pojale, st kostja II teadis võetud laenust. Asjaolu, et kostja II väidetavalt ei tea kostjat III, ei ole käesoleva vaidluse mõttes oluline ja ei puutu seega asjasse. Kostja II väidab, et väidetavalt võttis laenu kostja II poeg Q. Kostja II ei ole vastavat väidet tõendanud, mistõttu tuleb see väide hageja hinnangul jätta tähelepanuta. 30.09.2024 esitas kostja III vastuväite hagiavaldusele. Kostja III on seisukohal, et keegi on suutnud tema digiallkirja võltsida ning see väidetav laen ei ole temaga seotud. Kostja III pole ühtegi lepingut lugenud ega allkirjastanud. ROMEKS OÜ nimi on kostjale III tuttav, kuna selle ettevõttega oli seotud üks tema sõber Q. 28.08.2025 toimus kohtuistung. Kohtuistungile ilmus hageja lepinguline esindaja, kostjad istungile ei ilmunud. Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025

§ 3111

lg 5 alusel, kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale B’le on kohus on lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025

§ 3141 lg 1 ja lg 2 alusel.

28.08.2025 kohtuistungi käigus esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja rõhutas kohtuistungil, et kostjate II ja III vastuväited selle kohta, et nemad midagi ei tea ja nemad laenu võtnud ei ole, on tõendamata. Täiendavalt selgitas hageja, et käesolevas asjas ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõte. 4 2-23-16329 Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental OÜ hagiavaldus I ROMEKS osaühingu, kostja II A ja kostja III B vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023 sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-1661384397 (Hagiavalduse lisa 1). Nii hageja kui ka kostja II on tõendanud laenu ülekandmist ROMEKS OÜ arvelduskontole EE214204278627242901 (Hagiavalduse lisa 2, kostja II 29.07.2024 vastuse lisa - coop.csv). Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21 966 eurot (Hagiavalduse lisa 3). 19.06.2023 sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B’ga, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot (Hagiavalduse lisa 4). Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus korduvalt krediidilepingut siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2023 (Hagiavalduse lisa 5). Kostjad II ja III on esitanud hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei ole nad laenulepinguga seotud, vaid laenu võttis ja lepingud sõlmis kostja II poeg Q.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud ühtegi asjakohast tõendit. Kostjad ei osalenud 28.08.2025 kohtuistungil, kuigi neile olid kohtukutsed kättetoimetatud. Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025

§ 311

1 lg 5 alusel, kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale B’le on kohus on lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025

§ 3141lg 1 ja lg 2 alusel.

Kuna kostjad kohtuistungil ei osalenud, esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu rahuldab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et hageja on finantseerimisasutus, ta ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS § 403⁴ alusel. Hageja on sõlminud tarbijakäenduslepingud kostja I juhatuse liikmega ja B’ga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt (isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 268.47 eurot, 5 2-23-16329 millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot, kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9697.53 eurot, kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27 731.53 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 138

lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

Kohus leiab, et tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 1400 eurot ja õigusabikulud 1326.96 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab kooskõlas

§ 174lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 7 tundi ja 46 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 1326.96 eurot koos käibemaksuga. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1400 + 1326.96) 2726.96 eurot. 6 2-23-16329

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.