← Eesti

2-25-13256/13

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2025, Narva Kohtuasja number 2-25-13256 Kohtuasi P.I ja F.Q hagi O.L-i vastu elatise nõu

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-13256 seoses kompromissi kinnitamisega.
  2. Hagejate riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.
  3. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltevahelise kompromisslepingu ja

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Hagejad esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse O.L-i vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja määrati hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagejate seaduslik esindaja esitas 02.09.2025 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2025 määrusega loeti õigeks õigusabi taotlejateks hagejad P.I ja F.Q ning rahuldati alaealiste P.I ja F.Q riigi õigusabi taotlus. Hagejatele P.I-le ja F.Q-le anti riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-5-13256 kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. P.I-le ja F.Q-le määratud esindajal määrati kõrvaldada hagiavalduse puudused vastavalt Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusele 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtule esitada hagiavalduse uus terviktekst. Viru Maakohtu 03.09.2025 määruse võttis täitmisele vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev. Hagejate esindaja RÕA korras taotlusel pikendati tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kuni 22.09.2025. 22.09.2025 esitas hagejate esindaja riigi õigusabi korras hagiavalduse täiendatud tervikteksti. Pooled esitasid 30. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ja hagejate riigi õigusabi kulud riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-11206 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Viru Maakohus 03. septembri 2025 määrusega määras kohus alaealistele hagejatele esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse alusel esindab hagejaid vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev. Kuna hagejatele on antud riigi õigusabi kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad need kulud riigi kanda.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Seega ei ole muude menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab muud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.