§-ga 47 seatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud 02.09.2022 kohtumäärusega. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad ei toeta usaldusisiku taotlust. 6.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7.
Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud
§-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
8.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 9. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka 2 2-22-12504 tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt võlgnik maksejõuetusavalduse esitamise ajal töötas. 16.01.2025 kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgnikul on diagnoositud II astme artroos (raske liikumispuue). Aruandest nähtub seegi, et võlgnik on käesoleval ajal pensionär ja tema sissetuleku moodustab pension 742.61 eurot ja sotsiaaltoetus 26.85 eurot. 02.09.2025 esitatud aruandest nähtuvalt võlgniku igakuise sissetuleku alates 16.01.2025 moodustavad sotsiaaltoetus ja Eesti Töötukassa makstav töövõimetustoetus. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku east ja tervislikust seisundist tulenevalt on tal praeguseks takistatud tulutoova tegevusega tegelemine ja selle otsimine. 11.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral, usaldusisik ei ole teatanud kohtule asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
12.
16.01.2025 esitatud aruande kohaselt pankrotivara summas 4574,61 eurot moodustus võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetuleku osast (2022.a. 1492,83 eurot, 2023.a. 2488,73 eurot, 2024.a. 593,05 eurot). Jaotiste alusel tehti pankrotimenetluses väljamaksed PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete osas kokku summas 3354,41 eurot. 02.09.2025 esitatud aruandest nähtuvalt võlgnik omab sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt TMS §
13. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
14.
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud
-st 47 tulenevaid kohustusi, mistõttu võlausaldaja Svea Finance seisukoht sellest, et võlgnik on olnud hooletu, on põhjendamatu. Võlgnik on kohtu hinnangul pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning puuduvad
Seega on L.L täitnud
sätestatud kohustusi, on võlausaldajate nõudeid rahuldanud ja kuivõrd menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, siis tuleb
Vastuseks võlausaldaja seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja pensioniiga, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa soovitud eesmärki. 3 2-22-12504 16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 17.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. Martin Pärn tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.