Obsah (10)

§ 429§ 432§ 168§ 162§ 428§ 175§ 174§ 150§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16866 Tsiviilasi OÜ A-Veolainen hagi A.V vastu kahju h

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on

1. septembri
2. a menetlusdokumendis esitanud taotluse hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 4.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, mh kui menetlus lõpetatakse määrusega ja lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole

1. septembri
2. a menetlusdokumendis põhjendanud, miks ta loobub hagist. Kohus palus hagejal
3. augusti
4. a eelistungil vaadata oma nõue üle ja esitada terviklik hagiavaldus, kus on selgelt välja toodud nõude õiguslik alus. Pärast seda esitas hageja kohtule hagist loobumise taotluse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 järgi jätta hageja kanda.

Hageja on pärast

1. augusti
2. a eelistungit otsustanud loobuda hagiavalduse esitamisest. Sellises olukorras reguleerib menetluskulude jaotust

§ 168lg 4.

Hageja on palunud küll jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid ei ole välja toonud, millisel õiguslikul alusel peaks kohus kulud jätma poolte endi kanda. Kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab asjas kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka RKTKm 28.11.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Praegu ei ole kohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Hageja ei ole põhjendanud, miks on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude hageja kanda jätmine. Hageja esitas kostja vastu rahaliselt väga suure nõude ning kostja oli kohustatud võtma endale lepingulise esindaja, vastama hagiavaldusele ja osalema eelistungil, mis on kostjale kaasa toonud lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et praeguses olukorras oleks ebaõiglane jätta kostja lepingulise esindaja kulud tema enda kanda. 5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 5017 eurot 7 senti (25 tundi 35 minutit tunnihinnaga 160 eurot + käibemaks (enne 1. juulit 2025 22% ja pärast 1. juulit 2025 24%).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ega ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 2 Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 25 tundi 35 minutit. Kohus leiab, et õigusabitoimingutele kulunud aeg kokku on praeguses menetlusetapis ülemäärane. Menetlus ei ole kestnud pikka aega, st menetlus oli veel eelmenetluse staadiumis ja kohus ei nõudnud menetlusosalistelt mitmete mahukate menetlusdokumentide esitamist. Kostja on esitanud menetluses vastuse hagiavaldusele, osalenud

1. augusti
2. a eelistungil ja vastanud hageja hagist loobumise taotlusele, sh esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et vastuse koostamisele hagiavaldusele (koos hagiavaldusega tutvumisele ja suhtlusele kliendiga jne) võis kostja lepingulisel esindajal kuluda kuni 6 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemisele 1 tunni ning kohtuistungi protokolli läbivaatamisele 30 minutit. Põhjendatud on ka menetluskulude nimekirja ja arvamuse esitamisele (hagist loobumise taotluse kohta) kulunud 45 minutit. Muudele õigusabitoimingutele kulunud aega ei pea kohus põhjendatuks. Hagiavalduse vastuse koostamisele kulunud aja hulka (s.o 6 tundi) on kohus juba arvestanud ka suhtluse kliendiga. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 9 tunni 15 minuti ulatuses (6 + 1 + 1+ 30 minutit + 45 minutit) ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks ka sõitmise ajakulu Tallinnast Tartusse ja tagasi (2 tundi 30 minutit) tunnihinna alusel. Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Hiljem on kolleegium selgitanud, et

-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib justiitsministri
3. juuli
4. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (XXX) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Kuna kostja on kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja esindaja 30-eurosele sõidukulule käibemaks 7,2 eurot, kokku 37 eurot 20 senti. Eeltoodust tulenevalt on kulu hagiavaldusele vastuse koostamise (6 tundi) eest 960 eurot, millele lisandub käibemaks toimingu tegemise ajal kehtinud määras 22% (s.o 211 eurot 20 senti), kokku 1171 eurot 20 senti. Kulu kohtuistungiks ettevalmistamisele (1 tund), kohtuistungil osalemisele (1 tund), kohtuistungi protokolli läbivaatamisele (30 minutit) ja menetluskulude nimekirja ja arvamuse esitamisele (45 minutit) on 520 eurot (160 + 160 + 80 + 120), millele lisandub käibemaks toimingu tegemise ajal kehtinud määras 24% (s.o 124 eurot 80 senti), kokku 644 eurot 80 senti. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1853 eurot 20 senti (1171,20 + 644,8 + 37,20), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 3 Vastavalt kostja taotlusele peab hageja kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejal on õigus esitada taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. 7.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 4