RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 262lg 1 järgi Viru Maakohtu 28.

novembri

1. a otsus Priit Reichmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ave Uue
2. oktoober 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri
5. a otsus ja lõpetada Priit Reichmanni suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. Kassatsioon rahuldada.
7. Mõista Eesti Vabariigilt Priit Reichmanni kasuks välja 2000 eurot väärteomenetluse kulude katteks ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveamet karistas
9. märtsi
10. a otsusega Priit Reichmanni karistusseadustiku (

) § 262 lg 1 järgi 60 trahviühiku ehk 240 euro suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 sellega, et tegi sotsiaalmeediakeskkonnas TikTok otseülekande, milles mõnitas ja solvas inimesi ning lubas kedagi tappa. Oma tegevusega häiris P. Reichmann ülekannet jälginud X-i.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leidis, et P. Reichmann ei pannud tegu toime avalikus kohas, mistõttu ei vasta toimepandu väärteo tunnustele. Samuti rikuti menetlusõigust sellega, et e-toimikus nähtavaks tehtud karistusotsus oli allkirjastamata.
2. Viru Maakohus jättis
3. novembri
4. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus märkis, et P. Reichmanni tegu täidab

§ 262lg 1 objektiivse koosseisu. Tik

Tok on avalik koht KorS § 54 tähenduses, kuna see on vabalt juurdepääsetav kõigile, kellel on arvuti või mobiiltelefon, ja avalikud postitused on nähtavad igaühele. Menetlusalune isik häiris oma teoga X-i. Roppuste ja agressiivsete väidete kasutamine avaliku ülekande ajal on iga keskmise inimese 4-24-1037 seisukohalt ilmselgelt häiriv. Samuti sedastas kohus, et kohtutoimikus on Politsei- ja Piirivalveameti otsus allkirjastatud. Kuigi menetleja on selles otsuses rääkinud ekslikult kahest rahatrahvist (192 ja 240 eurot), on siiski üheselt aru saada, et karistuseks määrati just 240 euro suurune rahatrahv. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Kaitsja palub kassatsioonis väärteomenetluse lõpetada või saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Tema seisukohad on järgmised.
2. P. Reichmann ei pannud tegu toime avalikus kohas. KorS § 54 sõnastus ei võimalda käsitada sotsiaalmeediat avaliku ruumina. TikTok ei ole määratlemata isikute kasutuses, kuna kasutajate hulk on piiritletud isikutega, kes on selle rakenduse alla laadinud ning tahavad seda kasutada. Seejuures saab kasutaja teda häirivast keskkonnast kohe lahkuda.
3. Kohtuväline menetleja rikkus oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 5 tähenduses, kuna menetlusalusele isikule ning tema kaitsjale e-toimikus nähtavaks tehtud karistusotsus oli allkirjastamata. See otsus erineb menetleja käsikirjaliselt allkirjastatud otsusest, mistõttu on alus arvata, et otsust muudeti pärast e-toimikusse üleslaadimist. Samuti määras kohtuväline menetleja P. Reichmannile sama teo eest kaks karistust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et väärteoetteheites kirjeldatud tegu ei saa käsitada avaliku korra rikkumisena

§ 262lg 1 mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

8.

§ 262lg 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

Avaliku korra rikkumine selle normi mõttes eeldab, et tegu pandi toime avalikus kohas (RKKK 15.10.2025, 4-24-3137/14, p 5; 13.10.2017, 1-16-5540/42, p 23). Menetlusalusele isikule tehtud etteheite kohaselt rikkus ta käitumise üldnõudeid (KorS § 55 lg 2 p 1) sellega, et tegi TikTokis häiriva sisuga otseülekande. Teda on võimalik

§ 262

lg 1 järgi vastutusele võtta üksnes juhul, kui kõnealust keskkonda saab pidada avalikuks kohaks. Kohtuväline menetleja ja maakohus leidsid, et TikTok on avalik koht. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

1. Avalik koht on KorS § 54 kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Selline sõnastus seob avaliku koha mõiste selgelt füüsilise ja piiritletud paiga või objektiga: kõik seaduses loetletud näited – maa-ala, ehitis, ruum ja ühissõiduk – viitavad füüsiliselt eksisteerivatele ning ruumiliselt määratletavatele kohtadele ja objektitele. Seda kinnitab ka korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri (49 SE, Riigikogu XI koosseis), mis nimetab avaliku koha näidetena avalikud teed ja supelrannad, väljakud, pargid, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned ning kaubandus- ja teenindushooned (vt lk 85). Korrakaitseseaduse vastuvõtmise ajal
2. veebruaril 2011 (jõustus
3. juulil 2014) oli sotsiaalmeedia ehk some kasutamine juba laialdaselt levinud. Sellele vaatamata ei pidanud seadusandja siis (ega ole pidanud ka edaspidi) vajalikuks laiendada avaliku koha mõistet virtuaalsele keskkonnale. Seetõttu annaks some käsitamine avaliku kohana

§-le 262 põhjendamatult avara sisu. Nii võiks nt koduses keskkonnas toime pandud kehaline väärkohtlemine (

§ 121

) saada avaliku korra raske rikkumise (

§ 263) tunnused ainuüksi seetõttu, et sellest on somes avaldatud video.

Karistusnormi kohaldamisala niisugune laiendamine ei oleks kooskõlas seadusandja tahtega ega karistusõiguse määratletuse põhimõttega (RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p 12). 2

§-de 262 ja 263 tähenduses (vt ka RKKK 09.03.2023, 4-22-3610/16, p 10). Kui seadusandja soovib võrdsustada some keskkonda avaliku kohaga, tuleb see seaduses sõnaselgelt sätestada. Vastavasisulise regulatsiooni puudumine ei õigusta karistusõiguse laiendavat tõlgendust käsitamaks somet avaliku kohana. 11. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ei täida

§ 262lg 1 objektiivset koosseisu, kuna see ei ole toime pandud avalikus kohas. Tõlgendades Kor

S §-s 54 sätestatud avaliku koha mõistet liiga laialt, kohaldasid kohtuväline menetleja ja maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Väärteomenetlus tuleb lõpetada.

1. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab kolleegium kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kuivõrd kassatsioon rahuldatakse käesoleva otsuse p-des 7–12 nimetatud põhjusel, ei käsitle kolleegium kassaatori teisi väiteid.
4. Kaitsja palus maakohtul hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale kaebuse esitamise ja maakohtu menetluses osalemise eest makstud 3361 eurot 10 senti. Taotluse kohaselt oli kaitsja ühe töötunni hind 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse osutamiseks kulus 14 tundi 30 minutit. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks toimingute niivõrd suurt ajakulu. Mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, loeb kolleegium 1600 eurot (sh käibemaks).
5. Kassatsioonimenetluse kuluna palub kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule 5 tunni 30 minuti ulatuses õigusteenuse osutamise eest 1295 eurot 80 senti. Arvestades, et kassatsioon põhineb varasemal kaitsepositsioonil, loeb kolleegium mõistliku suurusega tasuks 400 eurot (sh käibemaks). See summa tuleb riigilt VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3