KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5744 Kohtuasi Vilms

) § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetluse. 1.2. Kaebuse esitaja leiab, et kuna X ei ole tõendanud, et tal oli 06.03.2024 täitmisavalduse esitamisel sissenõudja esindamise õigus (

§ 23

lg 5) ja avaldusele ei olnud lisatud korteriühistu kehtivat majanduskava, ei saanud kohtutäitur täitemenetlust alustada.

§ 23

lg 4⁴ kohaselt, kui korteriühistu soovib sissenõude pööramist korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv majanduskava. 1.3. Eelnevat arvestades ei olnud kohtutäituri tegevus seaduslik ning täitemenetlus algatati põhjendamatult. Kohtutäitur arestis võlgniku konto ning seadis võlgniku korterile keelumärke ilma õigusliku aluseta. Kuigi kohtutäitur lõpetas täitemenetluse seoses nõude tasumisega (

§ 48

lg 1 p 3), oleks pidanud ta lõpetama täitemenetluse selle põhjendamatu alustamise tõttu (

§ 48lg 1 p 7).

Kohtutäituri seisukoht 2 2-24-5744

1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur selgitas, et täiteasjas nr 027/2024/398 on täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-108126 ja sissenõudja Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (sissenõudja) avaldus. 01.03.2024 tasus võlgnik kohtutäiturile esialgse võla. 06.03.2024 esitas sissenõudja kohtutäiturile uue täitmisavalduse (viivisenõude täitmine samas asjas), mille kohtutäitur edastas samal päeval võlgnikule. 07.03.2024 saatis sissenõudja kohtutäiturile sissenõudja juhatuse liikme digiallkirjastatud täitmisavaldused. 17.03.2024 saatis sissenõudja esindaja kohtutäiturile Xle 14.11.2020 väljastatud korteriühistu esindusõigust tõendava volikirja. Kohtutäitur leidis, et täitmisavaldust ei pea esitama sissenõudja seaduslik esindaja. Täitemenetluses kohalduvad kõik samad esindusõiguse põhimõtted, mis kehtivad teistes tsiviilõiguslikes suhetes. Kohtutäitur selgitas, et kuna täitedokumendist nähtus, et kohtumenetluses esindas X sissenõudjat, siis oli X esindusõigus kohtutäiturile usutav. 2.
2. Kohtutäitur esitas võlgnikule kuuluvalt kinnistult (registriosa nr 24452201) keelumärke kustutamise avalduse 15.04.2024 ning keelumärge kustutati selle avalduse alusel 22.04.
3. Seega on võlgnikule kuuluv vara arestist vabastatud. Avaldust esitades pidi võlgnik teadma, et kohtutäitur on võlgniku kaebused rahuldanud ning vara arestist vabastanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 14.06.2024 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 01.04.2024 otsuse peale rahuldamata ja avaldaja taotlused täitemenetlus lõpetada ning võlgniku vara aresti alt vabastada läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid määras, et määrab need kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 177 lg 2). 3.
5. Maakohus selgitas, et

§ 217

lg 7 kohaselt on kohtu pädevuses kohtutäituri kohustamine kaebust uuesti läbi vaatama ja uut otsust tegema.

217 ja 218 ei võimalda kohtul teha kaebuse lahendamisel uut otsust täitemenetluse lõpetamise ja vara aresti alt vabastamise kohta. Seetõttu jätab kohus kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja vara aresti alt vabastamise taotluste osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur otsustas 01.04.2024 otsusega vara aresti alt vabastada ja seda on ka tehtud. Seega on võlgniku vara aresti alt vabastamise taotlus TsMS § 423 lg 2 p 1 mõttes perspektiivitu. 3.2. Kohtueelses menetluses (08.03.2024 ning 12.03.2024) tegi avaldaja kohtutäiturile etteheiteid põhinõude ja viivise nõude kohta ning vaidlustas sissenõudja nimel täitemenetluse algatamise avalduse esitanud X esindusõigust. Maakohtule 11.04.2024 esitatud kaebuses on avaldaja jäänud üksnes X esindusõiguse puudumise vastuväite juurde ning esitanud uue väite, mille kohaselt rikuti täitmisavalduse esitamisel korteriühistu kehtiva majanduskava esitamise nõuet (

§ 23

lg-s 4⁴).

§ 217

ja 218 näevad kohtutäituri otsusele kaebuse esitamisel ette kohtueelse menetluse. Seega kontrollis maakohus kohtutäituri 01.04.2024 otsuse seaduslikkust üksnes kohtutäiturile esitatud kaebusest lähtudes ning maakohtule esitatud kaebuse väiteid ja nõude piire arvestades.

§ 23

lg 4⁴ tingimuse täitmata jätmise osas ei ole avaldaja enne kohtusse pöördumist kohtutäiturile kaebust esitanud. Seega jättis maakohus avaldaja majanduskava esitamata jätmist puudutava väite tähelepanuta. 3 2-24-5744 3.3. Maakohus leidis, et kaebuse piire arvestades on kaebuse lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas kohtutäituril oli 01.04.2024 otsust tehes õigus täitemenetlus lõpetada

§ 48

lg 1 p 3 alusel olukorras, kus täitmisavaldusele ei olnud lisatud esindaja volitust tõendavat dokumenti (

§ 23lg 5).

Kaebuse esitaja hinnangul oleks kohtutäitur pidanud lõpetama menetluse

§ 48

lg 1 p 7 alusel põhjendusega, et kuna täitemenetluse tingimused on täitmata, tuleb täitemenetlus selle põhjendamatu alustamise tõttu lõpetada. 3.4. Maakohus leidis, et kohtutäitur küll eksis esindusõiguse eeldamisel

§ 23lg 5 sätestatu vastu.

Viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et täitmisavalduse on esitanud selleks volitust omav isik. Kuid sissenõudja edastas 17.03.2024 kohtutäiturile volikirja, millest selgub, et sissenõudja on juba enne täitmisavalduse esitamist s.o 14.11.2020 andnud Xle õiguse korteriühistu huve tähtajatult esindada. Arvestades, et Xl oli mh volitus täitmisavalduse esitamiseks, oli volituse olemasolu nõue täidetud. Maakohus leidis, et ainuüksi volituse kontrollimata jätmine ei muuda volituse olemasolu fakti. Seega ei olnud kohtutäituril alust lõpetada täitemenetlus

§ 48

lg 1 p-i 7 alusel.

§ 48

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohtutäitur menetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Kohtutäituri esitatud ja kaebuse esitaja vaidlustamata asjaolude kohaselt on nõuded täitemenetluses täidetud, mistõttu kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigesti

§ 48lg 1 p 3 alusel. 3.5. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 172 lg-te 1 ja 10 kohaselt avaldaja kanda, kuna lahend tehti tema kahjuks. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama ning uut otsust tegema. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline ning arusaamatu. X esitas volitusi omamata täitmisavalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse jättes täitemenetluse algatamise avalduse esitanud isiku tuvastamata. Kohtutäitur ei saa volituse olemasolu heauskselt eeldada. Võltsitud või tagantjärele vormistatud volikiri esitati kohtutäiturile pärast võlgniku suhtes täitetoimingute tegemist. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 alusel vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest. Kohtutäitur alustas ebaseaduslikult täitemenetlust kaebaja pangaarvete ja kinnisvara suhtes. Alusetu täitemenetluse läbiviimine riivas kaebaja omandiõigust. Olukorras, kus täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/398 alustati ilma õige isiku poolt esitatud täitmisavalduseta, ei saanud võlgnikule täitmiskulusid (kohtutäituri tasu jm) tekkida ning kohtutäitur pidi menetluse

§ 48

lg 1 p-i 7 alusel lõpetama ning tagastama võlgnikule ebaseaduslikult nõutud täitmiskulud. Menetluses ei ole tõendatud, et kohtutäitur üldse suhtles korteriühistu juhatuse liikmetega.

§ 23

lg 2 p 3 alusel esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse juhul, kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri ja sissenõudja seisukohta.
2. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 4 2-24-5744
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määruskaebuse väidete kohaselt eksis kohtutäitur praeguses asjas täitemenetlust alustades sellega, et algatas täitemenetluse isiku avalduse alusel, kelle esindusõigus oli tõendamata. Avaldaja hinnangul ei olnud Xl õigust sissenõudjat avalduse esitamisel esindada. Menetluses tagantjärele esitatud volikiri on võltsitud. Kuna täitemenetlus algatati ebaseaduslikult, siis pidi kohtutäitur selle

§ 48

lg 1 p-i 7 alusel lõpetama ning avaldajale täitemenetlusega seoses tasutu tagastama. 11. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks. Praeguses asjas lõpetas kohtutäitur menetluse õigesti

§ 48lg 1 p-i 3 alusel, kuna avaldaja tasus nõude.

Sissenõudja selgitas vastuses määruskaebusele, et esitas tagantjärele s.o 07.03.2024 oma seadusliku esindaja allkirjastatud täitmisavaldused ning lisas dokumentidele ka X esindusõigust tõendava volikirja (dtl 498). Kui sissenõudja esindajal on täitmisavalduse esitamisel esindusõigus, kuid ta esitab selle kohta dokumentaalsed tõendid pärast täitemenetluse algatamist, on täitemenetluse algatamine siiski kehtiv algusest peale.

§ 23

lg 5 ei välista esindusõiguse kohta täiendavate dokumentide esitamist, kui menetluse kestel tekib kahtlus esindusõiguse olemasolus. 12. Avaldaja väited sissenõudja esindajale Xle väljastatud volikirja võltsituse kohta on paljasõnalised. Sissenõudja on X volitusi tagantjärele kinnitanud ning üksnes asjaolu, et volikiri jäi täitmisavaldusele lisamata, ei anna see alust täitemenetlust

§ 48lg 1 p-i 7 alusel lõpetada.

1. Kuna kohtutäitur ei ole vaidlusaluses asjas täitemenetluse norme rikkunud ning täitemenetlust ebaseaduslikult algatanud, puuduvad alused kohtutäituri kohustamiseks avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus tühistamata. Menetluskulud
2. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS §-i 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei tee seda ka ringkonnakohus ning maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5