Obsah (7)

§ 397§ 173§ 172§ 400§ 1771§ 393§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. november 2025 Tsiviilasja number 2-25-6560 Tsiviilasi Kir

) § 397 lg 2). Ühinemisleping sõlmiti

1. veebruaril
2. Ühinemisotsused võeti vastu
3. märtsil
4. Osanike
5. märtsi
6. a otsused ühinemislepingu heaks kiitmise kohta ei vasta seega

§ 397lõikele 2.

Osanikud oleksid saanud võtta need otsused vastu alles

1. märtsil
2. Kande tegemisest tuleb äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 alusel seega keelduda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldajad paluvad määruskaebuses Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määruse tühistada ning kohustada registriosakonda tegema avaldajate poolt taotletud kanded. Kandeavalduse alusel on võimalik taotletud kandeid teha. Kandeavalduses ei ole puudusi, mis seda välistaksid. Ühinemislepingu sõlmimisel ja selle heakskiitmisel osales 100% osanikest. Osanikud kujundasid ühinemislepingu sisu. Neil ei ole vaja ühinemislepinguga tutvuda, et saada selle kohta teavet.

397 lg 2 praegusel juhul seega ei kohaldu. Isegi kui asuda seisukohale, et seaduses on imperatiivselt sätestatud kaks nädalat ooteaega enne kui võib võtta vastu otsuse ühinemislepingu heaks kiitmise kohta, siis

1. märtsil 2025 kell 9.00 oli nimetatud tähtaeg möödas. Tähtaeg hakkas kulgema lepingu sõlmimisest
2. veebruaril 2025 kell 9.
3. Otsused ei võetud vastu koosolekul. Tegemist oli ainuosanike otsusega, kellel oli õigus otsustada, kas nad on ühinemislepinguga piisavalt tutvunud. Küsitav on, kas registripidajal on pädevus otsustada osanike sellise otsuse kehtivuse üle, mille tühistamist tuleb osanikel kohtu kaudu nõuda. Kohtunikuabi jättis tähelepanuta

§ 173

lg 6, mis võimaldab osanikel võtta vastu otsuseid, järgimata §-s 170, § 171 lõigetes 4–6, §-s 172 ning § 173 lõigetes 1 – 41 sätestatut. See tähendab, et otsuse tegemisel on lubatud rikkuda seaduses sätestatud korda, kui otsuse teeb ainuosanik. Kohtunikuabi jättis tähelepanuta

§ 172

, mille järgi on võimalik osaühingu õigusvastaseid otsuseid hiljem heaks kiita või muuta nõuetekohaseks. Avaldajatele ei antud selleks võimalust. 2 Kohtunikuabi rikkus TsMS § 438 lõiget 1 ning jättis avaldaja I juhatuse liikmena Anna-Liisa Blaubrüki põhjendamatult äriregistrisse kandmata. Juhatuse liikme äriregistrisse kandmine ei ole seotud avaldajate ühinemiskande tegemisega.

1. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
2. Tartu Maakohus ei pidanud määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ning lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja registriosakonnale avaldajate kandeavalduse alusel kannete tegemise otsustamiseks tagasi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Registripidaja saab ÄRS § 41 lg 1 esimese lause järgi kande tegemisest keelduda, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele (ÄRS § 41 lg 1 teine lause).
5. Avaldajad paluvad äriregistrisse teha endi ühinemiskande. Avaldaja lisasid

§ 400lg 1 p 2 alusel kandeavaldusele avaldajate osanike poolt 7.

märtsil 2025 vastu võetud ühinemisotsused, millega kummagi avaldaja ainuosanik kiitis avaldajate vahel 21. veebruaril 2025 sõlmitud ühinemislepingu heaks (dtl 53, 70). Kohtunikuabi hinnangul rikuti ühinemisotsuste vastuvõtmisel seaduses selleks ettenähtud korda, s.o

§ 397lõiget 2, mistõttu ühinemisotsus ei vasta ÄRS § 41 lg 1 mõttes seaduse nõuetele.

9. Ringkonnkohus nõustub kohtunikuabiga, et ühinemisotsuste vastuvõtmisel rikuti selleks

§ 397lõikes 2 sätestatud korda.

Samas ei anna see rikkumine praegusel juhul alust ühinemiskande tegemisest keeldumiseks. Ringkonnakohus põhjendab seisukohta järgmiselt. 9.

1. Ühinemisleping sõlmiti
2. veebruari
3. Selle sõlmisid avaldaja I esindajana avaldaja I juhatuse liige ja ainuosanik Priit Kiidron ja avaldaja II esindajana avaldaja II juhatuse liige ja ainuosanik Anna-Liisa Blaubrük (dtl 58 jj). Avaldaja osanikud said avaldajate vahel sõlmitud ühinemislepingu sisuga seega tutvuda alates selle sõlmimisest, s.o
4. veebruarist 2025.

§ 397

lg 2 järgi tuleb osanikele anda vähemalt kaks nädalat ühinemislepinguga tutvumiseks enne, kui osanikud saavad otsustada ühinemislepingu heakskiitmise üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 5 järgi saabub nädalates arvutatav tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 137 lg 1). Osanikele tuli seega anda ühinemislepinguga tutvumiseks aega kuni 7. märtsi 2025 kella 24.00-ni. Kuivõrd osanikud võtsid ühinemisotsuse vastu juba 7. märtsil 2025, s.o ajal, mil osanikel oleks pidanud olema

§ 397

lg 2 järgi veel võimalik ühinemislepinguga tutvuda, rikuti ühinemisotsuse vastuvõtmisel selleks

§ 397lõikes 2 sätestatud korda.

9.2. Samas see rikkumine ringkonnakohtu arvates ei tähenda, et ühinemisotsuse alusel ei saa ühinemiskannet teha.

§ 397lg 2 näeb ette osanike otsuse tegemise korra.

Selle rikkumine on

§ 1771lg 1 järgi osanike otsuse tühisuse aluseks.

Seda siiski üksnes juhul, kui rikkumine on oluline, kuivõrd

§ 1771

lg 1 kohaselt toob osanike otsuse tühisuse kaasa üksnes otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Kohtunikuabil on ÄRS § 41 lõikest 1 3 tulenevalt õigus kontrollida, kas ühinemisotsuse tegemisel rikuti selleks seaduses ettenähtud korda ja kas ühinemisotsus on sellest tulenevalt tühine. Tühise ühinemisotsuse alusel ei saa äriregistrisse ühinemiskannet teha, kuna tühisel ühinemisotsusel kui tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellises olukorras ei oleks järelikult täidetud

§ 400

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustus lisada ühinemise äriregistrisse kandmise avaldusele ühinemisotsus. 9.3.

§ 397

lg 2 rikkumine saab seega tuua kaasa otsuse tühisuse ja seeläbi välistada otsuse alusel registrisse kannete tegemise üksnes tingimusel, et see rikkumine on oluline.

§ 397

lõikes 2 sätestatud kahenädalase ühinemislepinguga tutvumise eesmärk on anda osanikele või aktsionäridele teavet, et nad saaksid ühinemisotsuse vastuvõtmisel informeeritult ja kaalutletult hääletada (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 2291). Tegemist on seega normiga, mis kaitseb osaühingu osanike osalemisõigust osaühingu otsuste tegemisel.

§ 397

lg 2 rikkumist saab seega pidada oluliseks ennekõike juhul, kui selle tulemusena kitsendati oluliselt osanike või aktsionäride võimalusi ühinemisotsuse vastuvõtmisel informeeritult ja kaalutletult hääletada, s.o osanike osalemisõigust. 9.

1. Käesolevas asjas sõlmisid
2. veebruaril 2025 ühinemislepingu avaldaja I nimel tema juhatuse liige, kes oli samal ajal avaldaja I ainuosanik, ning avaldaja II nimel tema juhatuse liige, kes oli samal ajal avaldaja II ainuosanik. Avaldajate ainuosanikud kujundasid endi kinnitusel ühinemislepingu sisu (dtl 47). Nad olid ühinemislepingu sõlmimise ajaks selle sisu ja tingimustega seega kursis. Mõlema avaldaja ainuosanikud andsid nõusoleku, et audiitori kontrolli ei teostata ja ühinemisaruannet ei koostada (dtl 53, 70). Ühinemisaruande ja audiitori aruande koostamine ei olnud

§ 393

lg 2 ja 394 lg 2 järgi järelikult vajalik ning nendega tutvumise võimaldamist ei olnud seega vaja tagada. Avaldajate osanikud võtsid ühinemisotsused vastu

§ 397lg 2 sätestatud tutvumisaja viimasel päeval.

Ringkonnakohus leiab eelnevaid asjaolusid kogumis arvestades, et praegusel juhul ei kitsendanud

§ 397

lg 2 rikkumine oluliselt avaldajate osanike võimalusi hääletada ühinemisotsuse vastuvõtmisel informeeritult ja kaalutletult, s.o nende osalemisõigust.

§ 397

lg 2 rikkumine ei ole käesolevas asjas seega oluline ega too seetõttu

§ 177

1 lg 1 alusel kaasa avaldajate osanike ühinemisotsuste tühisust ega välista äriregistrisse avaldajate ühinemise kohta kande tegemist. 10. Eelmärgitut arvestades jättis kohtunikuabi

§ 397lg 2 rikkumisele tuginedes avaldajate ühinemiskande põhjendamatult tegemata.

Kohtunikuabi määrus tuleb seetõttu tühistada. Avaldajate taotletud kannete tegemise võimalikkus sõltub lisaks ühinemisotsuste kehtivusele ka sellest, kas kandeavaldusele on lisatud kõik seaduses sätestatud dokumendid (vt nt

§ 400) ja kas need vastavad seaduse nõuetele.

Kande tegemine on ÄRS § 41 lg 1 alusel registripidaja otsustada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja registriosakonnale avaldajate kandeavalduse alusel kannete tegemise otsustamiseks seega tagasi, mitte ei kohusta registripidajat avaldajate taotletud kandeid tegema. Registripidajal tuleb muuhulgas otsustada avaldaja I juhatuse liikme kohta kande tegemine. 11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldajate endi kanda. Avaldajatel on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus kohtule, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4). Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5