Obsah (6)

§ 233§ 238§ 414§ 180§ 175§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. mai 2025. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5382 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Me

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Gheorghe Sinigur Kar

S § 422 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Gheorghe Sinigurile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõista Gheorghe Sinigurile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 414

lg 1 alusel saata Gheorge Sinigurile kohtuotsuse jõustumisel teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestada vangistuse kandmise algust Gheorghe Siniguri kinnipidamiskohta saabumisest. 2.

§ 180

lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest riigi kanda, s.o ekspertiisikuludest 466,50 eurot, kaitsjatasust 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Gheorghe Sinigurilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikuludest 466,50 eurot, kaitsjatasust 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Gheorghe Siniguril on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1749,54 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 145,79 eurot ja viimasel 12. kuul 145,85 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99925700015517 ning selgituse “Gheorghe Sinigur, otsus nr 1-24-5382, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta DVD ja CD plaadid (kokku 2 tükki) neile salvestatuga kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus Gheorghe Siniguri süüdistatakse selles, et tema 02.12.2021.a kella 21.30 paiku Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vorbuse külas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 171-km-l juhtis veoautot Scania reg nr XXX koos haagisega Schmitz reg XXX, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (sõites 70 km/h, lubatud 50km/h mõjualas) ja ei arvestanud ilmastikutingimusi ega teeolusid (pime aeg, lumesadu-ja tuisk, lumine ning jäätunud tee). Selle tagajärjel kaotas veoauto haagis haarduvuse sõiduteega ja sattus külglibisemisse ning paiskus koos veoautoga paremale küljele vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Volvo XC90 reg nr XXX, mida juhtis L. J. Z.. Kokkupõrke tagajärjel sai sõiduauto tagaistmel istunud C. M.-C. B. järgmised vigastused: aju difuusne vigastus, lülisamba kaelaosa kinnine hulgimurd (5, 6, 7 kaelalüli ristijätkete murd ja 7 kaelalüli ogajätke murd); 1, 2, 3 rinnalüli ogajätkete murd; paremal 1-6 roide kinnine murd; paremal kinnine rangluumurd; parema
2. kämblaluu ja vasaku lodiluu murd; parema käe
3. sõrm traumaatiline amputatsioon; alumise õõnesveeni tromboos (ultraheli); traumaatiline 2 mõlemapoolne õhkrind; mõlemapoolne kopsupõrutus; haav parema silma välisnurgas. Vigastuste tüsistusena tekkisid mõlemapoolne kopsupõletik ja äge põiepõletik s.o tervisekahjustuse, mis on eluohtlik. Sõiduauto kõrvalistmel istunud T. S. sai järgmised vigastused: peaaju osaline purustus ajupõhimikuarterite ning kõvakelme rebenditega, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, koljupõhimiku killunenud murrud mõlemal pool eesmises ja keskmises koljuaugus, joonmurd tagumises koljuaugus, killunenud sisserõhutusmurd paremal pool otsmiku-oimuluupiirkonnas, joonmurrud paremal oimuluul, kiiruluudel ja kuklaluul, sagitaalõmbluse lahtiminek; verevalumid oimulihastes ja kõõlustanul; parema silmakoopa seinte, ninaluude ja vasaku sarnakaare murrud, üla- ja alalõualuu lahtised murrud rebimishaavadega suuõõne limaskestal murdude piirkonnas; nahamarrastused-kriimustused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad peapiirkonnas; verevalumid kopsukelmel ja -koes ja südamepaunal, maksa parema sagara rebendid; parema II-V roide murrud ning parema abaluu õlanuki murd verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes; parema põlvekedra lahtine murd põrutus_rebimishaavaga samas piirkonnas, põlvekedrasideme osaline rebend, nahakriimustused paremal puusal; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel, milliste vigastuste tagajärjel ta suri. Oma tegevusega rikkus Gheorghe Sinigur liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb sõita sõiduteel sõiduraja piirides; § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust; § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellise tegevusega pani Gheorghe Sinigur toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega tekitati ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus ja inimese surm.
4. Prokurör pidas süüdistust tõendatuks ja palus G. Siniguri KarS § 422 lg 1 järgi süüdi tunnistada, karistades teda 3-aastase vangistusega. Sellest arvata maha 1/3 ning jätta kandmisele kuuluv 2-aastane vangistus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4aastase katseajaga. Menetluskulud mõista välja süüdistatavalt, võimaldades tal neid ositi tasuda 1 aasta jooksul.
5. Kaitsja asus kokkuvõtlikult seisukohale, et nii G. Sinigur kui ka Volvo juht ületasid lubatud sõidukiirust ega arvestanud piisavalt ilmastiku- ega teeoludega. Lisaks tegi Volvo juht valearvestuse rekka liikumise osas, kuivõrd arvas, et see pöörab. Saades aru, et see nii ei ole, oli juba hilja. Kui mõlemad juhid oleksid liiklusnõudeid järginud, oleks olnud ilmselt võimalik sellist õnnetust vältida või oleksid tagajärjed olnud väiksemad. Seega on põhjust kahelda, kas G. Siniguri käitumise tagajärjel sai üks inimene surma ja teine sai eluohtlikke vigastusi. Juhul, kui kohus kaitsjaga ei nõustu ja leiab, et G. Sinigur pani toime KarS § 422 lg- 3 le 1 vastava teo, võiks karistuseks olla tingimisi vangistus. Lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud – G. Sinigur ei ole enne ega pärast sündmust liiklusrikkumisi toime pannud. Menetluskuludest võiks osa jätta riigi kanda ning anda ülejäänud osas G. Sinigurile võimaluse tasuda neid ositi aasta jooksul.
6. G. Sinigurile oli süüdistus arusaadav. Ta ei tunnista end inimese surmas süüdi. Ta ületas kiirust, aga ei tunnetanud seda siis. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus hindab G. Sinigurile esitatud süüdistuse põhjendatust (I), mõistab talle karistuse (II), otsustab menetluskulude hüvitamise ning asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed (III). I
8. KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu täidab muude alternatiivide kõrval, kui mootorsõiduki juht rikub liiklus- või käitumisnõudeid, tekitades sellega ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustades inimese surma.
9. Nagu nähtus, oli süüdistatav kohtulikul uurimisel seisukohal, et ta ei saa end inimese surmas süüdi tunnistada. Sellisel seisukohal oli ta ka kohtueelses menetluses. Lisaks ülekuulamistel õnnetuse toimumise kirjeldamisele (I kd, tl 140-144, 145-149) avaldas ta (I kd, tl 145-149), et jäätunud tee oli süüdi, et õnnetus juhtus. Teab, et see õnnetus oli väga suur tragöödia, inimese surm on kohutav, kuid see ei olnud tema süü. Õnnetus ei juhtunud tema juhtimisstiili tõttu. Kohus on, erinevalt süüdistatavast, seisukohal, et kohtu käsutuses olev tõendikogum kinnitab G. Siniguri süüdistuse põhjendatust.
10. Kannatanu C. M.-C. B. (I kd, tl 74-78) ja tunnistaja L. J. Z. (I kd, tl 93-97) ütlustest selgub, et nad sõitsid sõidukiga Volvo XC90 Tartust Tallinnasse. Sõidukit juhtis L., paremal kõrvalistmel oli T. ja C. M.-C. B. oli tagaistmel. Erinevalt kannatanust C. M.-C. B., kelle sõnul toimus õnnetus maanteel ja ta mäletab üksnes punast värvi ja kiirust, kirjeldas Volvo XC90 roolis olnud L. J. Z., et 02.12.2021 oli teel ehitus ja ta pidurdas, kui nägi kiiruse alandamist nõudvat liiklusmärki. Järgmisena pööras veok tema sõiduritta ja ta arvas, et see jõuab pöörde lõpetada. Siis sai aru, et veok ei pööra, vaid libises nende suunas diagonaalselt. See oli kõik millisekundi jooksul. Kokkupõrke toimumisel oli veoauto üle tee risti ja ta arvab, et sõitis otsa selle taga olnud haagisele – veoauto oli teelt libisenud, haagis oli jäänud teele ja ta sõitis sinna otsa. Kokkupõrge oli haagise tagaosaga. Ta pidurdas kogu aja.
11. Süüdistatav G. Sinigur hakkas 02.12.2021 kella 19 ajal sõitma Tallinnast Tartusse. Umbes 10 kilomeetrit enne Tartut läbis ta tee-ehituse ala ja kui väljus sealt, jõudis sirgele teelõigule, sai ta aru, et on sattunud kiilasjääga alale. Tundes, et ta hakkab auto juhtimise üle kontrolli kaotama, hakkas ta pidurdama, kuid libises üle vastassuuna vasakule poole kraavi. Auto paiskus paremale küljele kraavi. Pärast nägi ta paremal pool tee ääres Volvot ja arvab, et see sõitis vastu haagise tagaosa. Ta ei oska öelda, millal see vastu haagist sõitis – ta ei näinud ega tundnud midagi. Ei oska öelda, kas tema auto läks ümber Volvo otsasõidu tõttu või mitte, aga arvab, et auto paiskus ümber, kuna tee oli libe (I kd, tl 140-144). Kui ta oleks ka teisi liiklejaid näinud, ei oleks ta suutnud midagi muuta (I kd, tl 145-149).
12. Tunnistajad J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) jõudsid 02.12.2021 4 sündmuspaika pärast õnnetuse toimumist. J. K. nägi Tallinnast Tartusse sõites ümbersõiduteel tulesid, mis võisid olla reka omad ja pärast seda, eeldab, et nägi reka vasakule minevaid tulesid. Teetööde risti jõudes nägi ta enda ees ohutulesid ja kui keeras teele, rekat ja Volvo maasturit. K. L. aga hakkas kella 21 paiku Laeva Alexela tanklast sõitma. Võis sõita 10-14 kilomeetrit teetööde alani, läbis selle ja sai sõita võib-olla 200 meetrit, kui nägi kaugtulesid põlema panema hakates enda ees asfaldil musta stanget. Ta mahtus sellest mööda ja sai vähe maad sõita, kui nägi ees paremal pool valge teeääre joone juures Volvo maasturit. Tal on meeles, et helistas kell 21.29 häirekeskusesse ja ütles, et Tartust 5-10 kilomeetrit Tallinna poole on toimunud suur avarii. Ta ütles tema juurde tulnud mehele, et see läheks vaataks õnnetuses osalenud rekajuhti.
13. Nii L. J. Z., J. K. kui ka G. Sinigur joonistasid õnnetuse toimumise kirjeldamiseks skeemi (vastavalt I kd, tl 95,105, 143). Skeemidelt nähtuv on kooskõlas L. J. Z. kui ka G. Siniguri kirjeldusega, kuidas õnnetus toimus, ning samuti J. K. ja K. L. ütlustega sündmuskoha olustiku kohta. Lisaks on kohtu käsutuses ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga (I kd, tl 1-13). Ka sellest nähtuv on eelnevaga kooskõlas. Protokollist ja sellele lisatud skeemist nähtuvalt algas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
14. kilomeetril vaatlus kell 21.50 ja vaadatuna Tallinna poolt Tartu suunas on vasakul pool sõidutee ääres veoki teelt välja lohisemise jälgede algus ja nende lõpus vasakul pool teelt väljas parema külje peal veok Scania reg.nr. XXX koos haagisega Schmitz reg.nr. XXX. Scania esiosast 1.0 meetrit Tallinna poole on lumevallil Volvo XXX esistange koos reg. numbriga. Haagisest edasi 2.8 meetrit Tartu poole on näha paremal pool osaliselt kraavis ja esiosaga sõidutee poole sõiduk Volvo reg. nr. XXX. Volvo esiosa on 0.8 meetri kaugusel sõidutee äärt tähistavast pidevjoonest ja tagaosa 0.3 meetri võrra nihkunud Tartu poole. Sündmuskohal on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning Volvost edasi Tartu poole 16.6 meetri kaugusel on liiklusmärk 351, kiiruse piirang 90 km/h.
15. Asjas teostati ka liiklustehniline ekspertiis (I kd, tl 26-30), mille teostamiseks anti muu hulgas eksperdi käsutusse ka liiklusvahendi vaatluse protokollid (I kd, tl 14-22). Viimasest nähtuvad õnnetuses osalenud sõidukite vigastused ning märkimist väärivalt seegi, et haagise tagaosa vahel on kinni kiilunud Volvo küljepleki osa. 23.09.
16. a ekspertiisiaktis eksperdi poolt sedastatu tõendab lisaks juba käsitletule, et veoauto Scania reg.nr. XXX koos haagisega Scmitz reg.nr. XXX ja sõiduauto Volvo XC90 reg.nr. XXX kokkupõrge toimus Volvo suunavööndis, kus sõiduauto Volvo reg.nr. XXX liikus kere parema poolega külglibisemises oleva autorongi haagise Schmitz reg.nr. XXX tagaosa alla. Seejuures asus ekspert seisukohale, et toimunud kokkupõrge näitab iseenesest, et sõiduauto Volvo XC90 reg.nr. XXX juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks.
17. Juba käsitletuga on kooskõlas V. S. ütlused (I kd, tl 44-46), kinnitades kaude süüdistust. Neist tuleneb, et 02.12.2021 teatas talle koju tulnud politsei, et Tartumaal toimunud liiklusõnnetuses, kus veoauto kaotas juhitavuse, hukkus XXX T. Volvo roolis oli L. J. Z. Ta teatab, et nad sõitsid Elvas toimunud esinemiselt koju Tallinna.
18. Ka L. J. Z. kinnitas ütlustes (I kd, tl 93-97), et sai õnnetuse järgselt autos istudes aru, et T. on surnud ning taha vaadates ütles ta mitu korda C. nime, kuid ei saanud vastust. Tunnistajad J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) kinnitasid samuti, et juht oli õnnetuse järgselt teadvusel, kuid J. K. ütlustest tulenevalt oli eesistmel olev kaasreisija sellises seisundis, et ta arvas, et ta oli hetkega surnud, tagaistmel olnud reisija oli vigastatud. K. L. ütles enda sõnul aga kiirabile, et juht on teadvusel, kuid teised kaks on surnud. Süüdistatavale 5 öeldi tema autost väljasaamisel, et tema haagise vastu sõitnud autos sai inimene surma (I kd, tl 140-144).
19. Lisanduvalt eelnevale nimetas kannatanu C. M.-C B. enda ülekuulamisel (I kd, tl 7478) talle õnnetuse järgselt tekkinud vigastustena need, mis on kirjeldatud süüdistuses. Samuti on näha, et ta toimetati sündmuse järgselt Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tehti kindlaks tema vigastused (I kd, tl 47-55). Tema suhtes toimetatud ekspertiisi tulemusena vormistatud aktis (I kd, tl 58-68) on märgitud tal 02.12.2021 liiklusõnnetuse järgselt tuvastatud vigastustena aju difuusne vigastus, lülisamba kaelaosa kinnine hulgimurd (5, 6, 7 kaelalüli ristijätkete murd ja 7 kaelalüli ogajätke murd); 1, 2, 3 rinnalüli ogajätkete murd; paremal 1-6 roide kinnine murd; paremal kinnine rangluumurd; parema
20. kämblaluu ja vasaku lodiluu murd; parema käe
21. sõrm traumaatiline amputatsioon; alumise õõnesveeni tromboos (ultraheli); traumaatiline mõlemapoolne õhkrind; mõlemapoolne kopsupõrutus; haav parema silma välisnurgas. Vigastuste tüsistusena tekkisid mõlemapoolne kopsupõletik ja äge põiepõletik. Eksperdi hinnangul põhjustavad eeltoodud vigastused eluohtliku tervisekahjustuse.
22. T. S. toimetati kohtuarstlikule lahangule (I kd, tl 31- 31 pöördel) ning tema suhtes toimetati samuti ekspertiis (I kd, tl 33-43). Selle tulemusena sedastas ekspert, et tal esinesid peaaju osaline purustus ajupõhimikuarterite ning kõvakelme rebenditega, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, koljupõhimiku killunenud murrud mõlemal pool eesmises ja keskmises koljuaugus, joonmurd tagumises koljuaugus, killunenud sisserõhutusmurd paremal pool otsmiku-oimuluupiirkonnas, joonmurrud paremal oimuluul, kiiruluudel ja kuklaluul, sagitaalõmbluse lahtiminek; verevalumid oimulihastes ja kõõlustanul; parema silmakoopa seinte, ninaluude ja vasaku sarnakaare murrud, üla- ja alalõualuu lahtised murrud rebimishaavadega suuõõne limaskestal murdude piirkonnas; nahamarrastused-kriimustused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad peapiirkonnas; verevalumid kopsukelmel ja -koes ja südamepaunal, maksa parema sagara rebendid; parema II-V roide murrud ning parema abaluu õlanuki murd verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes; parema põlvekedra lahtine murd põrutus-rebimishaavaga samas piirkonnas, põlvekedrasideme osaline rebend, nahakriimustused paremal puusal; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Need vigastused põhjustasid eksperdi hinnangul T. S. eluohtliku tervisekahjustuse ning tema surma.
23. Erinevalt eelnevalt käsitletust, milles vaidlust ei olnud, on vaidlus, kas G. Sinigur vastutab toimunud liiklusõnnetuse ja selle tagajärgede eest. Nimelt, nagu juba selgus, on G. Sinigur seisukohal, et õnnestus ei olnud tema süü, ja tema kaitsja leiab, et see toimus segasüül – lisaks G. Sinigurile rikkus liiklusnõudeid ka Volvot juhtinud L. J. Z., kes valis vale sõidukiiruse, mis ei vastanud ilmastiku- ja teeoludele. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu, kuivõrd eelnevast nähtuvalt oli Volvo õnnetuse toimumisel enda suunavööndis ning lisaks puudub alus jaatamaks, et L. J. Z. oleks liiklusõnnetuse eel ületanud suurimat lubatud sõidukiirust. G. Siniguri osas on aga suurima sõidukiiruse ületamine tõendatud.
24. Nii oli sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva skeemi kohaselt liiklusõnnetuse toimumise kohas lubatud kiiruseks 50 km/h. Seejuures nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduvatelt fotodelt, et sündmuskohas olid teekate ja teeääred lumised. Viimast tõendavad ka 27.12.
25. a (I kd, tl 125) ja 03.01.
26. a vastused (I kd, tl 126-130). Neist selgub, et Kärevere teekaamera ei edastada ega salvesta videopilti, vaid teeb teepinnast teeoludest ühe foto iga 10 minuti tagant. Seejuures on teisele vastusele lisatud 02.12.2021 kell 20.55 kuni 21.35 tehtud pildid. Fotodelt on näha, et sadas ja teekate oli lumine. 6
27. Lisanduvalt eelnevale tuleneb ka kannatanu C. M.-C. B. (I kd, tl 74-78), tunnistaja L. J. Z. (I kd, tl 93-97), J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) ütlustest, et ilmastikuja teeolud olid 02.12.2021 väga rasked. Nii selgitas kannatanu, et sadas kõvasti lund ja väljas oli pime. Ta teab, et maas oli lumi ja ei olnud ohutud sõidutingimused. L. J. Z. ütluste kohaselt oli samuti väljas pime ja temperatuur oli väga külm. J. K. sõnutsi oli teel kiilasjää, lund tuiskas, aga metsavahel oli tuisku vähem. Kuna tee oli tohutult libe, sõitis ta suhteliselt aeglaselt. Ka K. L. kirjeldas, kuidas teel oli kiilasjää – ta tegi õnnetusse sattunud Volvost möödumiseks äkkliigutuse ja tema auto hakkas n-ö ujuma. Ta sai enda auto pidama Volvost alles umbes 500 meetri kaugusel. Ta peatas auto ja kui autost väljus, tundis asfaldile astudes väga suurt libedust, tee oli täiesti jääs ja oli näha, et maas on paks jääkiht. Teetööde alal sõitis ta umbes 40-50 km/h, suuremates kurvides isegi 20 km/h.
28. Tõepoolest, nagu kaitsja ka kohtuvaidluses välja tõi, on nii kannatanu (I kd, tl 74-78) kui ka tunnistaja J. K. (I kd, tl 101-105) viidanud sellele, et Volvo juht ületas, hoolimata eelkirjeldatud ilmastiku- ja teeoludest, kiirust. Kannatanu sõnutsi sõitis L. liiga kiiresti. Ohutu kiirusega selliseid kahjustusi ei teki. L. on ka varem roolis olles sõitnud liiga kiiresti. Ta ka ütles L., et ta aeglustaks, võtaks kiirust maha, aga L. sõitis samamoodi edasi. J. K. aga arvas, et Volvo kiirus pidi olema suurem (60-70 km/h), kuna vigastused olid suured, kuid Volvo on kõrgklassi maastur ja üliturvaline. Erinevalt kaitsjast ei pea kohus aga võimalikuks asuda nende eeltoodud ütluste alusel seisukohale, et Volvot juhtinud L. J. Z. ületas kiirust. Nimelt tuleb L. J. Z. enda ütlustest (I kd, tl 93-97) välja, et ta küll ei mäleta, mis kiirusega ta enne õnnetuspaika jõudmist sõitis või mis kiirus maanteel lubatud oli, kuid tavaliselt sõidab ta maanteel vastavalt kiiruse piirangule ja vastavalt teetingimustele. Ta juhib autot vastavalt seadusele. Samuti ei ole asjas ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks L. J. Z. poolt kiiruse ületamist – sh nähtub liiklusekspertiisi (I kd, tl 26-30) tulemusest, et sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel ei olnud võimalik arvutuslikult määrata.
29. Vaadates G. Siniguri ütlusi, tuleb aga esimesest ülekuulamisest välja (I kd, tl 140144), et väljas oli pime, teeolud olid talvised, tee ei olnud kuiv. Talle ei meenu, et ta oleks ületanud kiiruse piiranguid. Kui auto juhitavuse kaotas ja libisemisse läks, oli kiiruspiirang 50 km/h. Seejuures, kuigi ta kirjeldab ka auto üle kontrolli kaotamist ning libisemisse minemist, ei rääkinud ta esimesel ülekuulamisel midagi sellest, et ta oleks sellele eelnevalt ületanud kiirust või just enne juhitavuse kaotamist kiirendanud. Teisel ülekuulamisel (I kd, tl 145-149), kui tema liikumiskiirus oli juba teada, on ta aga selgitanud, lisaks sellele, et oli talvine ja teeolud lumised, et kui kitsas tee lõppes ja oli väljasõit laiale teele, võis ta kiirust ületada. Ta pani siis, kui nägi, et edasi tuleb 90 km/h piirang, kiirust juurde. Hakkas vaikselt kiirust lisama ja siis juhtus õnnetus. Kui on libe tee, siis auto iseenesest lisab kiirust juurde, kui ta kaotab kontrolli. Lisaks on kohtu käsutuses andmed G. Siniguri liikumiskiiruse kohta (I kd, tl 131-138, 139) – G. Siniguri kiirus oli liiklusõnnetuse toimumisel 70 km/h. Võttes eelnevat arvesse, on kohus seisukohal, et kahtlusteta on selge, et kuigi ilmastikuolud olid keerulised ning tee oli tõepoolest libe, kaotas G. Siniguri juhitud sõiduk juhitavuse mitte ainuüksi seetõttu, et teekate oli libe, vaid seetõttu, et ta otsustas, hoolimata tee- ja ilmastikuoludest, kiirendada, kuna ees oli teelõik, kus oli lubatud kiirus 90 km/h. Tema poolt sõiduki kiirendamine, antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamine, põhjustas aga tee- ja ilmastikuolude tõttu tal auto üle kontrolli kaotamise ning tema autorongi külglibisemisse sattumise. Külglibisemisse sattunud autorong liikus seeläbi vastassuunavööndisse, kus autorongi haagisega põrkas kokku seal liikunud Volvo maastur.
30. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelpool käsitletud tõenditega on leidnud täielikult 7 kinnitust G. Siniguri poolt mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusnõuete (LS § 14 lg 2, 16 lg 1, 45 lg 1, 50 lg 3 ja lg 3 p-de 1, 2) rikkumine. Tõendatud on, et G. Sinigur juhtis 02.12.2021 kella 21.30 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas Vorbuse külas Tallinn-TartuVõru-Luhamaa
31. kilomeetril veoautot Scania reg.nr. XXX koos haagisega Schmitz reg.nr. XXX ning, arvestamata raskeid ilmastiku- ja teeolusid, ületas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h, sõites 70 km/h. Seetõttu kaotas tema juhitud sõiduk juhitavuse ning sattus külglibisemisse. G. Siniguri poolt juhitud ja külglibisemisse läinud sõiduk liikus vastassuunavööndisse, kus selle haagise Schmitz tagumise osaga põrkas kokku sõiduauto Volvo. Kohtu hinnangul puudub kahtlus selleski, et kui G. Sinigur oleks järginud liiklusnõudeid, s.o arvestanud õnnetuse hetkel esinenud raskeid ilmastiku- ja teeolusid ning mitte ületanud lubatud suurimat sõidukiirust, poleks tema juhitud autorong külglibisemisse läinud ja vastassuunavööndisse liikunud, mistõttu ei oleks saanud enda suunavööndis liikunud Volvo selle haagisega Schmitz kokku põrgata. Ilma autorongi haagisega kokku põrkamata ei oleks aga T. S. saanud surma ega C. M.-C. B. rasket tervisekahjustust. Seega esineb G. Siniguri liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos ning ta realiseeris KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu.
32. Kuivõrd G. Sinigur avaldas eelnevalt nähtuvast, et ta võis liiklusõnnetuse toimumise eel kiirust ületada, tuleb asuda seisukohale, et ta rikkus liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Seejuures kohtu hinnangul oleks ta pidanud ette nägema, et ta võib kaotada sõiduki üle kontrolli ning põhjustada liiklusõnnetuse, mis võib tuua kaasa kas kellegi surma ja/või raskelt vigastada saamise. Ehk siis tegutses G. Sinigur koosseisulise tagajärje suhtes kohtu hinnangul vähemalt hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes.
33. Kohus ei tuvastanud G. Sinigurile etteheidetava teo puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning seega tuleb ta KarS § 422 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada. II
34. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 1 sanktsiooniks on kuni viieaastane vangistus.
35. Hinnates G. Siniguri süü suurust võtab kohus arvesse, et G. Sinigur ületas, hoolimata äärmiselt kehvadest ilmastiku- ja teeoludest, mis tingisid teiste liiklejate aeglaselt sõitmise (J. K., K. L.), autorongi juhtides oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust – sõitis 50 km/h ettenägevas alas 70 km/h. Seetõttu sai võimalikuks liiklusõnnetuse toimumine, milles üks inimene sai eluohtliku tervisekahjustuse ning teine noor inimene kaotas elu. Seejuures ei ole tuvastatav, et Volvot juhtinud L. J. Z. oleks liiklusnõudeid rikkunud. Kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus G. Siniguri süü keskmisest mõnevõrra suuremaks.
36. Kohus mõistab G. Sinigurile KarS § 422 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb seda karistust

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõista G.

Sinigurile karistuseks 2 aastat vangistust. Kohtu käsutuses olevate andmete alusel ei ole G. Siniguri karistusregistrisse 8 kantud (I kd, tl 150) ja ta ei ole enne ega ka pärast 02.12.2021 sündmust õigusrikkumisi toime pannud. Sellest hoolimata ei pea kohus võimalikuks, kasvõi osaliselt, karistust tema suhtes tingimisi täitmisele mitte pöörata, arvestades tagajärje raskust - üks noor inimene suri ning teine sai eluohtlikke vigastusi, mis oluliselt mõjutavad tema elukvaliteeti. Kohus ei ole tuvastanud toimepandud rikkumise ega ka G. Siniguri isiku puhul ka erandlikke asjaolusid 1, mis annaksid aluse KarS § 73 või § 74 kohaldamiseks. Sellisteks asjaoludeks ei saa kohtu hinnangul pidada kuriteo toimepanemisest küllaltki pika aja möödumist või seda, et G. Siniguril XXX ja XXX. Seega tuleb G. Siniguril 2-aastane vangistus kanda reaalselt ära kinnipidamiskohas ja vastavalt

§ 414

lg-s 2 sätestatule tuleb lugeda karistuse kandmise algust alates päevast, mil ta saabub vastavalt kohtust edastatud teatisele kinnipidamisasutusse karistust kandma.

1. Kohus ei pea põhjendatuks võtta G. Sinigurilt ära temal olemasolevat juhtimisõigust (I kd, tl 152). Esiteks ei ole juhtimisõiguse äravõtmine KarS § 422 lg 1 järgi süüdimõistmisel obligatoorne. Teiseks ei ole G. Sinigur eelnevast nähtuvalt ei enne ega pärast etteheidetavat liiklusõnnetuse põhjustamist uusi õigusrikkumisi toime pannud ning kolmandaks, kui ta ka oleks vahepeal rikkumisi toime pannud, peab ta käesoleva otsuse alusel kandma reaalset vangistust, mistõttu puudub oht, et ta võiks lähiajal uuesti mootorsõidukit juhtima asuda. Viimasena tuleb märkida sedagi, et juhtimisõiguse äravõtmisel ei vastaks G. Siniguri karistus kohtu hinnangul enam tuvastatud süü suurusele. III
2. Käesolevas asjas on

§ 175

lg 1 p 3 alusel menetluskuluks liiklusekspertiisi (I kd, tl 26-30) maksumus 457 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (I kd, tl 33-43) maksumus 415 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (I kd, tl 58-68) maksumus 61 eurot, s.o kokku 933 eurot. Sellele lisandub

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 658,80 eurot (IV kd, tl 55-56) ja kohtumenetluses makstud tasu 578,28 eurot, s.o kokku 1237,08 eurot.

§ 175lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha.

Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 3499,08 eurot.
3. Süüdistatava kaitsja avaldas, et G. Sinigur XXX, XXX. Seega võiks osa menetluskulusid jätta riigi kanda ning võimaldada G. Siniguri kanda jäävaid menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta jooksul. Ka süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel avaldatu on kaitsja selgitusega kooskõlas. Süüdistatava sõnul XXX, XXX. Ta saab palka XXX eurot kuus ja tal ei ole XXX, XXX.
4. Lisaks on kohtu käsutuses andmed süüdistatava sissetuleku kohta. Nii nähtub (I kd, tl 155-156), et aastal 2020 oli G. Siniguri deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot. Ehk siis oli tema keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot. G. Siniguri XXX (IV kd, tl 52) ja G. Sinigur XXX (IV kd, tl 53, 54).
5. Kohus on, arvestades menetluskulude suurust ning eelnevalt käsitletut seisukohal, et G. Sinigurile käib menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Seda enam, et käesoleva otsuse alusel peab ta kandma reaalset vangistust ja ta ei pruugi vangistuses tööle saada, et menetluskulude tasumiseks sissetulekut teenida. Seega on põhjendatud

§ 180

lg 3 alusel jätta tema menetluskuludest pool riigi kanda, s.o ekspertiisikuludest 466,50 1 Riigikohtu 20.03.2025. a otsus nr 1-23-52, p-d 22-24 9 eurot, kaitsjatasudest 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot. Kohus mõistab

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel temalt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 466,50 eurot, kaitsjatasu 618,54 eurot ja sundraha 664,50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus tal menetluskulud 1749,54 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 33. Käesolevas kriminaalasjas on DVD plaadile salvestatud kannatanu C. M.-C. B. ülekuulamine ja lisaks CD plaadile sündmuskohal tehtud fotod. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb eelnimetatud 2 plaati jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt 11.11.2025.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 10