← Eesti

3-25-2111/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2111 Haldusasi H.H kaebus Tallinna Vanglalt ja AS-lt LääneTallinna Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja H.H Vastustajad Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus H.H määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta H.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.
  7. Jõustunud ahendi arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada osas, millega halduskohus tagastas kaebuse, määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Riigi õigusabi andmata jätmise osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. H.H nõuab halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt ja AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla kahju hüvitamist. Samuti taotleb H.H riigi õigusabi korras advokaadi määramist.
  9. Tallinna Halduskohus jättis
  10. septembri
  11. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas osad kahju hüvitamise nõuded (resolutsiooni p 4). 3-25-2111 Kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindajat põhjusel, et tema majanduslik seisund ei ole paranenud ning ta ei suuda ilma esindajata kohtumenetluses edukalt osaleda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebajal on märkimisväärne kohtumenetluse kogemus. Kaebaja on siinses haldusasjas esitanud mitmeid konkreetseid nõudeid, mille menetlemist ta soovib, koos vastavate põhjendustega. Samuti on kaebajal pikaajaline halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on endaga seotud varasemates haldusasjades suutnud esitada taotlusi, määruskaebuseid, apellatsioon- ja kassatsioonkaebuseid ilma esindaja olemasoluta. Kaebaja nõuab ennekõike mittevaralise kahju eest hüvitist. Seetõttu peab ta olema suuteline selgitama faktilist olukorda, mis talle väidetavalt kahju tekitas. Praegusel juhul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist. Kaebaja soovib
  12. juuni
  13. a avalduses 5500 euro suuruse kahju hüvitamist seoses tema õigusvastase filmimisega videokaameraga nelja aasta jooksul. Kaebaja soovib kaebuse täienduses nii AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla kui ka Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist 32 050 euro ulatuses seonduvalt
  14. juuni –
  15. juuni 2025 aset leidnud sündmustega. Tallinna Vangla on kohtule selgitanud, et nende sündmustega seoses ei ole kaebaja esitanud vanglale pöördumisi ega kahju hüvitamise taotlusi. Seega ei saa kaebajal olla läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ei filmimise ega Tallinna Vanglalt 32 050 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes
  16. juuni 2025 –
  17. juuni 2025 aset leidnud sündmustega seoses. Kuivõrd kaebajal on vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebaja kahju hüvitamise kaebus seonduvalt tema filmimisega tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  18. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus ei arvestanud riigi õigusabi andmata jätmisel asjaoluga, et kaebajal võib haiguse tõttu esineda mälu ja teksti kombineerimise vigu. Kohtul tuleb vanglalt välja nõuda kõik kahjunõuded (50 000 eurot), mis on vanglale esitatud. Advokaat saaks seda kõike kiiremini teha. Kohus ei täida kaitsja ülesandeid. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja selgitab määruskaebuses AS-lt Lääne Tallinna Keskhaiglalt 8000 euro suuruse hüvitise nõudmise asjaolusid. Samuti selgitab ta 50 000 euro suuruse hüvitise nõudmise asjaolusid, sh selgitab nõude õiguslikku alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Määruskaebusest nähtub kaebaja tahe vaidlustada halduskohtu määrust osas, millega halduskohus keeldus kaebajale riigi õigusabi korras advokaati määramast ning tagastas kaebaja osad kahju hüvitamise nõuded (s.o halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4).
  20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel tuli kaebajale riigi kulul esindaja määramisest keelduda. Arvestades kaebaja varasemat kohtumenetluse 2

(3)3-25-2111 kogemust ja praeguses asjas esitatud menetlusdokumente, sh nendes kirja pandut, siis on halduskohus nende asjaolude alusel õigesti järeldanud, et kaebaja on võimeline ise kohtule esitama kahju hüvitamise nõudmiseks vajalikud asjaolud. See tähendab kirjeldama neid olukordi, millega on talle kahju tekitatud. Vangla nende tingimuste ja konkreetse meditsiiniteenuse osutamise kohtule kirjeldamine ei eelda praeguses asjas advokaadi abi. Kohtule esitatud mitmed asjaolud ja avaldused ei võimalda järeldada, et kaebaja väidetav haigus takistaks tal ise kohtule vajalikku kirjeldamast.
  1. Kui vanglaga seotud kahju hüvitamise nõude osas on kohtueelne menetlus läbimata, siis ei saa kohus kaebust menetleda (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4; VangS § 11 lg 8). Halduskohus on õigesti järeldanud, et kohustusliku filmimisega seotud 8000 euro ja
  2. juuni –
  3. juuni 2025 aset leidnud sündmustega seotud 32 050 euro suuruse kahju hüvitamise nõuete osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vastustaja toob
  4. augusti
  5. a vastuses välja, et kaebaja esitas
  6. a-l vanglale kolm kahju hüvitamise taotlust, neist kaks seonduvad tema lukustatud kambris hoidmisega ning neid nõudeid vangla alles menetleb. Vastustaja lisab, et kahju hüvitamise taotlust
  7. juuni –
  8. juuni
  9. a kuupäevi kirjeldavas osas pole kaebaja vanglale esitanud. Samuti pole kohustuslik kohtueelne menetlus täielikult läbitud nõude osas, mis on esitatud seoses videokaameraga filmimisega nelja aasta jooksul.
  10. Kaebaja taotlused riigilõivust vabastamise küsimuses tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei seondu vaidlustatud halduskohtu määrusega. Neid küsimusi pole halduskohus vaidlustatud määrusega lahendanud.
  11. Kaebaja on määruskaebuses väljendanud tahet kuulutada istung kinniseks ja avaldada ainult lahendi resolutsioon. Ringkonnakohus ei korralda määruskaebemenetluses istungit, mistõttu pole vajalik istungi kinniseks kuulutamise taotlust lahendada. Esimese astme kohtu menetluse osaliselt või täielikult kinniseks kuulutamise otsustab halduskohus. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb jõustunud lahend avaldada selliselt, et need ei sisalda teda identifitseerida võimaldavaid andmeid (HKMS § 175 lg 4).
  12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.