) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot Menetlusalune isik / kaebuse esitaja Prit Piirsalu (isikukood: 38102026518; elukoht:XXX ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht Pargi tn 1, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: louna@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: 1. Rahuldada Prit Piirsalu kaebus osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. augusti 2025.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2840,25,001209 Prit Piirsalu karistamises
lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot osaliselt, s.o karistusmäära osas. 2. Teha väärteoasjas uus otsus ja karistada Prit Piirsalu
Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 05.08.2025.a. kiirmenetluse otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
lg 1 p 1 järgi ning kvalifitseerimisega
Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt juhtis mootorsõidukit kiirusega 126 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas, et isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse rikkumise eest. Kergendava ja raskendavad asjaolud menetleja arvates puuduvad. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused. Menetlusalune isik Prit Piirsalu kaebuse esitajana on esitanud Tartu Maakohtule väärteomenetluses kaebuse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.2025 otsusele. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et politseipatrull sõitis talle vastu sel hetkel, kui ta teostas möödasõitu lubatud sõidukiirusest oluliselt aeglasemalt sõitvast sõidukist. Kaebuse esitaja kahetseb enda poolt toime pandud kiiruse ületamist, kuid selgitab, et antud olukorras oli kiiruse ületamine vältimatu, kuna tema ees sõitis pikalt teine auto, mille juht kasutas ohtlikke ja arusaamatuid sõiduvõtteid ning sõitis oluliselt alla lubatud sõidukiiruse. Eessõitev auto kiirendas ja aeglustas pidevalt hoolimata olematust liiklusest ning kaebuse esitaja poolt kiiruse ületamise hetkel jätkas juht sama sõidustiili, sõites ca 75 km/h ja kaebuse esitaja nähes, et ees pikk sirge ja tühi lõik, otsustas enda ohutuse tagamiseks sõidukist kiiresti mööduda. Möödasõidu sooritamine sellel teelõigul oli ohutu, kuna hommikuse kellaaja tõttu oli liiklemine hõre ning eesolev tee tühi. Kaebuse esitaja ei jälginud manöövri tegemise ajal spidomeetrit, kuna soovis manöövri ohutult lõpetada. Vaatamata eelnevale kahetseb esitaja toimepandud rikkumist, on teinud järeldused oma käitumisest ning hoidub tulevikus rikkumiste toimepanemisest. Kaebuse esitaja leiab, et kuna väärteoprotokolli on märgitud menetlusaluseks isikuks Priit Piirsalu, mitte aga Prit Piirsalu, siis on väärteoprotokoll koostatud olulise veaga. Kaebuse esitaja taotleb tühistada väärteoasjas nr 2840,25,001209 tehtud protokoll selle vigade tõttu (puudub protokolli koostamise täpne kellaaeg ja vale menetlusaluse isiku nimi) ja alternatiivina kohaldada
Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ei pea vajalikuks kohtuistungi pidamist ja ei soovi kaitsja kaasamist menetlusse. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses. Kohtuväline menetleja on läbi vaadanud esitatud kaebuse ja väärteoasja nr 284025001209
lg 2 tunnustel materjalid, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Prit Piirsalu kaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o määratud karistuse suuruse osas. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Prit Piirsalu juhtis 05.08.025 kella 10:48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, ImavereViljandi-Karksi-Nuia mnt 65 km mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga 2 XXX XXX kiirusega 126+/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X S.N seerianumbriga DP009654. Mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga ja viimane saab olla aluseks karistuse määramisel.
on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Antud juhul on tegemist lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 28 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja millega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitaja on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist sellega, et sooritas möödasõitu tema ees pikalt ebaühtlase sõidukiirusega liikunud sõidukist ning möödasõidu tegemise ajal kaebuse esitaja oma sõiduki spidomeetrit ei vaadanud, kuna soovis manöövri ohutult lõpetada. Kohtuväline menetleja märgib, et möödasõidu manööver ei ole kohustus, vaid võimalus aeglasemalt liikuvast sõidukist möödumiseks, kuid seejuures ei tohi ületada lubatud sõidukiirust. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav sõltumata sellest kui pikalt sõidukiirust ületatakse, s.o kas ainult hetkeliselt või kogu sõiduaja ulatuses. Seega ei muuda süüteo toimepanemise lühiajaline kestus süüdlase süüd väiksemaks. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Antud juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Prit Piirsalule on patrullpolitseiniku poolt kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuseks rahatrahv 52 trahviühikut s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Karistusregistri 30.09.2025 andmete kohaselt menetlusalusel isikul, enne käesoleva väärteoasja toimepanemist, kehtivad karistused puuduvad. Patrullpolitseinik on kiirmenetluse otsuses märkinud, et kergendavad/raskendavad asjaolud puuduvad, kuigi menetlusalune isik on väärteoasja kohta antud ütlustes väljendanud siirast kahetsust. Seega, ei ole patrullpolitseinik karistuse määramisel arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses märgituga, et kergendavaks asjaoluks oleks pidanud lugema möödasõidu tegemise ja manöövri ohutu lõpetamise. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud KarS § 57.
lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2140 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. kuni 800 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Kuivõrd menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi ning on avaldanud siirast kahetsust, siis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku Prit Piirsalu kaebus tuleb rahuldada ja vähendada 05.08.2025 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi suurust. Kohtuväline menetleja taotleb kohtult menetlusalusele isikule Prit Piirsalule
lg 2 rikkumise eest rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses s.o 320 eurot kohaldamist. Kohtuväline menetleja on nõus Prit Piirsalu kaebuse väärteoasjas nr 284025001209 lahendamisega kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 ning kohtuistungist osa võtta ei soovi.
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava
4.5. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Väärteotoimikus olevast kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud seda, et
lg 1 p 1 nõuete rikkumist, milline väärtegu on kvalifitseeritav
lg 2 järgi ja mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis 05.08.2025 kella 10.48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt 65 km mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 126+/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav
Kohus märgib, et Prit Piirsalule esitatud väärteoetteheite sisu arvestades tuleb objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuvastada asjaolu, kas ta oli kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki juht ning kas ta ületas kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul lubatud sõidukiirust. 4.6. Väärteotoimikus olevad tõenditest, esitatud kaebusest ning kohtuvälisemenetleja esitatud kirjalikust vastusest nähtuvalt kohus nendib, et kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses väärteo kohta antud ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 4.7.
p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Menetlusaluse isiku ütlustest kiirmenetluse otsuses nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle etteheidetavas väärteos - ta sõitis kiirmenetluse otsuses märgitud mootorsõidukiga 05.08.2025 Kehtnast XXX maale isale appi ja kogemata ületas kiirust ning kahetseb siiralt juhtumit. 4 Kohtuvälise menetleja otsuses on sedastatud, et P. Piirsalu juhtis mootorsõidukit tüübikoodiga M1, mida juhtides ületas lubatud sõidukiirust kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul. Ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll 05.08.2025 tõendab, et Prit Piirsalu poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiirust on mõõdetud 05.08.025 kella 10.48 ajal Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Imavere-ViljandiKarksi-Nuia mnt
lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2140 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 5.
lg 2 kontekstis jääb mõnevõrra keskmisest määrast allapoole, mis annab alust rääkida süüst, mis jääb alla keskmise. Kuid süüd suurendab see, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Prit Piirsalu teadlikult liiklusnõudeid, pannes teo toime otsese tahtlusega. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 28 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja sellise teoga pani menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Prit Piirsalu on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist sellega, et sooritas möödasõitu tema ees pikalt ebaühtlase sõidukiirusega liikunud sõidukist ning möödasõidu tegemise ajal ta oma sõiduki spidomeetrit ei vaadanud, kuna soovis manöövri ohutult lõpetada. Kohus leiab, et möödasõidu manööver ei ole kohustus, vaid võimalus aeglasemalt liikuvast sõidukist möödumiseks, kuid seejuures ei tohi ületada lubatud sõidukiirust. Kiiruse ületamine möödasõidu manöövri sooritamisel ei ole karistust kergendav asjaolu. Prit Piirsalu on enda süüd temale etteheidetava väärteo toimepanemises tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud nii kiirmenetluses otsuses kui ka esitatud kaebuses. Menetlusaluse isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna 6 (KarS § 57 lg 1 p 3). Neid Prit Piirsalu süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süü suurust tuleb lugeda mõnevõrra alla keskmise. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Prit Piirsalule tuleb süü suurusest lähtuvalt mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahvi keskmine määr
Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks vähendada kohtuvälise menetleja mõistetud rahatrahvi määra. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada Prit Piirsalu kaebus osaliselt s.o karistusmäära osas ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. augusti 2025.a. kiirmenetluse otsus Prit Piirsalu karistamises
lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot ning teha väärteoasjas uus otsus ja karistada Prit Piirsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.