lg 1 nimetab tehingud, mille sõlmimise otsustamine kuulub nõukogu pädevusse.
lg 1 p 6 järgi kuulub laenulepingu sõlmimise otsustamine nõukogu pädevusse.
lg 4 sätestab üheselt, et piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, mis tähendab, et tehingu kehtivus ei olene sellest, kas juhatusel oli nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks. Seega ei ole ka oluline, kas laenuleping väljus igapäevase majandustegevuse raamest ja kohus selles osas seisukohta ei võta. Kohtu hinnangul on nii laenuleping, käenduslepingud kui ka müügilepingud
ÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilikkuse hindamisel tuleb lähtuda poolte tegelikus t tahtest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust arvata, et pooled ei soovinud sõlmida laenulepingut. Laenulepingu sõlmimise eesmärki toetab ka asjaolu, et lepingu tagamiseks sõlmiti käenduslepingud. Tehing ei muutu näiliseks üksnes seetõtu, et tehingus kokku lepitud laenusumma on kantud üle juriidilise isiku juhatuse liikmele. Juhatuse liikmel on kohustus kasutada laenatud raha äriühingu huvides. Kui ta seda teinud ei ole, on küsimus juhatuse liikme hoolsuskohutuse rikkumises ja juhatuse liikme vastutuses, kuid see ei muuda tehingut tühiseks. Kohtu hinnangul on laenuleping kehtiv. Laenulepingu osas märgib kohus, et laenuleping ei muutu tühiseks seetõttu, et raha on üle kantud kolmandale isikule. Kohtu hinnangul võib VÕS § 76 lg 3 mõttes lepingust tulenevaid kohustusi täita ka poolte nõusolekul kolmandale isikule, käesoleval juhul makstes raha juhatuse liikme kontole. Laenuleping on sõlmitud hageja I ja kostja vahel. Laenusumma on lepingus kokkulepitult kantud hageja I juhatuse liikme kontole. Ka laenulepingut võib täita VÕS § 76 lg 3 mõttes kolmandale isikule. Käendusleping nr. FI22062023-1 lisa 4 on sõlmitud kostja ja C.Zi vahel (dtl 34). Käendusleping nr. FI26052023-2 lisa 5 on sõlmitud kostja ja Matuselahendus OÜ vahel (dtl 35). Käendusleping nr. FI26052023-3 lisa 6 on sõlmitud kostja ja hageja I vahel (dtl 36). Hagejal on võimalik vaidlustada üksnes neid lepinguid, mis on sõlmitud temaga, seega tuleb hageja nõue C.Zi ja 5 Matuselahendused Oü sõlmitud käenduslepingute tühisuse tuvastamiseks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on käendusleping, mis on sõlmitud hageja I ja kostja vahel kehtiv
Samas on lepingust ebaselge, milliste kohustust käenduslepinguga tagatakse. Käenduslepingu p 1 nimetab käendatavaks kohustuseks müügilepingust nr. FI22062023-1 tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p. 4 nimetab käendatavaks kohustuseks järelmaksuga müügilepingut. Samuti on ebaselge, kas käendaja tagab ostja või müüja kohustust, sest seda ei ole võimalik lepingu p 1 välja lugeda. Käenduslepingu ebaselgus ei muuda seda siiski tühisek, vaid need on asjaolude, mida saab välja tuua käenduskohustuse täitmisel. Lisaks tuleb märkida, et hagejad ei saa vaidlustada käenduslepingute tühisuste, kui nad ei ole ise käenduslepingu pooleks. Käendusleping FI22062023-1 lisa 4 (dtl 33) on sõlmitud kostja ja C.Zi vahel. Käendusleping nr. FI26052023-2 lisa 5 (dtl 34) on sõlmitud kostja ja Matuselahendused OÜ vahel. Käenduslepingu FI26052023-3 lisa 6 (dtl 35) on sõlmitud hageja I ja kostja vahel. Käendusleping FI26052023-4 lisa 7 (dtl 36) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Viis OÜ vahel. Käendusleping FI26052023-5 lisa 8 (dtl 37) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Neli OÜ vahel. Käendusleping FI26052023-6 lisa 9 (dtl 38) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Kuus OÜ vahel. Kostja ja hageja I vahelise müügilepingu osas, millega hageja müüs sõiduki kostjale, märgib kohus järgmist. Ei ole vaidlust, et Elektriauto Kaksi AS ei eksisteeri, on olemas Elektriauto Kaksi OÜ. Ühingu registrikood üleandmisaktil on hageja I ehk Elektriauto Kaksi OÜ oma. Müügisumma on kantud hageja I tolleaegse juhatuse liikme C.Zi kontole. Kuna sõiduki valdus anti ka tegelikult hageja I juhatuse liikme poolt kostjale, ja selle üle puudub vaidlus, siis tuleb lepingut tõlgendad nii, et lepingu sõlmisid hageja I ja kostja. Üleandmisakti tuleb pidada omandiõiguse käsutamiseks AÕS § 92 lg 1 mõttes. Järelikult läks kohtu hinnangul sõiduki omandiõigus kostjale. Kohus möönab, et järelmaksuga müügilepingut ei ole kohtule esitatud, kuid kostja selgitus, et tehing sooritati transpordiameti e-teeninduses, on eluliselt usutav. Vallasasja müügilepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, seega võib see olla sõlmitud ka suuliselt. Käesoleval juhul on tõendatud sõiduki kui vallasasja valduse üleminek üleandmisekatiga (dtl 32) ja selle alusel saab järeldada, et järelmaksuga müügileping ka sõlmiti. Kostja on esitanud hagejale I teate võlast 5.10.2023 (dtl 93-94), mis on saadetud hageja juhatuse liikmele e-postiga. Teade ei nimeta lepingu ülesütlemist, vaid annab täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja on esitanud kohtule kostja 12.11.2023 järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise teate (dtl 10). Kostja esitas ülesütlemisteate kohta postikviitungi tähitud kirja saatmise kohta. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ülesütlemisteade on hagejale saadetud. Kohus möönab, et tähitud kirja saatmine kostja poolt hagejale I ei õnnestunud. Postikviitungilt nähtub, et kiri on saadetud 05.10.2023 hagejale aadressil Kooli tee 9 Ilmatsalu. Hageja I registrijärgne aadress oli äriregistri järgi kuni 14.09.2023 Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Kooli tee 7, 61401 (dtl 76) ja alates 14.09.2023 on hageja I aadress Suur kaar 42 Tartu. Hageja I juhatuse liige vastab oma 13.11.2023 e-kirjas kostjale, et lepingu on tühised. E-kirja pealkirjaks on märgitud „lepingu ülesütlemine“ ja e-kirja manustena on märgitud „Ulesutlemisavaldus FI22062023-1 ELEKTRIAUTO RENT AS ülesütlemise avaldus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.