KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 4. oktoobril 2021. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-3249 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ning väärtegu on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

1

1. Menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile 08.07.2021 vastulause, milles märkis, et ta oli kohapeal šokis ja on seda veel endiselt. Ta tegi mootorrattaload 24-aastaselt ja on sõitnud mootorrattaga ilusa ilma korral praktiliselt iga päev. Kiiruseületus toimus möödasõidul ja kahetseb väga oma tegu. Enam ei ole väga mootorrattaga sõitnud, kuna tunneb sisimas, et tegu oli ääretult vale. Ta ei õigusta kiiruseületust. Keskmiselt sõidab nädalas umbes 300 kilomeetrit mootorrattaga ja nädal enne kiiruseületust käis Saaremaal. Ta ei istu rooli kunagi joobes peaga, ei ületa kiirust teadlikult. Sõidab palju ringi, abistab teisi liikluses. Mõistab oma rikkumist ja palub võimalust asendada B kategooria juhilubade äravõtmine kas A kategooria juhilubade peatamise või rahatrahviga. Lisaks töösõitudele peab ta ka sõidutama XXX ja aeg-ajalt XXX.
2. 23.07.2021 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasja otsuse, mille kohaselt loeti tõendatuks väärteo toimepanemine. X. X. juhtis Nõo vallas, Tartu maakonnas, Vapramäe-Elva-Kalme
3. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 147 +/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h, rikkus sellega

§ 15

lg 1 p 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna kahetsust. Kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Menetlusaluse isiku juhitud mootorratas teostas möödasõidu ristmikul ja piirkiiruse lähedase hooga. Pärast möödasõitu kiirendas menetlusalune isik oma sõidukiga väga intensiivselt Elva suunal, mis on selgelt juhi teadlik ja tahtlik valik ega sobi teeliiklusesse. Teda on juba üritatud mõjutada käesoleval aastal rahatrahviga, ent ta on jätkanud tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Isiku selgitustest ei lähtu juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja määras X. X. karistuseks

§ 227

lg 3 alusel rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot ning

§ 227lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

1. 10.08.2021 esitas X. X. Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt tunneb kaebuse esitaja, et talle on tehtud ülekohut B-kategooria lubade äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteoasjas märgiti, et ta on kiiruse ületuse eest saanud trahvi ka sel aastal veebruarikuus. Tegemist oli olukorraga Tallinnas, kui objektile sõites oli 70 km/h ala ning hoone otsimisel ei märgaud, et 70 km/h ala lõppes. Tööauto ei olnud ekraanil kiirusepiirangut registreerinud ja paraku sõitis radarisse Maksis trahvi ära, kuna ei ületa autoga kiirust tahtlikult. Antud väärteoasjas oli kiiruse ületus aga mootorrattaga, kui läks Elvasse. Kahetseb oma tegu endiselt, kuid palub võimaluse alles jätta B-kategooria juhtimisõigus ja asendada see Akategooria juhtimisõiguse piiramisega. Ta on XXX ja XXX, B-kategooria olemasolu tähendab tema jaoks ka sissetulekut. Arvestades praegust olukorda riigis, kus kõigil on tööd vähe, oleks see olukord tema jaoks eriti keeruline. Sissetuleku puudumisel poleks tal võimalik maksta ka trahvi. Kaebusele lisas X. X. fotod veebruarikuus juhitud sõidukist.
2. Tartu Maakohtu 19.08.2021.a määrusega võeti X. X. kaebus menetlusse ja saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti PPA kirjalikku seisukohta ja väärteoasja materjalide koopiaid.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 08.09.2021, milles märkis, et otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ning alus. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise või muutmise. Lisaks kontrolliti kiiruse mõõtmise protseduuri ja 2 koostatud dokumente, ei tuvastatud mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi. Kohtuväline menetleja on veendunud, et 23.07.2021 otsus koos karistuse määraga on vältimatult vajalik meede liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks. Kohtuväline menetleja on kindlal veendumusel, et menetlusalusel isikul, kellel on üks kehtiv piirkiiruse ületamise eest määratud karistus, pidanuks olema tulenevalt varasemast värskest kogemusest hoolas liikleja. Seega tuli nüüd kohaldada teiseliigilist karistust. X. X. teostas möödasõidu ja pärast seda kiirendas väga intensiivselt suure kiiruseni, mistõttu ta on oma hoiakutelt taolisi ohtlikke liiklusalaseid otsuseid vastuvõttev juht. Möödasõidu teostamise ajal liikus menetlusaluse isiku juhitud mootorrattale vastu ka teine sõiduk, teelõigul oli tõusust tingitud piiratud nähtavus ja menetlusalune isik ei kandnud muud ohutusvarustust peale motokiivri. Töökoha vajaduse osas märkis kohtuväline menetleja, et töökohana märgitud XXX puhul on juhtimisvajadus küsitab. Nimelt tegeleb äriühing XXX, mis puudutab investeeringuid erinevatesse finantsvahenditesse. Teised isikuga seotud äriühingud nagu XXX ja XXX võivad tõesti vajada vastutava isiku juhtimisõigust, kuid X. X. oli teada rikkumise toimepanemise ajal juhtimisõiguse vajalikkus. Hüpoteetiline töökoha kaotus jms ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu, nagu seda on liikumispuue. Need juhid, kes vaatamata varasematele kogemustele ikka piirkiirust ületavad, tuleb liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada, et anda rikkujale selge signaal teo keelatusest. Menetlusaluse isiku taotlus piirduda vaid A-kategooria juhtimisõiguse piiramisega pole asjakohane. Menetlusalune isik on pannud õigusrikkumisi toime ka B kategooria mootorsõidukiga, motohooaeg on samuti läbi. Kohtuvälise menetleja hinnangul üles menetlusalune isik lubatud sõidukiirust teadlikult ja tahtlikult. Palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
4. X. X märkis täiendavas seisukohas 26.09.2021, et B kategooria juhiloa olemasolu pole tema jaoks privileeg, vaid sellest sõltub tema sissetulek. Autoga sõitmine ei tähenda tema jaoks lõbusõite, vaid kaupade kohale tarnimist klientidele õigeks ajaks, kaupade transport ja tehnikavedu on see, millega ta teenib elatist. Juhi palkamine 7 päevaks nädalas eeldab kordades suuremat palgakulu kui praegune trahv. Ta XXX, elab üürikorteris. X. X. nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälisele menetlejale X. X. kaebuse koopia, selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3
8. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 12.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 13.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Vaidlus puudub selles, et 23.06.2021 kella 10.43 ajal juhtis X. X. asulavälisel teel, s.o Tartumaal, Vapramäe-Elva-kalme tee
2. kilomeetril mootorsõidukit BMW S1000RR reg. märgiga XXX. See asjaolu on tõendatud väärteo otsuses, väärteo protokollis ja kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja kiirusmõõturi videosalvestiselt. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval ning on kiiruse ületamist tunnistanud oma kaebuses ja kohtuvälisele menetlejale esitatud vastuväites.
3. Kohtuvälise menetleja 23.07.2021 otsuse kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. 23.07.2021 koostatud otsusest ja videosalvestiselt nähtub, et X. X. poolt juhitava mootorratta kiirus mõõtmisel kl 10.43 oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 147 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 5 km/h, kui liikuva sõiduki kiirus on vahemikus 136-166 km/h ning kiirusmõõtur mõõdab paigalseisvalt. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DB014017, mis seisis statsionaarselt paigal ning mootorsõiduk liikus patrullautost eemaldudes (kaugenedes). Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 142 km/h. Seega ületas X. X. lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Kohtuväline menetleja on kiiruse tuvastanud korrektselt ning arvestanud maha kiiruse laiendmääramatuse 5 km/h kiirusmõõturiga mõõdetud maksimaalselt kiiruselt (147 km/h-5km/h=lõplik tulem 142 km/h).
4. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiiruse mõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
5. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 03.06.
6. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav liikluspolitseinik Marek Mõttus on läbinud pädeva mõõtja koolituse 29.09.2011, seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama. Seade on testitud 23.06.2021 kl 06.
8. Ka videosalvestiselt nähtub, et politseiauto ees sõidab mootorratas ning selle ees auto, sõidukid pööravad Valga- Tartu maanteelt vasakule Elva suunal ning seejärel teostab mootorrattas tema ees asuvast sõidukist möödasõidu. Möödasõit algab enne kurvi ning 4 lõppeb pärast kurvi. Seejärel nähtub videopildist, et mootorrattas jätkab kiirendamist sirgel teel, tõusul kuni 147 kilomeetrini tunnis.
9. Järelikult on tõendatud, et X. X., juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 142kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, rikkus

§ 15

lg 1 p 1, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 19. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Menetlusalune isik tunnistas süüd kiiruseületamisel nii kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Tema selgitusel oli ta šokis, kiiruse ületamine toimus vaid möödasõidul. Kohtu hinnangul on asulavälisel teel 52 km/h kiirusepiirangu ületamine selgelt tajutav, seega oli tegemist tahtliku otsusega kiiruse ületamiseks. Videosalvestiselt nähtub, et X. A. kiirendas möödasõiduks ning seejärel teisest sõidukist möödumisel jätkas kiirendamist kuni 147 kilomeetrini tunnis. Seega ei ole X. X. selgitused tõesed, ta ei kiirendanud kiirusepiirangut ületavas osas möödasõidu teostamiseks, vaid jätkas kiiruse suurendamist pärast möödasõitu. Möödasõidu teostamise hetkel on kiirusmõõtur mõõtnud mootorratta kiiruseks 67 km/ h. Seejärel politseiauto peatus ning mõõtis statsionaarselt mootorratta kiiruseks kuni 147 km/h, millest tuleb maha arvestada kiiruse laiendmääramatus 5 km/h. Seega jätkas X. X. teadlikult kiiruse suurendamist kuni kiirusepiirangu ületamiseni kuni 52 km/h lubatust rohkem.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 22.

§ 227

lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik tuvastada kergendava asjaoluna X. X. väljendatud kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Ta on korduvalt väljendanud kahetsust ja tunnistanud süüd kiiruse ületamise osas. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Kohtuväline menetleja on samuti arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega, mis esitati vastulauses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et X. X. on kehtiv väärteokaristus

§ 227

lg 2 alusel (süüteo toimepanemise kuupäev 26.02.2021), karistus rahatrahv (53 trahviühikut). Seega ei olnud käesolev kiiruse ületamine tema esmakordne väärtegu, tal on varasem kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. 5

1. Kohtu hinnangul on X. X. süü üle keskmise. Tema süü suurust iseloomustab esmalt tema suhtumine teosse. Nimelt pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna tema eesmärgiks oli sooritada möödasõit ja seejärel kiirendada, seejuures kiirendas ta vähemalt 142 kilomeetrini tunnis, kuigi lubatav kiirusepiirang asulavälisel teel oli 90 km/h. Selliste manöövri tegemine on võimalik ka õiguspärasel ja ohutul viisil, mistõttu X. X. selgitused tema süü suurust ei vähenda. Kohus võtab arvesse ka teo toimepanemise asjaolusid. X. X. teostas möödasõidu kurvis, seejärel jätkas ta kiirendamist ka pärast möödasõidu sooritamist, mistõttu ei ole usutav tema seisukoht selles, et ta kiirendades möödasõidu eesmärgil ületas kiirust. Teadlikult suurendas ta kiirust jätkuvalt ka pärast möödasõidu sooritamist ning seda lausa 142 kilomeetrini tunnis. Seega ei saa lugeda tema süüd väikseks.
2. Kohtuväline menetleja on määranud X. X. karistuseks rahatrahvi 155 trahviühikut ning lisakaristusena 3 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.
3. Esmalt võtab kohus seisukoha põhikaristuse osas. Kohus, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning varasema karistuse kehtivust, peab rahatrahvi sanktsiooni määra keskmist ületavas määras sobivaks karistusmeetmeks. Kohtu hinnangul on tegemist kohase trahvi suurusega, mis täidab nii eri- kui ka üldpreventiivsed eesmärgid. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kohase suurusega. Arvestades sõidukiiruse ületamise ulatust on põhikaristuse kohaldamine üle sanktsiooni keskmise määra põhjendatud.
4. X. X. ei ole esitanud vastuväiteid põhikaristuse osas, kuid leiab, et talle määratud lisakaristus (kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole otstarbekas.
5. Seega annab kohus hinnangu ka X. X. mõistetud lisakaristuse osas. X. X. on taotlenud kohtult kohaldada lisakaristust ainult A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohus märgib esmalt, et Riigikohus on varasemalt jaatanud võimalust kohaldada isikule, kellel on mitme kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-10, p 6-7). Samas on Riigikohus rõhutanud, et juhtimisõiguse n-ö osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Seejuures tuleb nt hinnata, millise mootorsõidukiga on X. X. pannud toime varasema rikkumise, millise ulatuse ja tähtajaga lisakaristus võiks suunata isikut õiguskuulekale käitumisele. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et töökoha kaotuse vältimist tuleks üldjuhul väärteokaristuse tulemusena vältida, kuid töökoha kaotamise võimalus iseenesest ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.
7. X. X. puhul tuleb esmalt märkida, et käesoleva teo toimepanemise asjaolud ning kiiruse ületamine suures ulatuses on asjaolud, mille tõttu saab tema süüd lugeda keskmisest suuremaks. Ta tahtlikult kiirendas mootorrattaga ja ületas lubatud sõidukiirust kuni 52 km/h. Sellise käitumise tagajärjel ei saa X. X. pidada 6 eeskujulikuks liiklejaks, nagu ta on seda ise kaebuses väitnud. Lisaks tuleb arvesse võtta tema varasemat kehtivat karistust, mis on talle määratud kiirusepiirangu ületamise eest käesoleva aasta
8. veebruaril. Kohtu hinnangul on arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning varasemat väärteokaristust lisakaristuse kohaldamine X. X. põhjendatud. Talle on varasemalt määratud rahatrahv kiiruspiirangu ületamise eest, kuid see teda ei mõjutanud seaduskuulekale teele.
9. X. X. on palunud asendada mootorsõidukite juhtimisõiguse äravõtmine A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus seda põhjendatuks ei pea. X. X. on selgitanud, et ta vajab B-kategooria juhilube töö tegemiseks, kuid ei ole seda asjaolu tõendanud. X. X. on kaebuses vaid väitnud, et tal on juhiload vajalikud, et pakke klientidele toimetada ja vedada tehnikat. Lisaks on kohtuväline ka õigesti märkinud, et motohooaeg selleks aastaks on lõppemas, mistõttu vaid A kategooria juhilubade äravõtmine kolmeks kuuks ei täidaks X. X. suhtes eripreventiivset eesmärki. Liiklusreegleid korduvalt rikkunud isik tuleb liiklusest kõrvaldada ning sel peab olema ka isiku jaoks reaalne mõju ja karistuslik eesmärk. Karistus ei saagi isiku jaoks olla mugav. Arusaadavalt põhjustab juhtimisõiguse kaotus isikule liiklemisel ebamugavust. Samas rõhutab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine on piiratud üldjuhul vaid liikumispuudega isikute puhul. X. X. selliseks isikuks ei ole. Samuti võtab kohus arvesse, et varasema väärteo on X. X. toime pannud teise kategooria sõidukiga, seega on ta liikluses rikkunud reegleid nii A-kategooria kui ka teise kategooria sõidukitega. Seetõttu leiab kohus, et tema puhul ei ole põhjendatud võtta juhtimisõigus vaid ühe kategooria juhilubade piires. Kohtuväline menetleja on põhjendatult võtnud temalt lisakaristuse raames mootorsõidukite juhtimisõiguse kolmeks kuuks.
10. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. X. kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.07.2021 otsuse väärteoasjas nr 2780,21,007558 muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7