Obsah (7)

§ 206§ 162§ 175§ 637§ 405§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-127652 Kohtuasi AS Elenger Gr

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 2-23-127652 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas, hageja) esitas 11.07.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Art & Club COCO OÜ-lt (võlgnik, kostja) 3104,15 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis loeti võlgnikule kättetoimetatuks 20.07.2023 aadressil XXX. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 15.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 2375,54 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, viivise 322,83 eurot ja edasiulatuva viivise saamiseks.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja võrguettevõtja AS Gaasivõrk 30.09.2022 võrguteenuse lepingu nr L
4. Lepingu kohaselt esitab võrguettevõtja mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise kütteväärtuse (kWh/m3) arve. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik. Klient kohustub tasuma arve, sh maksud, aktsiisi ja varumakse ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks. Lepingust tulenevalt, kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas. Kostja jättis esitatud arved 2375,54 euro ulatuses tasumata. Hageja täpsustas hagi 24.04.
5. Täpsustuse kohaselt on nõude suurus 2365,95 eurot. Kostja tasus 09.03.2024 hagejale võla 2508,27 euro ulatuses. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlg 218,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ning seadusjärgses määras edasiulatuv viivis põhivõlalt selles täieliku tasumiseni 44,78 eurot. Kostja vastuväited
6. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja selgitas, et tasus võla 09.03.2024 Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus võttis 26.08.2025 otsusega vastu 28.02.2025 avalduse hageja osalise hagist loobumise kohta põhivõla 2146,98 eurot, viivise 321,29 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot ulatuses. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 218,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,59 eurot alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates otsuse tegemisest kuni võla kohase tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulud rahaselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1907 eurot (riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 1487 eurot). 2 2-23-127652 5.
8. Maakohus selgitas, et võttis 28.02.
9. a istungil vastu hageja osalise loobumise hagist (

§ 206lg 1).

Pärast hagist loobumist on kostjal hagejale tasumata põhivõlg 218,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ning seadusjärgses määras edasiulatuv viivis põhivõlalt selles täieliku tasumiseni. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg

1. Kostja jättis hagejale nelja arve alusel lepingujärgse võla tasumata. Kostja tasus 09.03.2024 hagejale 2508,27 eurot, mille hageja arvestas vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste punktile 7.
2. 2146,98 euro ulatuses põhivõla, 321,29 euro ulatuses viivise ning 40 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks. Seega jäi kostjal tasumata põhivõlg 218,97 eurot, samuti sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuv viivis põhivõlalt. 5.
3. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162

lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need

§ 175

lg 1 kohaselt rahaliselt kindlaks, hinnates iga toiminguga seotud menetluskulu eraldi. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 4046,11 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja kuni 01.01.2025 teenuseid tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates tunnihinnaga 150 eurot + käibemaks 22%). Maakohus leidis, et menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud 10 tunni 10 minuti ulatuses, mitte 23 tunni 40 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määrasid pidas maakohus põhjendatuks. Kokkuvõttes määras maakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1907 eurot (õigusabikulud 1487 eurot ning riigilõiv 420 eurot). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas 29.08.2025 menetlusdokumendi, milles andis teada, et soovib maakohtu otsuse vaidlustada ning esitab täiendava kaebuse eraldi dokumendina. Kostja leidis, et maakohtu otsus on põhjendamatu ning otsuse avaldamise tähtaega lükati korduvalt edasi. Menetluse edasine käik
2. 11.09.2025 esitas kostja riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse, selgitades, et tema majanduslik olukord ei võimalda esindajale tasuda. Ringkonnakohus jättis 23.09.2025 määrusega riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse rahuldamata.
3. Ringkonnakohus palus 23.09.
4. a määruses kostjal oma kaebust täpsustada, kohustades kostjat esitama selgelt väljendatud nõue ning tasuda vastavalt esitatud nõudele riigilõivu.
5. Kostja selgitas 24.09.2025 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses, et tasus võla, kuid sellest hoolimata mõistis maakohus temalt välja intressid ning menetluskulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ ja alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese 3 2-23-127652 lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind koos kõrvalnõuetega 3023,43 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

12. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
2. Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 208 lg 3 järgi ja tuvastanud nõude eelduseks olevad asjaolud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjaolude tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud või rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 175lg 1) menetluskulude kindlaksmääramisel.

15. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsust eelkõige osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus menetluskulude jaotamisel ja lähtus õigesti

§ 168lg-st 5.

Vastavalt nimetatud sättele kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 kohaselt kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.

1. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu seda ei tule talle tagastada.
2. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 4