← Eesti

2-24-7683/25

Obsah (9)§ 153§ 157§ 163§ 162§ 22§ 168§ 165§ 65§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Pärnu Maakohus Eve Grass 20. oktoober 2025, Kuressaare 2-24-76

§ 153lg 1 p 2) Jrk.nr . Võlausaldaja nimi, registrikood Saamata nõue eurodes Jaotis %-na 1 RAGN-SELLS AS

(10306958)10,31 0,5403 2 Kohtutäitur Tarvi Söömer 3,76 0,1968 3 AS Go3 Baltics
(10308880)11,09 0,5816 1 2-24-7683 4 Era Liisingu Inkassoteenused OÜ
(10625474)332,12 17,4091 5 OÜ GS Core
(16183586)108,83 5,7045 6 B2 Impact OÜ
(11542046)595,81 31,2314 6 B2 Impact OÜ
(11542046)132,91 6,9672 7 Aktiva Finance Group OÜ
(10746479)712,89 37,3691 Kokku 1907,71 100 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  1. Määrata pankrotihaldur Mark Uska tasuks 6682,74 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse), mis maksta välja pankrotivarast Advokaadibüroo USKA OÜ-le (registrikood 16766827, KMKR nr EE102630938), mille kaudu haldur tegutseb.
  2. Kinnitada pankrotimenetluse kulu 314 eurot.
  3. Vabastada Mark Uska U.U pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannete täitmisest.
  4. Lõpetada U.U kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ja vabastada U.U kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 17.06.
  5. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
  6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule ASJAOLUD
  7. 17.06.2024 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku U.U pankrot, algatati kohustustest vabastamise menetlus ja nimetati pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat Mark Uska. Pankrotihaldur esitas kohtule 18.09.2025 lõpparuande vastavalt

§-le 162 pankrotimenetluse lõpetamiseks. Aruande kohaselt pankrotivarasse on laekunud kokku 24 074,28 eurot: 3574,28 eurot on kinni peetud võlgniku sissetulekust; 20 500 eurot on laekunud tagasivõidetud kinnistu kaasomandi osa müügist. Pankrotivarast on välja makstud pankrotimäärusega välja mõistetud usaldusisiku tasu 632,57 eurot. Haldur ei tuvastanud, et pankrotivarasse kuuluks muud vara või vara, mida on võimalik täiendavalt pankrotivarasse sisse nõuda või tagasi võita. Võlgniku 2025 septembri sissetulekuks on töötasu netosummas 1176,86 eurot. Haldur taotleb kohtult halduri tasu kindlaks määramist summas (km-ga) 2 2-24-7683 6682,74 eurot. Haldur tellis Pindi Kinnisvara OÜlt pankrotivarasse tagasivõidetud kinnistu (registriosa nr 191934) kaasomandi osa hindamise ning tasus selle eest pankrotivara arvelt 244 eurot ja tasus tsiviilasjana nr 2-24-10172 menetletud hagi tagamise riigilõivu 70 eurot (kohus jättis tsiviilasjas poolte menetluskulud poole enda kanda), millise kulu palub haldur kohtul

i § 66 lg 1 alusel kinnitada. Arvestades

i § 146 lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid oli jaotiste alusel võimalik võlausaldajatele välja maksta 16 688,97 eurot. Pankrotivarasse ei kuulunud ühtegi panditud eset. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Sissenõudmata jäänud perspektiivikaid nõudeid ei ole. Haldur on nõudnud sisse pankrotivarasse kuuluvad õigused ning hoiustanud pankrotivara Halduri kutsealasel maksekontol, millelt on käesoleva aruande kohtule esitamise ajaks tehtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, v.a halduri tasu. Haldur avaldas teate Ametlikes Teadaannetes ja teavitas väljamaksete tegemisest võlausaldajaid. Haldur esitas pankrotimenetlusega seonduvalt tagasivõitmise hagi, mida Pärnu Maakohus menetles tsiviilasjana nr 2-24-

  1. Halduri hagi on 13.12.
  2. a kohtuotsusega rahuldatud. Pankrotimenetlusega seonduvalt ei tekkinud kohtu- vm kulusid. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku regulaarset sissetulekut ületavad elamiskulud ja nende katmiseks võetud tarbimislaenud, mida võlgnik ei olnud suuteline tagasi maksma. Halduri hinnangul on põhjendatud võlgniku ennetähtaegne vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded rahuldatud ca 9/10 ulatuses, mis on tavapärasest oluliselt kõrgem tulem. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal töötanud ning töötasust on olnud võimalik teha kinnipidamisi. Võlgnik on teinud halduriga koostööd tagasivõidetud kinnistu kaasomandi osa müügiprotsessis. Kui kohus jätab võlgniku kohustustest ennetähtaegselt vabastamata, siis haldur palub end pankrotimenetluse lõpetamise korral usaldusisiku kohustustest vabastada.
  3. 19.09.2025 nõudekirjaga küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamise taotluse kohta.
  4. 02.10.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ, et kuna võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet, siis palub võlausaldaja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad enda seisukohta taotluse osas kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud või ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande kinnitamiseks. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. U.U pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 18.09.2025 kohtule kinnitamiseks. Pankrotihaldur avaldab, et pankrotivarasse on laekunud kokku 24 074,28 eurot, millest 3574,28 eurot on kinni peetud võlgniku sissetulekust ja 20 500 eurot on laekunud tagasivõidetud kinnistu kaasomandi osa müügist. Pankrotivarast on välja makstud pankrotimäärusega välja mõistetud usaldusisiku tasu 632,57 eurot. Jaotiste alusel oli võimalik võlausaldajatele välja maksta 16 688,97 eurot. Haldur ei tuvastanud, et pankrotivarasse 3 2-24-7683 kuuluks muud vara või vara, mida on võimalik täiendavalt pankrotivarasse sisse nõuda või tagasi võita. Pandiesemed puudusid. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Sissenõudmata jäänud perspektiivikaid nõudeid ei ole. Lähtuvalt

§ 163

lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 18.09.2025 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163

lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Eeltoodu alusel kinnitab kohus U.U (pankrotis) lõpparuande ja lõpetab U.U (pankrotis) pankrotimenetluse.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. 5. Pankrotihalduri vabastamine ja pankrotihalduri tasu ning kulud.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Mark Uska tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist kooskõlas

§ 65ja § 65 1 sätestatuga.

Pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 24 074,28 eurot, millele vastab halduri tasu alammäära järgi (km-ta) 4592,35 eurot (

§ 65

lg 1) ja ülemmäära järgi (km-ta) 6186,27 eurot (

§ 65lg 2).

Haldur palub kohtul määrata halduri tasu kindlaks summas (km-ga) ((4592,35 + 6186,27) / 2 x 1,24 =) 6682,74 eurot. Haldur taotleb tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega.

§ 65

lg 51 p 2 kohaselt kohus võib määrata haldurile

§ 651

lg-s 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa

§ 65

1 lg-s 2 nimetatud ülemmäära, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Käesoleval juhul haldur osales kohtuvaidluses ilma täiendavat õigusabi kasutamata ja mille tulemusena pankrotivara suurenes ning oli võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha märgatavas suuruses. Kohus määrab halduri töötasuks 5389,31 eurot, koos käibemaksuga 6682,74 eurot. Nimetatud tasu määr vastab nii

§ 65kui ka § 65 1 sätestatule.

Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud. Haldur tellis Pindi Kinnisvara OÜ-lt pankrotivarasse tagasivõidetud kinnistu (registriosa nr XXX) kaasomandi osa hindamise ning tasus selle eest pankrotivara arvelt 244 eurot ja tasus tsiviilasjas nr 2-24-10172 menetletud hagi tagamise riigilõivu 70 eurot. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude osas vastuväiteid 4 2-24-7683 esitanud ei ole. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada kokku summas 314 eurot.

  1. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Pärnu Maakohtu 17.06.2024 määrusega algatas kohus U.U kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 3 näeb ette, et kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Käesoleval juhul on usaldusisiku ülesandeid täitev pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse võlgnik vabastada ennetähtaegselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Aktiva Finance Group OÜ palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad enda seisukohta ei esitanud. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  2. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pankrotiseaduse
  3. peatükis on sätestatud võlgniku kohustused pankrotimenetluse kestel. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 ja pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5). FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 ja pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 15.05.2024 esitatud maksejõuetusavaldusest nähtuvalt töötas võlgnik viimati 2023 Levator OY üldehitajana, töösuhe lõpetati tervislikel põhjustel ning maksejõuetusavalduse esitamisel oli võlgniku ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus 349,05 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt võlgnik töötab ja omab igakuist sissetulekut, pankrotimenetluse kestel on võlgniku sissetulekust kinni peetud 3574,28 eurot ning 2025 septembri sissetulekuks on töötasu netosummas 1176,86 eurot. Seega on ebaõige võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht sellest, et võlgnik pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 5 2-24-7683 FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sarnane kohustus võlgnikule tuleneb

§-dest 85 ja 87. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust. Lõpparuandest nähtuvalt võlgnik on teinud halduriga koostööd tagasivõidetud kinnistu kaasomandi osa müügiprotsessis. Eeltoodu tõttu kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukohaga sellest, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust. FIMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud 8 võlanõuet kogusummas 18 596,68 eurot. Võlgniku vastu rahuldamata jäänud nõuded on kokku 1907,71 eurot. Võlgniku sissetulekutest on pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses kooskõlas FIMS kinni peetud ning kantud usaldusisikule 3574,28 eurot ning tagasivõidetud kinnistu kaasomandiosa müügist laekus 20 500 eurot, millest väljamaksed võlausaldajatele on tehtud kokku summas 16 688,97 eurot ning usaldusisiku erialasel kontol on käesoleval ajal jääk 6682,75 eurot. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel eraldanud rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete tagamiseks märkimisväärses summas ning kohtul puudub teave, et võlgnik oleks rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga sellest, et pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded rahuldatud ca 9/10 ulatuses, mis on tavapärasest oluliselt kõrgem tulem. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FIMS-st 47 ega

  1. peatükist tulenevaid kohustusi. Võlgnik on kohtu hinnangul pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.06.
  2. Seega on menetlus kestnud rohkem kui üks aasta. Kohustustest vabastamise menetluses on õnnestunud rahuldada võlausaldajate nõudeid ca 9/10 ulatuses, mis on tavapraktikat arvestades võlausaldajate jaoks väga hea tulemus. Seega on U.U täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning on võlausaldajate nõudeid rahuldatud arvestatavas ulatuses, mistõttu tuleb FIMS § 49 lg 3 alusel võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 6 2-24-7683 FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud U.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt vabastada, lõpetab kohus ka U.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.