Obsah (6)

§ 227§ 238§ 15§ 34§ 106§ 50

4-25-2912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2912 (2315,25,005341) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Ko

) § 227 lg 3 ja § 238 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuni 2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.it karistati

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusalune isik K. N. – isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; e-post: xxx Kaitsja Maano Saareväli Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja I. M. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 30. juuni 2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.it karistati

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. Jätta menetlusaluse isiku K. N.i kaebus rahuldamata.
2. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-25-2912 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
5. juunil 2025 väärteoasjas nr 2315,25,005341 väärteoprotokolli nr AB1644361, mille teokirjelduse kohaselt juhtis K. N.
6. juunil 2025 kell 01:49 Harjumaal, Tallinnas, Pirita tee 76c (Maarjamäe tn ja Kose tee vahel) suunaga Kose tee poole mootorsõidukit BMW M4 registreerimismärgiga XXX kiirusega 101 km/h +/-4 km/h asulasisesel teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit, milles vedas sõitjaid selleks mitte ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõidukis viibis rohkem sõitjaid, kui seda oli valmistaja poolt ette nähtud. Sõidukis ettenähtud kohti koos juhiga 4, tegelik sõitjate arv koos juhiga
7. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 ja

§ 34

lg 2 nõudeid, pannes sellega toime

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. juuni 2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,005341 karistati K. N.i

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. juulil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Maano Saareväli, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uus otsus, millega karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse liigi osas. Teo toimepanemist ja kvalifikatsiooni menetlusalune isik ei vaidlusta. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja otsuses karistusliigi valikut põhjendatud. Otsuses märgitu, et karistuse valikul arvestati menetlusaluse isiku süü suurusega, samuti tema ükskõikse ja üleoleva suhtumisega liiklusreeglitesse, kaasliiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge, ei ole käsitletav asjakohase põhjendusena, kuna otsusest ei nähtu, kuidas eelmärgitud asjaolud on tuvastatud, samuti see, miks ja kuidas üks või teine eelmärgitud asjaolust karistusliigi valikut mõjutas. Põhimõtteliselt saab tõepoolest küll väita, et mistahes õiguserikkumine väljendab teo toimepanija ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kehtestatud reeglitesse, kuid kaitsja hinnangul on süüteo toimepanemise eest ette nähtud sanktsioonimäära kehtestamisel neid asjaolusid juba seaduseandja poolt arvesse võetud.
3. Kaitsja hinnangul ei esine ka käesolevas väärteoasjas selliseid erilisi asjaolusid, mis ülekaalukalt õigustaksid menetlusaluse isiku karistamist nimelt juhtimisõiguse äravõtmisega. Pigem võimaldab menetlusaluse isiku taust ja temast lähtuv eripreventiivne prognoos vaatlusaluse väärteo osas piirduda ka rahatrahviga. Kaitsja märgib, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata isikuks. Seega ei ole esmakordse väärteo pinnalt võimalik prognoosida riski, et menetlusalune isik võib tulevikus väärtegude toimepanemist jätkata, mistõttu on küsitav ka eripreventiivse karistusliigi kohaldamise vajadus.

§ 227

lg 3 kohase väärteo 2 4-25-2912 eest võib karistada nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmisega kui ka arestiga. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis esmakordse väärteo puhul võib karistuse eesmärke aidata täita ka rahatrahv. 5. Samuti leiab kaitsja, et kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku süüd pidanud suureks, vaid pigem keskmiseks, siis ei ole negatiivset eripreventiivset prognoosi võimalik tuletada ka suurest süüst. Kaitsja nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga menetlusaluse isiku süü keskmisele suurusele, kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduki kiirus ületas

§ 227lg-s 3 sätestatud kiiruse alammäära 7 km/h võrra ning ülemmäärani jäi 13 km/ h.

Seega on kiirusest tulenev süü suurus keskmisest isegi madalam. Menetlusaluse isiku süü võib keskmisele positsioonile tõsta küll

§ 238

kohase väärteo toimepanemine, kuid kuivõrd

§ 238

ei näe karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmist, siis ei tohiks lisandunud väärteoepisood iseenesest mõjutada karistusliigi valikut juhtimisõiguse äravõtmise suunas. 6. Kaitsja hinnangul oleks menetlusaluse isiku puhul juhtimisõiguse äravõtmise tagajärg talle ränk ja ebaproportsionaalne. Kuivõrd menetlusalusel isikul on esmane juhiluba, ei piirdu menetlusaluse isiku juhtimisõiguse piiramine kohtuvälise menetleja poolt määratud 6 kuuga. Transpordiameti halduspraktika

§ 106

lg 6 kohaldamisel on selline, et peale

§ 106

lg 6 kohast juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamist ei pääse menetlusalune isik uue juhiloa saamiseks vajalikule eksamile enne, kui

§ 227lg 3 järgi määratud karistus on karistusregistrist kustunud. Kar

RegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustub karistus, kui põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud 1 aasta. Seega oleks menetlusalune isik ilma juhtimisõiguseta minimaalselt 1,5 aastat. See on kolmekordselt pikem tähtaeg, kui kohtuväline menetleja menetlusalusele isiku mõjutamiseks üldse vajalikuks pidas. Kaitsja hinnangul ei saa juhtimisõiguse äravõtmise möödapääsmatut vajadust tuletada ka asjaolust, et menetlusalune isik on esmase juhiloa omanik. Iseenesest on õige, et esmase juhiloa omanikul on kogemusi vähem, kui pikaajalisel juhil. Eelöeldu ei tähenda aga, et esmase juhiloa omanik tuleks vähegi tõsisema süüteo korral alati liiklusest kõrvaldada. Liiklusharjumused ja kogemused täienevadki aja jooksul liikluses osalemisel ning eks kogemuste hulka kuulub ka karistus. Seega vähemalt esmakordse rikkumise puhul on küllalt suur tõenäosus, et saadud karistus/kogemus mõjutab ka esmase juhiloa omanikku olema edaspidi liikluses hoolsam ja õiguskuulekam. Kaitsja hinnangul ei ole üldisest võrdsuspõhimõttest tulenevalt põhjendatud karistusliigi valikul kohelda erinevalt esmase juhiloa omanike juhiloa omanikest. Samuti vähendaks menetlusaluse isiku pikaajaline eemalolek liiklusest hoopis tema kogemusi. 7. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning karistada teda rahatrahviga. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT 3 4-25-2912 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. K. N.i teo kvalifitseerimine

§ 227lg 3 järgi 9.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse K. N.ile esmalt ette seda, et ta juhtis 8. juunil 2025 kell 01:49 Harjumaal, Tallinnas, Pirita tee 76c (Maarjamäe tn ja Kose tee vahel) suunaga Kose tee poole mootorsõidukit BMW M4 registreerimismärgiga XXX kiirusega 101 km/h +/-4 km/h asulasisesel teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

10.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

1. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud dokumentaalsete tõenditega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega.
2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW M4 Competition M xDrive registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
3. juunil 2025 kell 01:49 mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008367 (taatlustunnistuse nr TTRS-24/00255). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti asulasisesel teel 101 km/h, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 97 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea, ilmastik sademeteta, teeolud kuiv. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse TTRS-24/00255 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008367 taadeldud
4. detsembril
5. Majandus- ja taristuministri
6. detsembri 2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. juunil 2025, oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
8. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil kokkuvõtvalt, et oli hiljuti saanud uue auto ja sai sõpradega kokku. Sõpradega kesklinnast Viimsi poole sõites, hakkasid menetlusaluse isiku sõnul kõik tema sõbrad teda ässitama, et ta lükkaks gaasi juurde. Emotsioonidest tingituna tegi menetlusalune isik ühe kiirenduse, et näidata sõpradele auto võimsust. 4 4-25-2912
9. Kohtu hinnangul on K. N. subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadlikult kiirendas sõprade ässitamise peale, et näidata sõpradele auto võimsust. Niisiis on K. N.i ütlustega tõendatud, et ta küll teadis kiirusepiirangust, kuid otsustas siiski emotsioonide ajendil kiirendada. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust kavatsetult, sest ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ja sõidukiiruse ületamine kiirendades oligi tema eesmärk, et demonstreerida sõpradele auto võimsust. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
10. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 15

lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

K. N.i teo kvalifitseerimine

§ 238järgi 16.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, milles vedas sõitjaid selleks mitte ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõidukis viibis rohkem sõitjaid, kui seda oli valmistaja poolt ette nähtud. Sõidukis ettenähtud kohti koos juhiga 4, tegelik sõitjate arv koos juhiga 5. Kirjeldatud teoga rikkus K. N.

§ 34

lg 2 nõuet, pannes sellega toime

§-s 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. 17.

§ 34

lg 2 kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil.

§ 238näeb ette vastutuse mootorsõiduki poolt sõitjateveo nõuete rikkumise eest.

1. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud nii sõiduki taustakontrolli andmete kui ka menetlusaluse isiku ütlustega. Nimelt on sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX taustakontrolli tehnilistest detailandmetest nähtuvalt K. N.i poolt juhitud sõidukis 4 istekohta. Menetlusalune isik on kohtuistungil antud ütlustes selgitanud, et ta oli kesklinnas koos kolme sõbraga, kui tuli veel üks sõber ja palus, et ta võtaks ka tema kaasa ja viiks ta Viimsisse, kuna sõbral ei olnud taksoraha. Menetlusalune isik küll ütles sõbrale, et tal on ainult 4 istmekohta autos, millel on turvavöö, kuid sõber surus edasi ja ta tundis ennast halva sõbrana, kui ta teda kaasa ei võta.
2. Kohus on seisukohal, et K. N. on teo subjektiivsest küljest toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Nimelt on menetlusalune isik tunnistanud, et ta küll teadis, et tema poolt juhitud sõidukis on koos juhiga üksnes 4 istekohta, millel on turvavöö, kuid sõbra palumise peale ja selleks, et mitte tunda ennast halva sõbrana, otsustas ta siiski sõbra kaasa võtta. Seega on menetlusaluse isiku ütlustega tõendamist leidnud, et ta rikkus sõitjateveo nõuet kavatsetult, kuivõrd ta oli teadlik sõidukis lubatud istekohtade arvust ja otsustas sellest hoolimata emotsioonide ajendil võtta sõidukisse täiendava sõbra. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
3. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 34

lg-s 2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 238järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, 5 4-25-2912 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 22.

§ 227

lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 238näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 23. Kohtuväline menetleja määras K. N.ile

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 227lg 3 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

1. Karistuse mõistmisel peab lähtuma isiku süü suurusest, mis kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas suur.
2. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse esmalt sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 47 km/h.

§ 227

lg 3 näeb ette karistuse lubatud kiiruse ületamise eest 41-60 km/h, mistõttu seda vahemikku arvestades on isiku süü keskmisest väiksem. Samas ei saa mööda vaadata, et menetlusalune isik juhtis sõidukit lubatust märksa kiiremini ja seda asulasisesel teel. Tegemist oli küll öise ajaga, kuid asukohta silmas pidades ja arvestades et tegemist oli suvise ajaga, ei ole alust väita, et seal liiklustihedus puudus või oli väike. Liikudes sõidukiga kiirusel 97 km/h, ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka takistusest ohutult ümber põikama. Ja see, millised on kaebuse esitaja sõiduki tehnilised andmed, ei muuda eelöeldut olematuks. Liiatigi, et sõiduki taustakontrolli andmetest nähtuvalt ning kohtuistungil menetlusaluse isiku ja kaitsja selgituste pinnalt ilmneb, et menetlusalune isik omandas kõnesoleva sõiduki ca 1 nädal pärast lubade saamist ja ca 2 nädalat enne rikkumise toimepanemist (registreerimistunnistus väljastatud

1. mai 2025) ehk et menetlusalune isik oli alles vähest aega nimetatud sõidukiga sõitnud ja seega ka tõenäoliselt mitte kursis kõigi sõiduki omadustega. Menetlusalune isik asetas sellisel määral kiiruse ületamisega ohtu nii iseenda kui ka sõidukis viibinud teised isikud. Seda enam, et sõidukis viibis üks isik ka lubatust rohkem, st üks isik oli ka turvavööga kinnitamata.
2. Süü hindamisel on kahtlemata määrav ka see, et menetlusaluse isiku näol on tegemist algaja juhiga, kes omandas juhtimisõiguse ja seeläbi ka õiguse osaleda liikluses alles
3. mail 2025 ehk kõigest mõne nädala möödudes (
4. juunil 2025) pani ta toime liiklusalase süüteo, seejuures lausa kaks täiesti teadlikult ja tahtlikult toime pandud tegu. Liiklusseadus sätestab esmase juhiloa omajale kõrgendatud nõudmised. Nii sätestab

§ 50

lg 2, et esmase või piiratud juhtimisõiguse juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Esmase juhiloa omaja ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused on alles kujunemas ja seetõttu tuleb olla liikluses eriti tähelepanelik ja hoolas ning järgida eeskujulikult (nagu iga liikluses osaleja) kehtestatud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul näitab sõitmine kiirusega 97 km/h ja seejuures veel sõidukis lubatust rohkemate inimeste sõidutamine, kahtlusteta menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii liikluskorraldusse kui ka kaasliiklejatesse. Esmase juhtimisõigusega juhi kogemus ja oskused (nagu ka tema noor vanus) ei võimalda üldjuhul samaväärselt kogenud juhiga veel täiel määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mistõttu on liiklusnõuete kavatsetud rikkumine ohtlik. Seda enam, et menetlusaluse isiku 6 4-25-2912 selgituste kohaselt panigi ta teo toime emotsioonide ajendil – näitamaks sõpradele auto võimsust. Olles lubatud liiklusesse

1. mail 2025 algaja juhina, on menetlusalune isik ka hiljuti sooritanud juhtimisõiguse saamiseks vajaliku eksami, millega pidi tõendama seda, et ta tunneb liiklusnõudeid ja valdab vajalikke juhtimisvõtteid. Seetõttu pidi K. N.i olema teadlik ka esmase juhiloa omajale kehtivatest rangematest piirangutest ning võimalikest karistustest. Hoolimata öeldust on K. N. toime pannud käesoleva väärteoasja menetlusesemeks olevad teod ja seda tahtlikult (kavatsetult) ja sellele järgnevalt veel jätkanud rikkumiste toimepanemist, taaskord tahtlikult ja seda kõike ajal, kui isikul on esmased juhiload. Seega leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid nõustub kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
2. Mööda ei saa praegusel juhul vaadata sellestki, et kohtuistungil esitatud
3. augusti 2025 kiirmenetluse otsusest ja karistusregistri väljavõttest (10.09.2025 seisuga) nähtuvalt karistati K. N.i ka
4. augustil 2025 toime pandud kiiruse ületamise eest rahatrahviga 1480 eurot, mis on tasumata. Ehk et hoolimata sellest, et oli oht, et K. N.ilt võetakse juhtimisõigus ära, st ajal, mil ta oli esitanud kohtule kaebuse juhtimisõiguse äravõtmise otsuse vaidlustamiseks, pani ta toime uue samaliigilise liiklusrikkumise. Niisiis saab kahtlemata öelda, et K. N. ei võtnud varasemalt toime pandud rikkumisest õppust. Seejuures on märkimisväärne, et kohtuistungil antud selgituste kohaselt pani ta ka
5. augusti 2025 rikkumise toime emotsiooni ajendil. Nimelt on menetlusalune isik kirjeldanud, kuidas ta pidi valima kahe halva valiku vahel – kas jääb reisist ilma või ületab veidikene kiirust. Arvestades, et K. N. valis kiiruse ületamise, seades sellega taaskord ohtu nii enda kui ka oma tüdruksõbra, seejuures ka teised kaasliiklejad, on ta kahtlemata liikluses ohtlik. On selge, et K. N. ei oska hinnata, mis on tähtsam, kas algaja juhina liikluseeskirjade järgimine ja seadusekuulekas käitumine ning enda ja teiste elu mitte ohtu seadmine või siis emotsioonide ajendil oma sõprade ees esinemine ja enda isiklik lõbu. Seonduvalt kaitsja väitega, et noor juht omandabki kogemusi vigu tehes (läbi nende vigade, mis on tehtud juhi karjääri alguses), märgib kohus, et algajad juhid tõepoolest teevad vigu, kuid neid vigu ei saa teha liikluses teiste elusid korduvalt ohtu seades. Seejuures on enda emotsioonide viimine liiklusesse täiesti lubamatu. Kohtu hinnangul ongi süüd suurendavaks kahtlemata asjaolu, et K. N. käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult).
6. Kokkuvõtvalt lubavad väärteoasjaolud hinnata K. N.i süüd suureks. Menetlusaluse isiku teadmised ega oskused ei ole piisavad ohutult liikluses osalemiseks. Kuigi menetlusalune isik sooritas üksnes mõned nädalad enne rikkumise toimepanemist juhtimisõiguse saamiseks vajaliku eksami, millega ta pidi tõendama, et ta tunneb liiklusnõudeid ja valdab vajalikke juhtimisvõtteid, ei kajastunud see kuidagi tema liikluses osalemisel. Seda enam, et K. N. pani ühe teoga toime kaks erinevat tahtliku ja teadliku rikkumist. Tõsi, noor algaja autojuht õpibki liikluses, omandab sõidukogemust jms, kuid seda ei tehta liiklusreegleid rikkudes. K. N.i selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada, näitavad, et tal puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib K. N. oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu. 7 4-25-2912
7. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada nii isiku karistusandmeid kui ka isikut iseloomustavaid andmeid. Kohtupraktikas on selgitatud sedagi, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. K. N. on käesolevalt kahtlemata kinnitanud kohtupraktikas kujunenud seisukohta, kuivõrd ta pani lühikese ajavahemiku jooksul toime uue samaliigilise süüteo, seejuures veel ajal, mil ei olnud teada, kas temalt juhtimisõiguse äravõtmise otsus jääb jõusse. Kohtu hinnangul näitabki K. N.i teadlik ja tahtlik korduv liiklusnõuete rikkumine, et rahatrahvi kohaldamine ei oleks käesoleval juhul mõjus. Rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud juba ka seetõttu, et töötamise registri andmetel puudub K. N.il kehtiv töösuhe (viimane töösuhe lõppes juuni 2025 lõpus). Kuigi K. N. selgitas istungil, et ta on kahe ettevõtte (PRX Marketing OÜ ja MVP Earners LLC) omanik ja saab mõlemast ettevõttest ka töötasu, ei muuda see asjaolu, et viimase kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv oli kohtuistungi toimumise ajaks K. N.il tasumata. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Sellisel juhul ongi ainuõige, et menetlusalune peab minema ka uuesti eksamile, sest sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul pärast esmase juhiloa omandamist toime pandud korduvad rikkumised ilmestavad selgelt, et menetlusalune isik ei ole endale liiklusreegleid selgeks teinud ja peab veel õppima, kuidas on korrektne liikluses käituda.
8. Kuigi kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid asjaolusid, saab kohtu hinnangul, lähtudes ka kohtuistungil kõlanust, arvestada siiski kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Hoolimata eelöeldust on aga kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne nii K. N.i süü suurusega kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades. Karistus tekitab kahtlemata K. N.i igapäevaelus ebamugavust, kuid karistus ei peagi olema mugav. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole igaühe põhiõigus. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.
9. Kohus juhib siiski tähelepanu ka asjaolule, et perekonnaliikmete transportimine või perekonnaliimete külastamiseks just mootorsõidukiga ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et argipäeva toimetusi, samuti töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata (nt otsida alternatiivne transpordi kasutamise viis, kasutades ühistransporti).
10. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1

1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. 8 4-25-2912 Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ning ka K. N.i enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega keskmises määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on arvestades isiku süü suurust ning menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid silmas pidades põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab karistuse eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus muutmata Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
2. juuni 2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,005341, millega K. N.i karistati

§ 227

lg 3 ja

§ 238järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusaluse isiku K. N.i kaebus tuleb jätta rahuldamata. 34. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9