Obsah (6)

§ 223§ 236§ 16§ 49§ 169§ 2

4-25-2182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2182 (2317,25,003000) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Ko

) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 26. mai 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,003000, millega Darian Rõžkovi karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot Menetlusalune isik Darian Rõžkov – isikukood: 50505290250; elukoht: XXX; XXX kodanik; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi
2. mai 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,003000 osaliselt, s.o Darian Rõžkovile mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.
3. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 88 trahviühikut, s.o 704 eurot ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1504 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi (tasuda igakuiselt vähemalt 125 eurot ja viimasel kuul 129 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. 1 4-25-2182
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Jätta menetlusaluse isiku Darian Rõžkovi kaebus rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
6. aprillil 2025 väärteoasjas nr 2317,25,003000 väärteoprotokolli nr 20250425438502, mille teokirjelduse kohaselt juhtis D. Rõžkov
7. aprillil 2025 kella 12.30 ajal mootorsõidukit KIA Ceed registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Mustakivi tee 17/1 parklas, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit BMW 730d (registreerimismärk XXX). Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. T., mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja on fotografeeritud. Samuti lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1,

§ 49

lg 1,

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja

§ 169

lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. mai 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,003000 karistati D. Rõžkovi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. juunil 2025 kaebuse menetlusaluse isik, kes palub tühistada täielikult karistusseaduse § 236 lg 1 järgi tehtud otsus, s.t jätta protokollist välja KarS § 236 lg 1 järgne kvalifikatsioon; tühistada 26.05.2025 otsusega nr 2317.25.003000 määratud rahatrahv, nimelt: karistusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 800 eurot (100 trahviühikut) ja vähendada karistusseaduse § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahvi summat, arvestades tema madalat sissetulekut. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et ta ei nõustu temale esitatud süüdistusega õnnetuspaigalt põgenemises, kuna sai õnnetusest teada alles politseilt. Enne seda ei olnud ta oma autol märganud ühtegi kahjustust, mis viitaks õnnetusele. Hiljem kui politsei tema autot kontrollis, tõi ta välja tagumise põrkeraua jäljed. Kahju oli minimaalne ja vaevumärgatav. Menetlusalune isik ütles politseile, et ei märganud kokkupõrget ja lahkus õnnetuskohalt tahtmatult, püüdmata vastutust vältida. Kvalifitseerimine KarS § 236 lg 1 järgi eeldab seda, et juht teadis õnnetusest ja lahkus teadlikult sündmuskohalt, kuid tema tegevusel puudus vastav tahtlus. Arvestades, et ta töötab X kullerina ja tema igakuine sissetulek on madal, palub ta kohtul vähendada rahatrahvi summat, mis määrati KarS 2 4-25-2182 § 223 lg 1 alusel, võttes arvesse tema majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik on kohtule edastanud ka SEB Panga kontoväljavõtte tema sissetulekute kohta perioodil
3. aprill 2025 –
4. mai
6. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kvalifikatsiooni § 236 järgi ja alandada trahvi § 223 järgi arvestades tema majanduslikku olukorda. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. D. Rõžkovi teo kvalifitseerimine

§ 223lg 1 järgi 6.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse D. Rõžkovile esmalt ette seda, et ta juhtis 18. aprillil 2025 kella 12.30 ajal mootorsõidukit KIA Ceed registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Mustakivi tee 17/1 parklas, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit BMW 730d (registreerimismärk XXX). Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. T., mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja on fotografeeritud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1 ja

§ 49

lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 49

lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. 8.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 9. Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit KIA Ceed registreerimismärgiga XXX. Seda tõendavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused.
2. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta
3. aprillil tõesti kriimustas teist autot, sõitis otsa ja väike kriimustus oli seal peal. Seda fakti ta ei eita, kuid ta ei tundnud seda lööki ja ei tundnud, et mingi vigastus võiks seal olla. Ja tal ei olnud arusaamist selle kohta, et toimus liiklusõnnetus. Tahet põgeneda sündmuskohalt tal ei olnud. Ta tunnistab, et vastutab § 223 alusel, st vigastus oli tehtud ettevaatamatusest. Kuid palub, et kohus arvestaks sellega, et 3 4-25-2182 see vigastus, kahju oli minimaalne. Samuti selgitas, et ta täpselt ei mäleta, aga oletab, et parkis esiosaga ja kui hakkas tagurdama, siis sõitis BMW otsa ja kriimustas seda. See toimus, sest ta ei vaadanud, et kõik see manööver oleks ohutu tol hetkel. Enda sõidukil märkas vigastusi pärast seda, kui politsei temaga ühendust võttis. Enne seda ta koos isaga vaatas auto üle, ei märganud midagi ja enne seda politsei teatas talle, et avarii toimus. Tagurdamisel olid tal aknad kinni, kuulas muusikat ja kui ta pidurdab, siis kostub piduriketaste heli.
4. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused. Nii on D. T. andnud ütlusi, mille kohaselt tuli ta koos naisega restorani Armudu, parkisid auto ning läksid restorani sisse, istusid laua taga ja ootasid tellimust. Seejärel tuli 10 minuti pärast teenindaja nende juurde ja küsis, kas see on nende auto pargitud ja nimetas auto numbrit
5. Tunnistaja vastas jah, mille peale ütles teenindaja, et nende auto on kahjustatud, et seal kõrval toolis istub tunnistaja, ta nägi seda ja tegi fotod. Seejärel tunnistaja väljus restoranist, vaatas oma auto üle ja nägi, et auto oli kahjustatud. Tunnistaja tegi kõik vajalikud pildid, mida politsei temalt palus. Samuti võttis ta tunnistaja telefoni ja saatis materjalid politseisse. Seejärel kutsuti ta politseisse autot näitama ja ta kirjutas veel kord avalduse. Tunnistaja sõnul rääkis sündmuse pealtnägija, et ta oli seal kõrval, kui nägi, et üks auto sõitis tunnistaja auto otsa, kriimustas seda ja et ta tegi ka pilte. Autol oli vigastatud tagumine põrkeraud.
6. Tunnistaja A. M. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nädalavahetusel aprilli keskel tuli ta Armudu restorani, kus oli tema sõbra sünnipäev. Sinna autoga jõudes nägi ta, kuidas teine auto tagurdades sõitis teise auto vastu ja seejärel sõitis minema. Ta otsustas, et teeb sellest autost pildi ja näitab seda Armudu restorani teenindajale. Tunnistaja sõnul oli see hallikas auto. Tunnistaja sõnul ta nägi, kuidas kaks autot põrkasid kokku, kuid ta ei mäleta, kas ta kuulis ka mingit heli. Tunnistaja mälu värskendamiseks avaldati tema ütlused, milles ta on öelnud, et kohale jõudis kuulis ta kriginat ja märkas, kuidas parklas sõiduk KIA Ceed tagurdas otsa pargitud BMW-le. Tunnistaja oli kokkupõrkekohast umbes 15 meetri kaugusel. Menetlusaluse isiku küsimusel vastates, kas kuuldud krigin võis tulla piduriklotsidest, vastas tunnistaja, et pigem mitte. Tunnistajal tekkis tol hetkel kindlasti tunne, et üks auto sõitis teise vastu. Iga inimene saab aru, kui selline olukord juhtub.
7. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need on kokkulangevad ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja A. M. ütlusi selle kohta, et teo pani toime just menetlusalune isik kinnitab tema poolt sündmuskohal tehtud foto sõidukist. Menetlusalune isik D. Rõžkov ei eita samuti fakti, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, kui sõitis tagurdades otsa teisele sõidukile. Samuti ei eita ta, et tekkis kahju.
8. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, D. T. süüteoteatest, sõiduki vaatlusprotokollidest ja liiklusõnnetusest tunnistaja poolt tehtud fotolt nähtuvaga on tõendamist leidnud, et D. Rõžkovi poolt juhitud mootorsõiduki KIA Ceed registreerimismärgiga XXX tagurdamise tagajärjel sai vigastada tunnistajale D. T. kuuluv mootorsõiduk BMW 730d registreerimismärgiga XXX. Sõidukite kahjustused nähtuvad sõidukite vaatlusprotokollidest, mille kohaselt tuvastati sõidukil BMW 730D (reg. märk XXX)
9. aprilli 2025 vaatluse käigus tagumisel põrkeraual kraapejäljed ja värvikahjustused ning sõidukil KIA Ceed (reg. märk XXX)
10. aprilli 2025 vaatluse käigus vasakpoolselt taganurgal kraapejäljed ja värvikahjustused. Tuvastatud kahjustused kinnitavad varalise kahju põhjustamist D. T.. 4 4-25-2182
11. Seega on D. Rõžkov põhjustanud liiklusõnnetuse

§ 2p 32 mõttes.

17. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 ja

§ 49

lg 1 rikkumist.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 49

lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. 18. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju. Menetlusalune isik ei veendunud tagurdades manöövri ohutuses. Nimelt ei veendunud D. Rõžkov selles, et tagurdamisel jääks tema poolt juhitud sõiduki ja teise pargitud sõiduauto BMW vahele piisav vahemaa. Ka D. Rõžkov on ise kohtuistungil selgitanud, et liiklusõnnetus toimus, kuna ta ei vaadanud, et kõik see manööver oleks ohutu tol hetkel. Juhi kohutuseks on aga veenduda, et ta tagurdades ei ohustaks teisi liiklejaid. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parkimiskohalt väljumisel mööduda teisest pargitud sõidukist, ei olnud juht veendunud selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki taga asuva auto ohutuse. Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude seisva pargitud sõidukiga, on ilmne, et D. Rõžkov ei valinud sobivat liikumistrajektoori. D. Rõžkov tegi valearvestuse sõidukite vahele jääva kauguse suhtes, mis põhjustas teise sõiduki riivamise. Kui D. Rõžkov oleks tagurdamisel veendunud manöövri ohutuses, jättes kahe sõiduki vahele piisava vahemaa, ei oleks D. T.le kuuluva sõiduki tagumine põrkeraud kannatada saanud. Kohtu hinnangul ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud

§ 16lg 1 sätestatud kohustust hoiduda oma käitumises vara kahjustamisest.

19. Küll aga ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokollis olev viide

§ 49

lg 1 keelu rikkumisele asjakohane ega ole käesolevas liiklussituatsioonis kohaldatav. Pargitud sõiduki, millele kaebuse esitaja otsa tagurdas, puhul ei ole tegemist teise liiklejaga. 20. Samas ei muuda eelöeldu D. Rõžkovi teo kvalifitseerimist

§ 223lg 1 järgi.

Nimelt on kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12). Viidatud säte ei piira aga kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS § 133 p 4 kohaselt väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. 5 4-25-2182

1. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis heidetakse D. Rõškovile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit ja enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. T.le.
2. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parklast ära sõitmiseks mööduda pargitud sõidukist, ei veendunud juht selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki taga asuva auto ohutuse. Kohtu hinnangul ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud

§ 16lg 1 sätestatud kohustust hoiduda oma käitumises vara kahjustamisest.

23. Seega on leidnud kinnitust, et D. Rõžkov on rikkunud

§ 16lg 1 sätestatud kohustust ning asjaolu, et kohtu hinnangul ei saa D.

Rõžkovile süüks arvata

§ 49

lg 1 rikkumist, ei raskenda mingil moel menetlusaluse isiku olukorda ega tingi ka menetluse lõpetamist. D. Rõžkovi tegu on väärtegu ja see on kohtuvälise menetleja poolt ka õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Seega õiguslik hinnang D. Rõžkovi teole ei muutu. Menetlusalune isik D. Rõžkov rikkus oma tegevusega

§ 16

lg 1 nõudeid ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse (tagurdas pargitud sõiduautole otsa), millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis ta

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. D. Rõžkov pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, kuna ta ei veendunud tagurdamise ohutuses, täpsemini selles, kas tema sõiduki taga on veel teisi sõidukeid, kellele ta võib tagurdamisel otsa sõita ja millise tegevuse tagajärjel võib D. Rõžkovi tegevus kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud tagurdamisel märkama teisi sõidukeid. Hooletust kinnitab kahtlemata ka see, et kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulas D. Rõžkov tagurdamisel muusikat, mis kahtlemata võis hajutada tema tähelepanu. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D. Rõžkov põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. D. Rõžkovi teo kvalifitseerimine

§ 236lg 1 järgi 26.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja

§ 169

lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

6 4-25-2182 27.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 28. Eelnevalt on tuvastatud, et D. Rõžkov pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vaidlus seisneb aga selles, kas menetlusalune isik D. Rõžkov sai aru sellest, et ta sõitis tagurdamisel otsa teisele sõidukile, st kas ta pani toime

§ 236

lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest teatamata, kuigi

§ 169lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.

1. . D. Rõžkov on kohtuistungil kirjeldanud, kuidas ta ei tundnud, et ta oleks teisele sõidukile otsa tagurdanud. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud tal arusaamist selle kohta, et toimus liiklusõnnetus. Tal ei olnud ka tahtmist sündmuskohalt põgeneda. Ka märkas ta enda sõnutsi vigastusi alles siis, kui politsei temaga ühendust võttis.
2. Kohus suhtub menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest, kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused, kuid isegi siis, kui sõidukite plastosad liiklusõnnetuse käigus omavahel kokku puutuvad ja terveks jäävad, on kokkupõrke heli kuulda. Kohtu hinnangul pidi D. Rõžkov siiski aru saama, et ta sõitis otsa teisele sõidukile. Seda kinnitavad väärteoasjas kogutud materjalid, sh tunnistaja A. M.i ütlused, ja sõidukitel tuvastatud vigastused. Nimelt on tunnistaja A. M. kirjeldanud, kuidas ta kuulis lisaks kokkupõrke nägemisele ka kriginat, mis kohtu hinnangul pidi kuulda olema ka D. Rõžkovile endale. Kuigi D. Rõžkov on väitnud, et ta kuulas tagurdamisel muusikat ja tagurdamisel kostub tema sõidukilt piduriketaste heli, oligi nimetatud heli puhul ilmselt tegemist kokkupõrkega teise sõidukiga. Ka tunnistaja on kinnitanud, et tema poolt kuuldud heli puhul ei olnud pigem tegemist piduriklotsidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui ka juba 15 meetri kaugusel olev tunnistaja saab aru, et autode vahel on toimunud kontakt ja kuuleb seejuures ka kokkupõrke heli, siis ei ole eluliselt usutav, et D. Rõžkov ei saanud aru, et ta on teisele sõidukile otsa sõitnud. Arvestades ka sõidukitel tuvastatud vigastusi, s.o mõlemal sõidukil põrkeraual kraapejäljed ja värvikahjustused, pidi seesuguste vigastuse tekkimine kokkupõrke tagajärjel olema kahtlemata menetlusalusele isikule tajutav. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi menetlusalune isik ka teadma, et juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb teatada politseisse. Kuivõrd D. Rõžkov lahkus sündmuskohalt ja ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid, samas kui varalise kahju saaja ei olnud teada, pani ta toime

§ 169lg 4 p-des 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõuete rikkumise.

1. Kohus on seisukohal, et D. Rõžkov on teo subjektiivsest küljest toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole eluliselt usutav, et D. Rõžkov ei olnud teadlik liiklusõnnetuse 7 4-25-2182 põhjustamisest. Menetlusalune isik sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid tema otsustas sündmuskohalt lahkuda. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 pdes 4, 5 ja § 169 lg-s 5 sätestatud nõudeid ja pani sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 33. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 34. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb D. Rõžkovile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest.

35.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 88 trahviühikut, s.o 704 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Arvestades D. Rõžkovile süüks arvata teo sisu, vastab kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukile tekitatud kahju ulatust (kahju ei olnud suur, kannatada sai ka D. Rõžkovi enda sõiduk, keegi liiklusõnnetuses viga ei saanud). Tegemist on algaja juhiga, kes sai juhtimisõiguse alles 19. veebruaril 2025 ehk ca 2 kuud pärast juhtimisõiguse saamist pani ta toime juba liiklusalase väärteo, seejuures veel kaks tegu. Tuleb arvesse võtta, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik on oma süüd selle rikkumise osas tunnistanud ja tal puuduvad teised liiklusalased karistused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D. Rõžkovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. 36.

§ 236

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, s.o samuti sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et D.

Rõžkovile määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist on algaja juhiga, kes ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et D. Rõžkovi puhul on tegemist algaja juhiga, kes on alles hiljuti juhtimisõiguse omandanud, pidi ta olema eriti teadlik sellest, kuidas tuleb käituda, kui on toimunud liiklusõnnetuses. Just 8 4-25-2182 algajaks juhiks olemise tõttu pidi D. Rõžkov liikluses olema eriti tähelepanelik ja kohusetundlik. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad karistused. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse suurus muutmata.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide suurused on seaduslikud. Põhjendatud ning proportsionaalsed süü suurusega, ei hakka kohus määratud rahatrahvide suurust muutma. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D. Rõžkovi on käesolevalt võimalik mõjutada uutest rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvid, mis jäävad sanktsiooni keskmisest väiksemasse määra. Arvestades aga D. Rõzkovi poolt kohtuistungil antud selgitusi tema majandusliku olukorra kohta, on põhjendatud võimaldada tal temale määratud rahatrahvid tasuda ositi pikema ajaperioodi, s.o 12 kuu jooksul. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku majanduslikus olukorras, kuna menetlusalune isik on kohtule esitanud ka oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub tema töötasu. Seega on igati mõistlik anda menetlusalusele isikule võimalus tasuda temale määratud rahatrahvid vabatahtlikult pikema aja jooksul.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi
3. mai 2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,003000 osaliselt, s.o üksnes D. Rõžkovile mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Kohus teeb karistuse täitmise tähtaja osas uue otsuse, millega määrb, et

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 88 trahviühikut, s.o 704 eurot ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1504 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi (tasuda igakuiselt vähemalt 125 eurot ja viimasel kuul 129 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255036246. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus jätab menetlusaluse isiku D. Rõžkovi kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9