← Eesti

2-25-100990/7

act OÜ hagi O.U vastu põhivõla 1688 euro 79 sendi ja viiviste saamiseks Hagi hind 1910 eurot 29 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX, 10617

§ 4034lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. 5.3.

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid.

§ 4033

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse 3 hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2 21 13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

  1. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepingu lisa sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui ta suurendas lepingu lisaga 04.08.2020 krediidilimiiti, kuid jättis kogumata piisava teabe kostja kohustuste kohta. Hageja väitel tugines krediidiandja krediidilimiiti suurendades kostja pangaväljavõtetele ja andmetele, mille kostja oli esitanud algse lepingu sõlmimisel ning leidis, et see oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 6.
  2. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 9 kohaselt ajakohastama tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist, kui krediidiandja ja tarbija on kokku leppinud tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist. 6.
  3. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RKTKo 09.10.2024, 2-20-1490/103, p 26). 6.
  4. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas suurendas krediidiandja krediidilimiiti sisuliselt kaks korda 1100 eurolt 2000 euroni, oleks ta pidanud lepingu lisa sõlmimisel VÕS § 403 4 lg 9 järgi kostja krediidivõimelisust täiendavalt hindama, sest krediidisumma ülemmäära suurendati märkimisväärselt. Kohus leiab, et krediidiandja oleks ta pidanud täiendavalt hindama kostja sissetulekuid ja kohustusi ning rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis need kohustused täitmata. 6.
  5. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne.
  6. Kohus analüüsib järgnevalt hagi rahuldamist VÕS § 4034 lg 7 õiguslikke tagajärgi arvestades. Kohus leiab, et kuivõrd leping ja lepingu lisa sõlmiti 60 kuuks, vastavalt 29.05.2020 ja 04.08.2020, on praeguseks kõik maksed sissenõutavaks muutunud ning lõpptulemust ei mõjuta see, kas krediidiandja ütles lepingu ja selle lisa kehtivalt üles. Kõik lepingu ja selle lisa järgsed osamaksed on praeguseks sissenõutavaks muutunud. 7.
  7. Kohus märgib esmalt, et hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgi õigust nõuda kostjalt intressi, sest lepingu ja selle lisa sõlmimise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%. Kostja ei pea seega hagejale intressi tasuma. Kohus analüüsib järgnevalt hageja põhinõuet, lähtudes hageja esitatud nõudearvestusest (dtl 85–88). 7.
  8. Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg 7 järgi tuleb kõik kostja tasutud maksed pärast lepingu lisa sõlmimist 04.08.2020, lugeda tasutuks põhivõla katteks ning muid tasusid alates lepingu lisa sõlmimisest kostja hagejale ei võlgne. Kostja on teinud enne lepingu lisa sõlmimist tagasimakseid kokku 98 eurot 2 senti, millest põhiosa katteks on arvestatud 11 eurot 90 senti ja intresside katteks 86 eurot 12 senti (dtl 85–88). Kohus märgib, et eeltoodu osas ei muuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine maksete arvestust. Alates lepingu lisa sõlmimisest, kus krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb aga kõik maksed arvestada tasutuks põhivõla katteks. 4 7.
  9. Kohus märgib, et kokkuvõttes on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid kokku 2647 eurot 82 senti ning kostja on maksnud tagasi kokku 4372 eurot 97 senti, millest intresside katteks tuleb lugeda 86 eurot 12 senti ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades põhivõla katteks 4286 eurot 85 senti. Kostja on lisaks tasunud hagejale enne kohtumenetluse algust veel 261 eurot 26 senti. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt on kostja hageja nõude vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades juba täies ulatuses rahuldanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
  10. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus ei määra eeltoodut arvestades eraldi menetluskulude suurust TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.