1-10-15327/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15327 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.C, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Pärnu Maakohtu 11.03.2011 otsusega tunnistati D.C süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud. Lühimenetluse korras vähendati D.C-le mõistetud karistust ning teda karistati 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, lg 3 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu poolt 18.05.2010 mõistetud vangistus 6 aastat 1 kuu 19 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning D.C-d karistati 6 aasta 1 kuu 19 päeva pikkuse vangistusega. Karistusaja algus oli 23.09.2009 ja lõpp on 11.11.
8. Tartu Maakohtu 31.10.2013 määrusega jäeti D.C vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 1 2.
9. Maakohtul puudub veendumus, et D.C puhul oleksid realiseerunud karistuse eesmärgid ning et D.C oleks võimeline jätkama oma elu seadusekuulekana, allumata sõltuvustele. Samuti ei ole maakohus veendunud, et kinnipeetav suudab tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel järgida vabastamisega kaasnevaid katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi, millele on tähelepanu juhtinud ka kriminaalhooldaja oma arvamuses. Kinnipeetav on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. 2.
10. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed tingimused. Kinnipeetaval on olemas küll kindel elukoht, lähedaste moraalne ja materiaalne toetus, kuid kuna kindel töökoht puudub, siis on püsiv majanduslik stabiilsus küsitav. Kuna D.C pani kuritegusid toime just majanduslikest eesmärkidest tulenevalt, siis tuleb majandusliku stabiilsuse puudumist lugeda kinnipeetava õigusvastase käitumise riskiteguriks, mida ei pruugi vajalikul määrala maandada ka lähedaste toetus ja seda eriti juhul, kui kinnipeetav jätkab narkootikumide tarvitamist. 2.
11. Kohus märgib, et D.C-l on kantud üle poole karistusest, ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogramme, kuid kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid, millega ta on küll motiveeritud tegelema. Samas on kinnipeetaval kõrged riskiprotsendid kuritegude võimalikul toimepanemisel. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel arvestatakse KarS § 76 lg 3 kohaselt eelkõige isiku poolt toimepandud kuritegusid, seejärel teisi faktoreid. D.C on kriminaalkorras karistatud viiel korral.
12. Tartu Maakohtu määruse peale esitas 04.11.2013 määruskaebuse süüdimõistetu D.C, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 31.10.2013 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 3.
13. Kinnipeetav on seisukohal, et määrus on tehtud oletuslike ja kaudsete põhjenduste pinnalt. D.C on muutnud vangistuse jooksul oma käitumis-, suhtlus- ja mõtteviisi. Ta on läbinud edukalt sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives, teinud majandustöid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetav leiab, et karistuse täideviimise eesmärk on saavutatud, ta on teinud kõik enda ettevalmistamiseks vabanemiseks ja korralikuks eluks. Ta on motiveeritud leidma endale vabanemisel töökoht ja saadud sissetulekuga lubab jätkata tema vastu esitatud nõuete täitmist. 3.
14. Kaebuse esitaja saab aru, et vangistus ei korva tehtud kahju, kuid leiab, et oli noor, rumal ja liiga äkiline. Mõistab ja kahetseb tehtut ning tunnistab täielikult enda süüd. Kinnipeetav on abielus ning tal on tõsised plaanid tuleviku osas. D.C kinnitab, et täidab kõiki kriminaalhoolduse ja kohtu poolt määratud nõudeid ning kohustusi. Kinnipeetav palub märgata toimunud muutusi ning arvestada Tartu Vanglalt saadud iseloomustust ja enda toodud argumente. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D.C vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et D.C määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D.C tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D.C enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
17. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D.C on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides (eluviisitreening, läbinud viha juhtimise programmi), osalenud korduvalt tööhõives, omab lähedaste näol sotsiaalvõrgustikku, vabanemisel on olemas kindel elukoht ning on motiveeritud vabaduses tegutsema. 6.
18. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, millest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et D.C vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd D.C on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Ometi pole kinnipeetav varasemalt mõistetud karistustest mingeid põhjapanevaid järeldusi enda jaoks teinud, mis kõneleb D.C ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Samuti ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist asjaolu, et ta on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud nõudeid ning karistus on pööratud täitmisele. Sellest nähtub, et D.C suhtes varasemalt rakendatud karistused ei ole oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes küllaldane usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 6.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid selles, et käesoleval ajal suudaks D.C vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu isikut iseloomustavad asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta – D.C-l puudub kindel töökoht vabaduses, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks; ta on toime pannud kuritegusid, eesmärgiga saada majanduslikku kasu; vähetähtis ei ole mainida ka, et kinnipeetav on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt narkootikume.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D.C puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist.
21. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus 3