lg 3 alusel mitte vabastada D.L talle 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-15327 karistuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. 2 Süüdimõistetu D.L-i kaitsja advokaat Niina Agarjova 04.03.2013.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 80 eurot (summa on ilma käibemaksuta) advokaat Niina Agarjova süüdimõistetu D.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista D.L-ilt riigituludesse menetluskuluna 80 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „D.L, 1-10-15327, menetluskulu 04.03.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse D.L-ile. Määrusest venekeelse tõlke valmimise järgselt edastada D.L-ile määruse tõlge. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD D.L on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Käesoleval ajal kannab D.L vangistuses karistust 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuses kajastatu kohaselt menetleti kriminaalasja lühimenetluses. 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja kohtuotsusega karistati D.L
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust
lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga
2 3
lg 1 alusel moodustati liitkaristus 14.09.2009.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega D.L-ile II astme kuritegude eest
lg 2 p 1,
16.05.2012.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja määrusega pöörati D.L-ile 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust täitmisele. Selle vangistuse kandmise alguseks on 14.06.2012.a. D.L on karistusest ära kandnud
04.03.2013.a kohtuistungil avaldas D.L soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Samas avaldas D.L, et tema suhtes on kokkuleppemenetluses menetlemisel kriminaalasi ja selles asjas on kohtuistungi aeg juba määratud.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ot sustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära D.L-i ning olles tutvunud prokuröri kohtule edastatud arvamusega menetletavas kohtuasjas, on seisukohal, et D.L-i varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud D.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 27-aastast D.L on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, kõigil kordadel varguste eest ning lisaks vargustele ka omavolilise sissetungimise eest
lg 2 p 1 järgi ja kehalise väärkohtlemise eest
Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti D.L-i suhtes 2001.a. Sellele järgnevalt on D.L kriminaalkorras karistatud 2002.a, 2004.a, 2007.a, 2008.a, 2009.a ja 2011.a. D.L-i suhtes on süüdimõistvate kohtuotsustega kohaldatud erinevaid meetmeid – rahalist karistust, tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega katseaegadega vangistusi, sealhulgas koos kriminaalhooldusega, ning ka reaalset vangistust, karistuseks mõistetud vangistust on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid vaatamata D.L-i suhtes kohaldatud erinevatele meetmetele, on D.L jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. 3 4 Käesoleval ajal kannab D.L vangistuses karistust 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuses kajastatu kohaselt menetleti kriminaalasja lühimenetluses. 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja kohtuotsusega karistati D.L
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust
lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus 14.09.2009.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega D.L-ile II astme kuritegude eest
lg 2 p 1,
16.05.2012.a Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumaja määrusega pöörati D.L-ile 11.03.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust täitmisele, kuna D.L ei täitnud kontrollnõudeid, sealhulgas regsitreerimiskohustust, jättes järjepidevalt registreerimisele ilmumata. Käesolevalt kantavast vangistuse ajast on positiivne see, et D.L puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud uimastisõltuvust käsitlevates taasühiskonnastavates tegevustes ning õigeusu palvustel. Eelnevalt kajastatud D.L-i varasemast elukäigust nähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks D.L t ingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada – D.L-i suhtes on varasemalt mitmeid kordi kohaldatud kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid, kuid kriminaalhooldus ei ole senini D.L-i suhtes tulemuslikuks ja otstarbekohaseks meetmeks osutunud. Ka viimase süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud kriminaalhooldus ei osutunud D.L-i suhtes tulemuslikuks, kuna D.L ei täitnud järjepidevalt registreerimiskohustust ja kriminaalhooldust D.L-i suhtes sisuliselt ei toimunud, mistõttu pöörati vangistus D.L-i suhtes täitmisele ja D.L kannabki vangistuses käesolevalt karistust. D.L-ile on karistusregistri teatiselt ja viimases süüdimõistvas kohtuotsuses kajastatud süüdimõistvate kohtuotsuste ülevaatest nähtuvalt antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid D.L on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates mitteõiguskuulekat käitumist. Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud D.L-ist lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul kõrgeks – 81%. Tartu Vangla ei toeta D.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt on D.L-i suhtes menetlemisel kokkuleppemenetluses veel üks kriminaalasi, milles kohtu alla andmise määruse kohaselt toimub kohtuistung 12.03.2013.a. Kokkuleppes kajastatu kohaselt lisandub D.L-i käesolevalt kantavale karistusele
04.03.2013.a kohtuistungil kinnitas D.L, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb 12.03.2013.a kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 5 Eelkirjeldatud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks D.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud karistusaja jooksul on oluline, et D.L jätkaks vangistuses positiivsete muutuste kinnistamist ja osaleks talle võimaldatavates sõltuvust käsitlevates taasühiskonnastavates programmides, et vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Vabadusse naastes on D.L võimalus minna ravile ka Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.