← Eesti

3-25-2425/7

Obsah (7)§ 121§ 207§ 204§ 104§ 45§ 120§ 175

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-

) § 121 lg 4, § 235). ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

  1. Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 148 algatati Kanaküla, Kamali, Kärsu, Tõlla ja Mustla külades tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamist käsitlev kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3-25-2425
  2. Kaebajad koos hulga Saarde valla ja Mulgi valla elanikega esitasid rahvaalgatuse korras eelviidatud eriplaneeringu koostamise lõpetamist ja tuuleenergeetika arendustegevuse peatamist käsitleva vallavolikogu otsuse eelnõu (dtl 11). Saarde Vallavolikogu arutas eelnõu 15.05.2025 istunguil ning tegi hääletamise tulemusel otsuse eelnõu tagasi lükata (dtl 25 jj).
  3. Kaebajad esitasid 14.06.2025 Saarde Vallavolikogule vaide (dtl 36), taotledes sisuliselt vallavolikogu 15.05.2025 istungil tehtud otsuse tühistamist ning eelnõu uut arutamist vallavolikogus.
  4. Saarde Vallavolikogu esimees saatis kaebajatele 25.06.2025 kirja nr 1-8/744-1 (dtl 51), millega tagastas 14.06.2025 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkti 1 ja § 86 lg 3 alusel, leides et kaebajatel puudub õigus vaide esitamiseks, kuna volikogu istungi protokoll ei ole õigusakt, vaid kajastab hääletamise tulemust, samas kui igal volikogu liikmel on vabadus hääletada vastavalt oma südametunnistusele ja kohustuseta eelnõule antavat pooltvõi vastuhäält põhjendada.
  5. Kaebajad esitasid 23.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes eespool nimetatud 25.06.2025 kirja tühistamist ning vallavolikogu kohustamist vaide läbivaatamiseks.
  6. Tallinna Halduskohus tegi 01.09.2025 määruse, millega tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, leides et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohus asus esiteks seisukohale, et 25.06.2025 kiri ei ole haldusakt, mistõttu ei ole selle vaidlustamine tühistamisnõudega võimalik. Teiseks märkis halduskohus, et kaebajatel ei ole õigust nõuda, et vallavolikogu võtaks nende poolt rahvaalgatuse korras esitatud otsuse vastu, sest eriplaneeringu menetluse jätkamine ei riku kaebajate õigusi – kaebajatel oli võimalik taotleda eriplaneeringu lõpetamise küsimuse arutamist vallavolikogus, mida vallavolikogu ka tegi, ent kaebajatel ei ole õigust vaidlustada volikogu otsust.

  1. Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebajad leiavad kokkuvõttes, et kaebuse tagastamine on põhjendamatu, kuna kaebajatel vaide esitajatena on subjektiivne õigus vaide läbivaatamisele vallavolikogus, samas kui 25.06.2025 kirjaga on vaide tagastamise otsustanud vallavolikogu esimees ainuisikuliselt, ilma et ta oleks vaidest teavitanud vallavolikogu liikmeid ja ilma et vallavolikogu oleks vaiet arutanud. Kaebajad leiavad ka, et 25.06.2025 kiri on haldusakt, kuna sellega tagastati vaie ning see on HMS § 79 lg 3 kohaselt vaidlustatav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121lg 4).

Määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see on võimalik läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebus on võimalik lahendada ilma Saarde vallalt seisukohta küsimata. 9. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus tagastas põhjendatult kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

10.Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad vallavolikogu esimehe 25.06.2025 kirjas väljendatud vaide tagastamise otsuse tühistamist ning vallavolikogu kohustamist kaebajate vaide läbivaatamiseks.

§ 45

lõikes 4 on sätestatud, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistet „vaideotsus“ selle sätet tähenduses sisustada laialt ehk see hõlmab ka vaide tagastamist. Selles 2

(4)3-25-2425 sättes nimetatud õiguste rikkumise all ei ole samas aga silmas peetud vaidemenetlusega seotud menetluslike õiguste rikkumist. Teisisõnu tähendab see, et isik ei saa vaide lahendamist reguleerivate menetlusnormide rikkumisele tuginedes vaidlustada vaide tagastamist, vaid leides, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule (vt selle kohta nt Riigikohtu 06.06.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-115, punkt 9).

§ 45

lg 4 mõte seisneb selles, et vaidemenetluse tulemus (sh vaide rahuldamata jätmine või vaide tagastamine) üldjuhul ei piira kuidagi täiendavalt isiku õigusi võrreldes piirangutega, mis tulenevad sellest haldusaktist või toimingust, mille peale isik vaide esitas. Eraldivõetuna vaideotsus, samamoodi nagu vaide tagastamine, vaide esitaja mingisuguseid subjektiivseid õigusi ei piira ega tekita talle uusi kohustusi. Vaidemenetlus on haldusesisene kaebemenetlus, mille läbiviimine ei saa olla eesmärk omaette. Kui vaie jääb põhjendamatult rahuldamata või sootuks läbi vaatamata, siis tuleb isikul oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada halduskohtus vaidega vaidlustatud haldusakt või toiming, mitte aga asuda vaidlustama vaidemenetluse tulemust. Vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks oleva haldusakti või toiminguga on seejuures lubatav eelkõige õigusselguse huvides. 11.Siinsel juhul on ilmne, et vallavolikogu esimehe 25.06.2025 kiri nr 1-8/744-1, millega kaebajate vaie tagastati, ei riku kaebajate õigusi vaide esemest sõltumatult. See kiri ei pane kaebajatele ühtki täiendavat kohustust ega piira nende õigusi.

§ 45

lg 4 kohaselt ei saa halduskohtule esitatava kaebusega kaitsta eraldivõetuna õigust vaide õiguspärasele läbivaatamisele. Kuna võimalikud menetluslikud rikkumised vaide lahendamisel ei anna õigust vaidemenetluse ostust eraldiseisvalt vaidlustada, siis ei ole tähtsust ka sellel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane, mh kas vaide tagastamise võis otsustada ainuisikuliselt volikogu esimees. Seetõttu puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks ning halduskohus võis kaebuse tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12.

§ 120

lg 1 punkti 2 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohus ei ole selle kohustuse vastu eksinud. 13.Halduskohus ei saanud anda kaebajatele soovitust vaidlustada vaide tagastamise asemel vaide esemeks olevaid haldusakte ja/või toiminguid. Vaides taotlesid kaebajad nimelt vallavolikogu 15.05.2025 istungil tehtud otsuse tühistamist ning vallavolikogu kohustamist tagasi lükatud eelnõu uueks arutamiseks. Sisuliselt otsustas vallavolikogu 15.05.2025 istunguil jätta rahuldamata kaebajate taotluse vallavolikogule kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks ning vallas tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda eriplaneeringu koostamise lõpetamist või abstraktselt mingisugust liiki arendustegevuse keelamist. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajatele õigesti selgitanud, et eriplaneeringu menetlus iseenesest ei saa kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajate õigusi rikkuvaks võib osutuda selle menetluse tulemusena kehtestatav planeering, ent seda, kas mingisugune eriplaneering üldse kehtestatakse ning kui kehtestatakse, siis millisel kujul, ei ole teada. Isegi kui kaebajate väited, mis puudutavad tuulikupargist lähtuvaid negatiivseid mõjutusi, on õiged, ei ole eriplaneeringu menetluse praeguses etapis mistahes põhjust järeldada, et üldse kehtestatakse mingisugune kaebajate õigusi rikkuv planeeringulahendus. Samamoodi nagu ei saanud kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda planeeringu algatamine, ei saa seda rikkuda ka selle menetluse toimumine. Kaebajad ei ole osutanud ühelegi konkreetsele eriplaneeringu menetlusega seotud toimingule, mis saaks rikkuda nende õigusi sõltumata selles, kas või milline planeering selle menetluse tulemusena lõpuks kehtestatakse. Kaebajad ei saa planeerimismenetluse läbi viimist pareerida pelgalt selle argumendiga, et nad kokkuvõttes õiguspärase lõpptulemuse saavutamist võimalikuks ei pea. 3

(4)3-25-2425 Kõik oma argumendid ja vastuväited mistahes planeeringulahendusele saavad kaebajad esitada planeerimismenetluse käigus. 14.Samamoodi ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda abstraktselt tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamist või peatamist. Seevastu on kaebajatel võimalik vaidlustada sellise arendustegevuse raames antavaid konkreetseid haldusakte, nt detailplaneeringuid, projekteerimistingimusi, ehituslubasid jms. 15.Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et isegi kui kaebajad oleksid lisaks vaide tagastamisele vaidlustanud halduskohtule esitatava kaebusega ka vaide esemeks olevad haldusaktid ja toimingud, st taotlenud halduskohtult vastustaja kohustamist eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks ja/või tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamiseks või peatamiseks, võinuks halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p1 alusel tagastada.

Seega ei pidanud halduskohus selliste nõuete esitamist kaebajatele soovitama. 16.

§ 175

lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.

§ 175

lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtulahendis sisalduvad isikut tuvastada võivad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kaebajate nimed ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalikud ning saab eeldada asjaomaste isikute huvi, et need andmed avaldatud kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu tuleb kaebajate nimed kohtumääruse avaldamise korral asendada initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.