← Eesti

3-25-2486/8

Obsah (4)§ 235§ 121§ 62§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Virgo Saarmets ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2486 Haldusasi I.F-i

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. I.F esitas
  2. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) õigustühiseks ja Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja soovib kaebuses Vabariigi Valitsuselt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 eurot. Kaebajale tekkis mittevaraline kahju mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Maksu kehtestamisega kaasnenud kaootiline ja läbipaistmatu teavitustöö on tekitanud kaebajas tugevat ärevust, stressi ja abituse tunnet. Kogu seaduse loomise protsess on riivanud kaebaja inimväärikust ja õiglustunnet. Kaebaja toob kaebuses välja, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on arestinud kaebaja pangakonto, mistõttu palub kaebaja arutada asja ilma riigilõivu tasumiseta. 3-25-2486
  3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse
  4. septembri
  5. a määrusega käiguta. Kaebajal tuli kõrvaldada kaebuses esinevad puudused 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) täpsustada kaebuse nõudeid vastavalt määruse põhjenduste punktidele 5–9; 2) täpsustada kaebeõigust ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid vastavalt täpsustatud kaebuse nõuetele, lähtudes määruse põhjenduste punktidest 10 ja 11; 3) esitada kaebuse aluseks olevad tõendid ja haldusaktid vastavalt määruse põhjenduste punktile 12; 4) vastavalt kaebuse nõuete täpsustustele ja tühistamisekaebuse esitamise soovi korral selgitada kaebuse tähtaegsust ning vajadusel esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega, lähtudes määruse põhjenduste punktist 13; 5) tasuda kaebuselt riigilõiv 300 eurot vastavalt makseinfo lehel märgitule või vastavalt täpsustatud kaebuse nõuetele ettenähtud ulatuses, esitades riigilõivu tasumist kinnitavad dokumendid, lähtudes määruse põhjenduste punktist
  6. Vajadusel esitada kohtule menetlusabi taotlus koos majanduslikku seisundit tõendavate dokumentidega, lähtudes määruse põhjenduste punktist
  7. Kaebaja sai kohtumääruse kätte
  8. septembril
  10. Kaebaja esitas
  11. septembril 2025 kohtule kaebuse täpsustuse. Täpsustuse kohaselt loobub kaebaja mittevaralise kahju nõudest. Kaebaja märgib, et kvalifitseerib oma kaebuse ümber tuvastamiskaebuseks ning taotleb 1) konto aresti aluseks oleva haldusakti õigustühiseks tunnistamist; 2) MTA poolt tuhandete kontode õigusvastase arestimisega põhiseadusliku kriisi tekitamise õigusvastasuse tuvastamist; 3) mootorsõidukimaksu PS §-ga 12 vastuolus olevaks ja autoomanikke diskrimineerivaks tunnistamist; 4) mootorsõidukimaksu seaduse Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga vastuolu tuvastamist. Kaebaja ei tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Samuti ei olnud kaebuse täpsustusele lisatud mitte ühtegi kohtu poolt nõutud haldusakti.
  12. Tallinna Halduskohus tagastas
  13. septembri
  14. a määrusega kaebuse

§ 121lg 1 punkti 2 ja § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

Kaebaja on kaebust täpsustanud osas, mis seondub mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, teatades kohtule, et loobub mittevaralise kahju hüvitamise nõudest Vabariigi Valitsuse vastu seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Kohus saab aru, et seoses põhinõudest (10 000 eurot) loobumisega loobus kaebaja ka nõudest kohustada Vabariigi Valitsust maksma kaebajale 300 eurot iga päeva eest, mil kaebaja pangakonto on arestitud. Nimetatud osas on puudus kõrvaldatud. Täpsustatud kaebuse põhjal saab kohus aru, et kaebaja soovib, et kohus tühistaks haldusakti, mis on kaebaja konto arestimise aluseks (nõude punkt 1). Kaebusest tulenevalt on selleks

  1. juuli
  2. a otsus. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, millist liiki haldusaktiga on tegemist ning millisel põhjusel on haldusakt antud. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, millal ta väidetava haldusakti kätte sai. K
  3. Kaebaja küll märkis, et soovib vaidlustada konto arestimise aluseks olevat haldusakti, kuid ei ole haldusakti kohtule esitanud. Samuti ei esitanud kaebaja kohtule mootorsõidukimaksu teatist. Seega ei ole kaebaja esitanud kohtule nõutud haldusakte, mille põhjal kohus saaks kontrollida kaebaja õiguste riivet ja kaebetähtaega. Tegemist on kaebuse menetlemist takistava olulise puudusega, mida kaebaja ei kõrvaldanud. MTA kiri, mille kaebaja lisas, ei selgita kaebaja õiguste riivega seonduvaid asjaolusid ega võimalda kohtul 2

(3)3-25-2486 hinnata kaebeõigust ega kaebuse tähtaegsust. Kohus ei teosta abstraktset normikontrolli, vaid saab MSMS-i põhiseadusele vastavust hinnata üksnes seonduvalt kaebaja poolt vaidlustatava haldusakti õiguspärasuse kontrolliga. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega taotlenud ka menetlusabi. Ka see puudus takistab kaebuse menetlemist.
  1. Kaebaja esitas
  2. oktoobril 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida ringkonnakohus tõlgendab selliselt, et kaebaja palub tühistada halduskohtu
  3. septembri
  4. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja kinnitab, et temani ei ole jõudnud tähitud arestimisdokumenti ega tähitud maksuteadet, kuigi kaebaja on korduvalt palunud MTA-l ja Swedbank AS-l vastav dokument kirja teel edastada. Kaebaja ei saa kohtule esitada dokumente, mida ei ole talle seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud. E-posti teel saadetud teated ei ole käsitatavad korrektse kättetoimetamisena, kuna seadus ei kohusta kaebajat elektronposti aadressi jälgima. Seetõttu loeb kaebaja, et teateid ei ole talle kätte toimetatud. Pangakonto arestimine on õigusvastane. Lisaks on kaebaja suhtes rakendatud topelt koormust: ühe ja sama väidetava maksukohustuse eest peab kaebaja maksma intressi ja ka tema pangakonto on arestitud. See kujutab endast ülemäärast ja ebaproportsionaalset sekkumist kaebaja põhiõigustesse. MSMS on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ning PS §-dega 3, 11, 12 ja
  5. Kaebaja suhtes on mootorsõidukimaksu kohaldamine ebaõiglane ka seetõttu, et talle kuuluvad sõidukid ei ole arvel ega osale liikluses. Seega ei saa kaebajal lasuda ka keskkonnamõjust tulenevat maksukoormust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  7. Kaebaja on ühes määruskaebusega esitanud kohtule täiendava tõendi (s.o kirjavahetuse Swedbank AS-ga). Määruskaebuse esitaja soovib sellega tõendada oma väidet, et on korduvalt Swedbank AS-i poole pöördunud, kontrollimaks, kas tema õigusi on piiratud seaduslikult ja proportsionaalselt. Ringkonnakohus leiab, et tõend on asjakohane ja võtab selle asja juurde (

§ 62lg 2).

Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. 9. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

  1. Halduskohus on õigesti välja toonud kaebuses esinenud puudused.
  2. Kaebuse tagastamise läbivaatamatult tingis juba üksnes riigilõivu tasumata jätmine. Halduskohus on
  3. septembri
  4. a käiguta jätmise määruse punktides 14 ja 15 põhjalikult selgitanud riigilõivu tasumise kohustust ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse esitamise võimalust. Sellest olenemata ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega ole esitanud ka menetlusabi taotlust. Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a määruses on kaebajat hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib halduskohus kaebuse tagastada (punkt 17). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.