Obsah (10)

§ 371§ 4§ 5§ 340§ 363§ 132§ 372§ 150§ 168§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-16208 Tsiviilasi L.N-i avaldus P.L-i vastu Menetlustoimin

) § 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata.

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga.

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast, kui nõue ei ole selge. 3. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Avalduses esitatud asjaoludest saab kohus aru, et avaldaja abielu lahutamisel on ühisvara jagamata. Avaldajal on tekkinud pärast abielu lahutamist etteheited P.L-ile seoses elukohaandmete eemaldamisega L.N-i talust ja sealt väljatõstmisega. Avaldaja tõstatab küsimused temale kuuluva ühisvara osa suuruse ja kodu kaotamise kohta ning küsib kohtu arvamust selle õiguse kohta. Kohtule esitatud avalduse asjaolude kohaselt võiks avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks olla ühisvara jagamise nõude (hagi) esitamine perekonnaseaduse (PKS) § 37 alusel.
2. Kohus leiab, et (hagi)avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Esitatud avaldus (hagi) ei vasta sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6).
2. Praegusel ajal ei ole avaldaja nõue selge, kuivõrd avaldaja ei ole selgelt esile toonud oma nõudeid (s.o hagiavaldusel puudub resolutsioon).

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning

§ 363

lg 1 p 2 alusel märgitakse hagis hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagiavalduse resolutsioon (nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2012, p 17).
2. Samuti on ebaselged ja vastuolulised avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaolud. Avaldaja tugineb läbivalt sellele, et on panustanud L.N-i talu ülesehitusse ning ilma hüvitiseta ta jääda ei tohiks. Lisaks peaks talle jääma sissekirjutus xxx vallas L.N-i talus. Samas märgib aga, et ühisvara jagamiseks on veel aega. Hageja põhjendustest jääb ebaselgeks, mis on hageja tegelik eesmärk sel juhul käesoleva (hagi)avalduse esitamisel.
3. Kuivõrd (hagi)avaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda selle menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejale tähtaega käesolevas menetluses niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks. Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Keeldumine ei välista avaldaja (hageja) õigust esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu. Arvestades seda, et avaldus on esitatud oluliste puudustega, oleks avaldajal kohtu hinnangul mõistlik pöörduda nõuetekohase hagi koostamiseks juristi või advokaadi poole.
4. Kohus selgitab, et kui isik leiab, et rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rahvastikuregistri vastutavale töötlejale vaide haldusorgani kaudu, kelle tegevuse peale vaie esitatakse (Rahvastikuregistriseaduse § 104 lg 1). Kui vaie jäetakse rahuldamata või vaidemenetluses on 2 rikutud isiku õigusi, on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (HMS) sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1).
5. Lisaks ei ole nõutavas ulatuses tasutud riigilõiv hagis esitatud nõuete esitamisel. Avaldaja on tasunud tsiviilasjas riigilõivu 20 eurot.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Praegusel juhul

§ 132

lg 4 p 5 ja RLS § 59 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel ühisvara jagamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Kui avaldaja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline riigilõivu tasuma, saab esitada taotluse tema vabastamiseks menetlusabi korras riigilõiv tasumisest. 11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

12. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, on avaldajal tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt lõikest 3 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv 13.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 14.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3