RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-65 13. novembe

) § 62 lg 5 kohaselt suulisi avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses. Kaebaja väitel soovis ta esitada viis avaldust, mille vastuvõtmisest riigi valimisteenistus (RVT) keeldus põhjusel, et avalduse vastuvõtja ei olnud kohal. Suuline avaldus oli kaebajal võimalik esitada pärast elektrooniliste häälte lugemise lõppemist. 5-25-65 Kaebaja taotles VVK-lt suuliste avalduste vastuvõtmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist ja RVT-le ettekirjutuse tegemist, et valimistoimingute raames oleks alati korraldatud ka seadusekohaste suuliste avalduste vastuvõtmine vaatlejatelt.

1. VVK jättis
2. oktoobril 2025 otsusega nr 72 kaebuse rahuldamata. VVK ei nõustunud kaebajaga, et vaatleja ülesannete täitmiseks peab olema tagatud võimalus esitada suulist avaldust vaatlemistoiminguid katkestamata. Suulise avalduse esitamine ei ole vaatleja õigus, vaid igaühe õigus. RVT ülesanne on see tagada. Kaebajal oli võimalus esitada suuline avaldus pärast elektrooniliste häälte lugemise lõppemist ja ta kasutas seda. Valimistoiminguga ühel ajal avalduste vastuvõtmine oleks seganud nii valimistoimingu tegemist kui ka teiste vaatlejate õigust segamatult vaadelda.

§ 234lg 4 kohaselt ei ole vaatlejal lubatud segada valimiste korraldaja tööd.

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2025 Riigikohtule kaebuse, milles taotleb VVK otsuse tühistamist ja suuliste avalduste vastuvõtmisest keeldumise tunnistamist õigusvastaseks. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 73
3. Kaebaja andis
4. oktoobril 2025 protestihäälena digitaalselt allkirjastatud elektroonilise hääle, mille sisuks oli: „Ei saa osaleda ebademokraatlikel valimistel.“ Kaebaja edastas samal kuupäeval oma hääletussedeli e-postiga ka RVT-le kui avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. RVT vastas avaldusele
5. oktoobril 2025, selgitades, et kaebajal oli võimalik anda oma hääl sedelil elukohajärgses valimisjaoskonnas.
6. Kaebaja esitas
7. oktoobril 2025 VVK-le kaebuse RVT toimingu peale. Ta taotles
8. –
9. oktoobril 2025 toimunud valimiste korraldamise õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et need olid ebademokraatlikud. Alternatiivselt taotles RVT-le ettekirjutuse tegemist, et kaebajale oleks edaspidi tagatud võimalus osaleda vabadel ja demokraatlikel valimistel.
10. VVK jättis
11. oktoobri
12. a otsusega nr 73 kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, et valimiste korraldaja tegevus oleks negatiivselt mõjutanud tema õigust valida elektrooniliselt või valimispäeval valimisjaoskonnas ning teha oma valik vabalt ja hääletada salaja. Kaebaja on kinnitanud, et ta osales valimistel ja ta on esitanud valimissedeli, mis oli täidetud tema vaba tahte kohaselt. Kui kaebaja ei usalda ega pea õigeks elektroonilist hääletamist, oli tal võimalus osaleda valimistel valimisjaoskonnas pabersedeliga hääletades.
13. Kaebaja esitas
14. novembril 2025 Riigikohtule kaebuse, milles taotleb VVK otsuse tühistamist ja elektroonilises valimisjaoskonnas toimunu tunnistamist õigusvastaseks, kuna selle raames polnud kaebajale tagatud vabad ja demokraatlikud valimised.
15. Kaebusi Riigikohtule edastades palus VVK jätta need rahuldamata ja jäi otsustes kajastatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Kaebus VVK otsuse nr 72 peale 9.

§ 62

lg-te 1 ja 3 kohaselt on igaühel õigus esitada RVT-le avaldus puuduse kohta valimiste korralduses, kui isik leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema subjektiivseid õigusi või rikkunud seadust muul viisil.

§ 62lg 5 esimene lause lubab esitada avalduse puuduse kohta suuliselt 2

§ 234lg 1 ja § 62 lg 1).

Vaatlejatel on oluline roll selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud (RKPJKo 24.10.2025, 5-25-54/2, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaatlejatel peab olema võimalik vaatlemise käigus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses (samas, p 14). Seega, ehkki õigus esitada

§ 62

lg 1 järgi avaldus puuduse kohta on igaühel, on see õigus iseäranis oluline vaatlejate jaoks.

1. Sõltumata sellest, kas isik on vaatleja või mitte, riivab tema õigusi olukord, kus tal on võimalik avaldusi esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt (viidatud 5-25-54/2, p 14). Valimistoimingute vaatlemisele tingimuste või piirangute seadmine on siiski õiguspärane, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei riiva vaatleja õigusi ebamõistlikult (RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 26). Seega võib teatud tingimustel olla õiguspärane piirata vaatlejate õigust esitada elektrooniliste häälte lugemise ajal RVT-le avaldusi puuduste kohta suuliselt.
2. Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE, Riigikogu XIII koosseis) esimese lugemise seletuskirja kohaselt on

§ 62

järgse avalduse esitamine mõeldud alternatiivina kaebemenetlusele, et võimaldada isikul lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada osutatud probleemile lahendus kiiresti, s.t enne hääletamise lõppu valimistel. Seega oli seadusandja eesmärk luua kord, mis aitab võimalikult kiiresti tuvastada puudused valimiste korralduses ning need kõrvaldada või anda võimalikult kiiresti selgitusi isikule, kelle arvates on valimiste korraldus puudulik. Seadusandja eesmärgist järeldub, et üldjuhul peab suulise avalduse esitamine olema võimalik valimistoimingu ajal, mille käigus puudused valimiste korralduses võivad ilmneda. 13. RVT-l on seadusest tulenev kohustus teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus (

§ 19lg 1 p 1).

Tegemist on elektroonilise hääletamise seisukohast keskse valimistoiminguga ning selle ladusa ja tõhusa kulgemise tagamine on legitiimne eesmärk, seadmaks piiranguid vaatleja õigusele esitada suulisi avaldusi puuduste kohta valimistoimingu ajal. Niisiis tuleb praegusel juhul kaaluda ühelt poolte isiku õigust esitada avaldusi puuduste kohta ning valimiste korralduses ilmnenud puuduste võimalikult kiire tuvastamise ja kõrvaldamise olulisust, teisalt aga valimistoimingu segamatu läbiviimise vajalikkust, sh teiste vaatlejate õigust valimistoiminguid segamatult vaadelda. 14. VVK on otsuses õigesti märkinud, et kui igal vaatlejal oleks võimalik valimistoimingu ajal samas ruumis teha mistahes hetkel puuduse kohta suulisi avaldusi, segaks see nii valimistoimingu läbiviimist kui ka teisi vaatlejaid. Seda iseäranis juhul, kui valimistoiming oleks tarvis avalduse vastuvõtmiseks peatada. Lisaks tuleb suuline avaldus puuduse kohta

§ 62

lg 5 teise lause kohaselt protokollida, mis osutuks sellises olukorras tõenäoliselt keeruliseks. 15. Samas ei ole RVT-l kohustust lubada suuliste avalduste esitamist ilma igasuguste piiranguteta, vaid tal on võimalik eelnevalt kirjaliku korraldusega kehtestada vastav kord või anda kohapeal enne toimingu algust juhised avalduste esitamiseks toimingu ajal (nt näha ette pausid toimingu läbiviimises toiminguga seotud avalduste esitamiseks, suunata vaatlejad kõrvalruumi, kus RVT töötaja avaldused vastu võtab ja protokollib, vms). Mõlemal juhul tuleb vaatlejatele enne toimingu algust avalduste 3

§ 234lg 4) ega oma õigusi kuritarvitada (viidatud 5-25-18/6, p 27).

1. Praegusel juhul ei olnud eelnevalt kehtestatud korda avalduste esitamise kohta. Kusagilt ei nähtu ka, et vaatlejatele oleks enne elektrooniliste häälte lugemise alustamist selgitatud, millal ja kuidas on neil elektrooniliste häälte lugemise ajal võimalus esitada suuliselt avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses. Asjaolu, et RVT töötaja, kes oli valmis suulisi avaldusi vastu võtma, saabus Riigikogu konverentsisaali avaldusi vastu võtma alles pärast valimistoimingu lõppu, ei õigusta seda, et vaatlejatel ei võimaldatud avaldusi esitada toimingu ajal. Kahtlemata on RVT töötajad valimistoimingute, iseäranis elektrooniliste häälte lugemise ajal hõivatud, kuid suur töökoormus ei võta RVT-lt seadusest tulenevat kohustust tagada isikute õigus esitada avaldusi puuduste kohta suuliselt (vt ka RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 31).
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb M. Põdra kaebus VVK otsuse nr 72 peale rahuldada ja VVK
3. oktoobri
4. a otsus nr 72 tunnistada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 1 alusel kehtetuks. Kolleegium tunnistab õigusvastaseks, et elektrooniliste häälte lugemise ajal
5. oktoobril 2025 ei saanud vaatlejad RVT-le esitada suuliselt avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses. Kolleegiumil ei ole praegusel juhul alust arvata, et asjaolu, et vaatlejad ei saanud toimingu ajal esitada suulisi avaldusi, oleks oluliselt mõjutanud või võinud mõjutada elektroonilise hääletamise õiguspärasust (PSJKS § 46 lg 2; vt RKPJKo 27.10.2025, 5-25-55/4, p 16). (II) Kaebus VVK otsuse nr 73 peale
6. VVK jättis
7. oktoobri
8. a otsusega nr 73 õigesti M. Põdra kaebuse rahuldamata. Puudub vajadus VVK põhjendusi korrata. Kaebaja saab vaidlustada valimiskomisjoni või valimiste korraldaja otsust või toimingut enda valimisõiguse riive aspektist ja tingimusel, et rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (viidatud 3-4-1-57-13, p 19; viimati RKPJKm 22.07.2025, 5-25-17/4, p 9).
9. Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel M. Põdra kaebuse VVK otsuse nr 73 peale rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4