KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-16602 Tsiviilasi Kiili vald, Lähtse küla, Vanatoa tee 2 korteriühistu 30.09.2025 määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 29.09.2025 määrusele Ü 50263220 / 6 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- oktoobri 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kiili vald, Lähtse küla, Vanatoa tee 2 korteriühistu määruskaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Kiili vald, Lähtse küla, Vanatoa tee 2 korteriühistu, registrikood 80644556, esindaja Remi Olesk RESOLUTSIOON
- Jätta Kiili vald, Lähtse küla, Vanatoa tee 2 korteriühistu määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 29.09.2025 määrusele Ü 50263220 / 6 rahuldamata.
- Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
- Kiili vald, Lähtse küla, Vanatoa tee 2 korteriühistu (avaldaja) esitas
- septembril 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse kanda registrikaardile uue juhatuse liikme andmed.
- Tartu Maakohtu registriosakond jättis
- septembri 2025 määrusega avalduse rahuldamata. Avaldaja esitatud hääletusprotokolli kohaselt valiti korteriühistule üks täiendav juhatuse liige. Registrikaardile on eelnevalt kantud kolm juhatuse liiget. Avaldaja soovis registrikaardile kanda neljandat juhatuse liiget. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi võib juhatusel olla üks (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära (KrtS § 24 lg 2). Avaldajal puudub põhikiri, seega ei saa tal olla rohkem kui kolm juhatuse liiget. Suurema juhatuse liikmete arvu ettenägemiseks tuleb vastu võtta põhikiri. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
- Avaldaja esitas määruskaebuse milles taotleb määruskaebuse rahuldamist ja uue määruse tegemist, millega tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna
- septembri 2025 määrus ja kohustada registripidajat tegema kanne juhatuse liikme kohta ühistu registrikaardile. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt piirduti algselt juhatuse valimisel kolme liikmega, sest ühel korteril puudus tol hetkel omanik ning kõiki korteriomanikke ei olnud võimalik juhtimisse kaasata. Kui omanik lisandus, otsustas ühistu
- juulil 2025 toimunud üldkoosolekul täiendada juhatust ja valida neljanda juhatuse liikme. Ühistu igapäevane majandamine eeldab piisavat juhatuse liikmete arvu. Väiksem koosseis ohustab töövõimet olukorras, kus liikmed võivad ajutiselt puududa või loobuda. Täiendava liikme valimine tagab parema toimimise ja ühistu liikmete huvide kaitse. Sama piirkonna teised ühistud (Vanatoa tee 4, 5, 6 ja 7) on kantud registrisse 4–5 juhatuse liikmega, kuigi neil puudub registris põhikiri. Vanatoa tee 2 ühistut koheldakse ebavõrdselt, rikkudes võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuigi KrtS § 24 lg 2 sätestab, et juhatuses võib olla 1–3 liiget, kui põhikirjaga pole ette nähtud teisiti, tuleb registrimenetluses arvestada ka proportsionaalsuse ja hea usu põhimõtteid (PS § 31 ja § 32).
- Kohtunikuabi andis määruskaebuse üle Tartu Maakohtu kohtunikule, sest leidis, et määruskaebust ei saa rahuldada ega kande tegemist takistava puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaega ennistada.
- Kohtunik jättis määruskaebuse
- oktoobril 2025 rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 2 Ringkonnakohus nõustub registripidajaga, et KrtS § 24 lg 2 järgi võib juhatusel olla üks (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha seaduses sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on § 24 lõikes 2 sätestatud juhatuse liikmete arvu ülemmäär juhuks, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Ülemmäära sätestamine seaduses on vajalik, et vältida juhatuse liikmeks saamine ainult ühe, st iseenda häälega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 11, mis juhatuse liikme valimist üldkoosolekul reguleerib, võimaldab küll ka põhikirjaga sellise ohu välistada, kuid see ei pruugi olla piisav. Erisuseks võrreldes mittetulundusühinguga on võimalus juhtida kuni 10 korteriomandiga korteriühistut ilma juhatuseta (lõige 3). Sama võimalus on ka juhul, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Seadusandja on põhjendanud, miks on korteriühistutele, erinevalt mittetulundusühingute seadusest, kehtestatud erinormina juhatuse liikmete piirarv ja kuidas korteriühistu saab seaduses sätestatud piirarvu muuta. Avaldaja saab juhatuse liikmete arvu suurendada soovitud suuruseni, kui võtab vastu põhikirja, milles sätestab seadusest erineva juhatuse liikmete arvu. Avaldaja väited selles, et ilma neljanda liikmeta on korteriühistu juhtimine takistatud ja korteriomanikud ei ole võrdses seisundis, ei ole asjakohased. Kõik korteriomanikud ei pea kuuluma juhatusse, korteriomanik saab oma õigusi realiseerida ka üldkoosolekul. Avaldaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud ja puudub alus KrtS § 24 lg 2 jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. Asjaolu, et registripidaja on väidetavalt varasemalt sarnastes olukordades kandeavaldusi rahuldanud, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 3